2-05-16853/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006 a Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-16853 Tsiviilasi R.P. hagi L.S. vastu 5445.69 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende hageja R.P. , hageja esindaja Alexy Ferrara, asukoht Actum Consult OÜ, Soola 1a, 51013 Tartu; kostja L.S. , kostja esindaja vandeadv Imbi Seimar, asukoht Niguliste 2, 19146 Tallinn. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R.P. hagi L.S. vastu 5445.69 krooni väljamõistmiseks. Välja mõista R.P. 272 (kakssada seitsekümmend kaks) krooni õigusabi kulu katteks L.S. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja eluruumi Tartus alates 2001 aastast kuni 2003 a maikuuni eluruumi omaniku L.K. sõlmitud üürilepingu alusel. 20.07.2001 sõlmis hageja Eesti Telefoniga lepingu telefoni paigaldamiseks korterisse asukohaga Tartus. Üürilepingu lõppemisel hageja Eesti Telefoniga telefoniteenuse kasutamise lepingut ei lõpetanud. Hageja ei ole ülalnimetatud korteris pärast väljakolimist mais 2003 enam käinud. Eesti Telefoni õigusjärglane AS Elion Ettevõtted esitas hageja vastu nõude Tartu Maakohtusse 5425.15 krooni suuruse võla väljamõistmiseks perioodi eest 01.12.2004 kuni 28.02.
3. Hageja ja Elion Ettevõtted AS sõlmisid nimetatud vaidluses kompromissi võla tunnistamise ja selle tasumise ajatamise kohta, mis on kinnitatud Tartu Maakohtu määrusega 20.01.
4. Laire Kink võõrandas eluruumi L.S. le, kes on korteriomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse 13.08.
5. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 5445.69 krooni, sest L.S. on korteri omanik alates 2003 aastast, seega vastutab tema sellest korterist võetud telefonikõnede tasumise eest. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse §-dele 127 lg 1 ning 1045 lg 1 p
6. Hageja on seisukohal, et tavapärasest enam on helistatud erinevatele teenus-telefonidele ning seetõttu on arved kahe kalendrikuu kohta võrdlemisi suured. Hageja eeldab, et kostja on käitunud hea usu vastaselt. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tulenevad kostja kohustused ja nende süüline rikkumine hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmisel. Kostja ei ole sõlminud AS-ga Elion mingeid lepinguid, samuti ei olnud tal õigust sõlmitud lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Samuti ei ole kostja rikkunud mingeid temal hageja ees olevaid kohustusi ega ole tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase käitumisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. R.P. sõlmis AS-ga Eesti Telefon, mille õigusjärglane on AS Elion Ettevõtted, telefoniteenuse osutamise kliendilepingu nr 703650, 19.07.
7. Lepingu punkt
8. kohaselt „Pooled on kohustatud teatama oma andmete (nimi või elukoht/asukoht) muudatusest teisele poolele koheselt, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul muudatuse toimumisest. R. P ei kunagi teatanud telefoniteenuse osutajale enda väljakolimisest korterist Tartus. Seega saatis telefoniteenuse osutaja arveid R. P tema teatatud postiaadressil. Telefoniteenuse osutamine ei ole kuidagi seotud korteriomandiga. Telefoniteenuse osutamine toimub teenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel, kohustatud isikuks on telefoniteenuse kliendilepingu sõlminud tarbija. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tegemist on nn lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise alusega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud säte reguleerib kahju hüvitamise kohustust, kui poolte vahel ei olnud lepingust tulenevaid suhteid. Selleks, et VÕS § 1043 saaks kohaldada, tuleb kindlaks teha: 1) teo õigusvastasus, millega kahju põhjustati; 2) kahju olemasolu ja suurus; 3) kahju tekitanu süü. Kasvõi ühe tingimuse puudumine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kohus nõustub hagejaga, et talle on tekitatud kahju seoses sellega, et nö tema arvelt on võetud telefonikõnesid ajal, mil kostja eluruumi ei kasutanud. Hageja ei ole kohtule tõendanud, millise õigusvastase teo pani toime L. Saarma. Hagi aluseks olevaks asjaoluks on korteriomandi omandamine kostja poolt, mida ei saa lugeda õigusvastaseks teoks, samuti mitte korteri üürileandmist kolmandale isikule, mida omakorda on tõendanud kostja. 2 Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja tegi korterist Tartus võetud telefonikõned. Kostja on kohtule tõendanud, et hagis märgitud summa ulatuses telefoniarvete võlg on tekkinud ajal, mil kostja viibis praktikal Tallinnas (koopiad lähetustest perioodi kohta 30.08.2004 kuni 28.02.2005) ning korter oli üürilepingu alusel välja üüritud L.B. (üürileping). Üürilepingu punkti 5.
9. kohaselt pidi üürnik L. B tasuma telefoni kulud teenuse osutajale. Seega ei ole kostja ka alusetult rikastunud hageja arvel. Kohus on seisukohal, et R. P oli ise raskelt hooletu, jättes eluruumist lahkumisel lõpetamata telefoniteenuse osutamise lepingu ning unustades sisuliselt sellise lepingu olemasolu aastateks. Vastavalt hetkel kohtu käsutuses olevatele tõenditele tekitas telefonikõnede võtmisega ja nende eest maksmata jätmisega R. P kahju L. B, kes üüris telefoniarvetel märgitud perioodi kestel korterit ja kasutas korteris olevat telefoniühenduse võimalust. Hageja on viidanud hagis VÕS §-st 1045 lg 1 p 8 tulenevale kahju tekitamise õigusvastasuse alusele: heade kommete vastane tahtlik käitumine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja helistas korterist Tartus ajal, mil ta teiste kohtule esitatud tõendite kohaselt viibis praktikal Tallinnas. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras saab hageja esitada nõude ainult telefonikõned reaalselt võtnud isiku vastu, mitte korteriomandi omandanud ja selle väljaüürinud kostja vastu. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 61 lg 1 p 1 tuleb hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kasuks välja mõista õigusabi kulu 272 krooni, so 5 % rahuldamata jäetud hagi hinnast. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik 3