Obsah (14)

§ 196§ 200§ 100§ 101§ 103§ 105§ 195§ 655§ 116§ 665§ 111§ 1§ 5§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Ande Tänav Otsusese tegemise aeg ja koht 16. märts 200

§ 196lõiked 1 ja 2).

Ühtegi täiendavat tähtaega kostja hagejale määranud ei ole. Koos lepingu ühepoolse lõpetamisega on kostja keeldunud oma kohustuse täitmisest – tasu maksmisest. Selline keeldumine ei ole mõistlik ega vasta hea usu põhimõtetele eelkõige seetõttu, et teine pool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. 2, 9 miljoni kroonisest lepinguhinnast on tasumata 588.233 krooni. Tasu vähendamise aluseid ei ole kostja millegagi põhjendanud, vaid on tuginenud üksnes oma õigusele täita kohustus tasaarvestuse teel. Lubamatu on kostja poolne tasaarvestus, kuna

§ 200

lõike 4 kohaselt 3 ei saa tasaarvestust nõuda, kui teine pool võib esitada nõudele vastuväiteid. Hageja on oma vastuväited lepingu lõpetamisele esitanud

1. mail 2003.a. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt olid pooled tööde lõpetamise tähtajas kokku leppinud ja selle tõenduseks on tööettevõtulepingu lisa nr. 4 „Tööde teostamise ajagraafik“, mis on märgitud lepingus punkti
3. 3 all. Vaatamata sellele, et lepingu lisad ei ole vormistatud kooskõlas lepingu punktis
4. 1 sätestatuga, on need kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud. Kostja kui kinnisvara arendaja jaoks on tähtajad ülimalt olulised ning hageja kui kogemustega ehitaja pidi tähtaegade olulisusest aru saama ja seda aktsepteerima. Lepingu punkti
5. 1 alapunktid sätestavad lepingu lahutamatu lisana tööde teostamise ajagraafiku ja lepingu punkt
6. 3 sätestab, et tööettevõtja teeb tööd vastavuses lepinguga. Lepingu punkt
7. 2 sätestas muuhulgas, et kui ehitamise käigus ilmnevad ohustavad faktorid, mis võivad raskendada ehitustööde järgmiste etappide teostamist ja ehituse valmimist tähtajaks, informeerib ülaltoodud faktori avastanud pool viivitamatult teist poolt probleemidest ja pooled teevad tekkinud olukorrast väljapääsu leidmiseks endast oleneva. Kostja teavitas hagejat korduvalt, et ehitustegevus on tähtajast maas. Töö valmimisega viivitamise puhuks on sanktsioonid ette nähtud lepingu punktis
9. Kui töö valmimine viibib rohkem kui kaks nädalat, võib tellija lepingu lõpetada ja nõuda leppetrahvi 10% tasude summast. Kostja kasutas vastavalt lepingu punktidele
10. 4 ja
11. 5 õigust lõpetada leping ühepoolselt, sest alused lepingu lõpetamiseks vastavalt lepingu punktidele
12. 4,
13. 5 ja
14. 2 olid olemas. Lepingu punkti
15. 4 kohaselt oli tellijal õigus katkestada tööde finantseerimine, kui tööettevõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. Hageja neid kohustusi ei täitnud (ei pidanud tähtajast kinni). Kahju suuruseks on leppetrahv pluss tegelikult tekitatud kahjud. Vastavalt lepingu punktile
16. 2 tuleb hüvitada teisele poolele tekitatud materiaalne kahju faktilises ulatuses, sealhulgas kaudsed kahjud ja kahjud kolmandatele isikutele. Tellija kohustus vastavuses lepingu punktiga
17. 3 tasuma lepingu ühepoolse lõpetamise korral tööettevõtjale lepingu ja projektdokumentatsiooni järgi tehtu eest vaid juhul, kui lepingu lõpetamise põhjuseks ei ole tööettevõtja tegevus. Lepingu lõpetas kostja ühepoolselt tänu hageja suutmatusele täita enesele lepinguga võetud kohustusi.
18. veebruari
19. a. kokkuleppes leppisid pooled ja OÜ T.V. kokku, et hageja loovutab osa elamu krohvi- ja viimistlustöödest OÜ-le T.V. koos lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Selle alusel omandas OÜ T.V. õiguse täidetud töömahtude eest esitatud teostatud tööde aktid ja arve otse kostjale, kes pidi nimetatud osaühingule tasuma. Kokkuleppes ei märgitud, milliste tööde tegemise kohustus läks üle sellele osaühingule ja sellest tekib küsimus, kas hagejal on õigus nõuda selle asjaolu tuvastamist, et kostjapoolne tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumine on ebaseaduslik. Kostja on tasunud hagejale tema esitatud arvete alusel ja hageja ei ole hagiavalduses konkreetseid tasumata arveid ja summasid välja toonud. Hageja ei pidanud kinni määratud tähtaegadest ning on teostanud töid ebakvaliteetselt. Täiendavat tähtaega ei olnud vaja hagejale anda, kuna lepingu punkt
20. 4 juba sisaldas kohustust rikkunud lepingupoole jaoks mõistlikku tähtaega – 2 nädalat, kuid ka selle aja jooksul ei viinud hageja töid lõpuni. Hageja rikkus oluliselt töövõtulepingut ja kostjal on õigus lepingust taganeda ilma, et ta oleks määranud hagejale veel täiendavaid tähtaegu. Esimese astme kohtu otsus
21. oktoobri
22. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata. Poolte suhteid reguleeris
23. jaanuaril
24. a. sõlmitud tööettevõtu leping. Lepingu punkti
25. 1 järgi oli lepingu objektiks Viimsis N3 asuva korterelamu siseviimistlustööde tegemine vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu punktist
26. 1 tuleneb, et lepingu eesmärgiks oli kindlustada töö, sealhulgas ehitise valmisehitamine vastavalt lepingus ja selle lisades 4 täheldatud dokumentatsioonile ja ehitise kui lõpp-produkti üleandmine tellijale. Seega oli töövõtuleping suunatud lõppresultaadile ning lepingul puuduvad tunnused, mis võimaldaksid seda kestuslepinguna kvalifitseerida. Järelikult ei saa vaidluse lahendamisel kohaldada kestuslepingu sätteid, millele viitab hageja. Lepingu punktis
27. 1 leppisid pooled kokku, et õigused ja kohustused määratakse kindlaks lepingu ning lepingu lahutamatuks osaks olevate dokumentidega, milleks muuhulgas oli punkti
29. 2 kohaselt tööde teostamise ajagraafik. Lepingu punkti
30. 1 kohaselt pidid pooled lepingu lisade kehtivust kinnitama esindajate allkirjadega. Punkti
32. 3 kohaselt oli tööde teostamise ajagraafik lepingu lisaks nr.
33. Kuigi lepingu lisad olid allkirjastamata, on tööde teostamise ajagraafiku ja tunnistaja G.A. ütlustega tõestatud, et tööde teostamisel lähtuti eelnimetatud graafikust. Hageja ei ole enne lepingu ülesütlemist ajagraafikus märgitud tööde teostamise lõpptähtaega
34. aprilli
35. a. vaidlustanud. Seega saab tööde teostamise ajagraafikut lugeda lepingu lisaks sõltumata selle allkirjastamisest. Kostja
36. mai
37. a. kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja ütles lepingu üles põhjusel, et lepingus sätestatud sisetööd ei olnud lõpetatud ei
38. aprilliks
39. a. ega ka kirja saatmise ajaks ning tööd olid osaliselt teostatud ebakvaliteetselt.
40. mail
41. a. hagejale saadetud kirjas on kostja märkinud, et leping lõpetati punkti
42. 2 alusel. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et tööd anti üle
43. mail
44. a. tellija poolt soovitud mahus ja vastavalt kokkulepitud kvaliteedinõuetele, välja arvatud korterid nr. 45, 1 ja 43, mis tellija esindaja märkuse kohaselt saab lugeda vastuvõetuks, kui korterite omanikud on töö heaks kiitnud. Korteris nr. 45 teostatud tööde ülevaatuse aktis on märgitud ilmnenud puudused ja defektid ning tunnistajate V.N.a ja A.V.a ütlustega on tõendatud, et siseviimistluses ilmnenud puudusi saab pidada pisipuudusteks. Nende tõenditega on tõendatud, et hageja andis töö üle 1 kuu pärast tööde teostamise tähtaega ning et töös esinesid puudused.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg.

1 punkti 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles.

§ 103

lõike 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Vabandatav on kohustuste rikkumine vaid vääramatu jõu tõttu.

§ 105

kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, lepingust taganeda, leping üles öelda, samuti alandada hinda.

§ 195lg.

1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lõike 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 655lõike 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Pooltevahelise töövõtulepingu punkti 16. 2 kohaselt, kui tööettevõtja ei asu õigeaegselt lepingut täitma või teeb tööd nii aeglaselt, et selle lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks, või ei täida käesoleva lepinguga endale võetud kohustusi, on tellijal õigus ühepoolselt leping lõpetada ja nõuda töövõtjalt tegelike kahjude hüvitamist. Tuvastatud ei ole, et hageja rikkus lepingu tähtaegse täitmise kohustust vääramatu jõu tõttu, seega oli kostjal nii seaduslik kui ka lepinguline alus töövõtulepingu ülesütlemiseks. Teise nõudena palus hageja tuvastada, et kostja keeldumine tasu maksmise kohustuse täitmisest on ebaseaduslik. Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevus hagejale tööettevõtulepingust tulenevalt 588.233 krooni. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt hõlmas võlgnevuse summa lisaks lepingujärgsetele töödele ka tasu kostjale tehtud lisatööde eest, millist asjaolu ei ole hagiavalduses esile toodud, samuti ei ole lepinguväliste lisatööde tasu nõuet ega selle tasu maksmise tunnustamise nõuet esitatud. Hageja ei ole selgitanud, millises summas jättis kostja tasumata lepinguliste tööde eest. Seega tuleb lepingujärgse tasu maksmise kohustuse tuvastamise hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 5 Apellatsioonkaebuses palub hageja linnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Apellant leiab, et otsuse tegemisel on kohus eksinud tõendite ja asjaolude hindamisel. Kohus on jõudnud järelduseni, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg.

1 punkti 4 kohaselt lepingust taganeda või selle üles öelda ning § 103 kohaselt eeldatakse, et kohustuste rikkumine pole vabandatav. Kohus oleks pidanud juhinduma ka

§ 116

lõike 1 põhimõttest, et lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on lubatud üksnes siis, kui rikkumised on olulised. Nii tunnistajad kui ehitusspetsialistid on andnud ütlusi ehituskvaliteedi osas ja kinnitanud, et esinesid üksnes pisipuudused. Tööde üleandmisel kostja esindaja ei kinnitanud, et töövõtja töö tuleks hinnata ebakvaliteetseks. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud pooltevahelist lepingut. Kui kostja soovis lepingut lõpetada, s. t. kohaldada õiguskaitsevahendit, siis oleks tulnud ka järgida lepingus kokkulepitut. Lepingu punkti

1. 5 kohaselt on tellijal õigus leping lõpetada ühepoolselt, kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ning seab reaalselt ohtu õigeaegse tööde lõpetamise. Lepingu punkti
2. 2 kohaselt on tellijal õigus ühepoolselt leping lõpetada, kui töövõtja ei asu õigeaegselt lepingut täitma või teeb tööd niivõrd aeglaselt, et selle lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks ja tellijal on õigus nõuda töövõtjalt tegelike kahjude hüvitamist. Kohus on ebaõigelt tõlgendanud

§ 665

lõiget 1, järeldades sellest, et tellija võib meelevaldselt töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Lepingu punkti

1. 5 järgi on pooltel õigus nõuda lepingu lõpetamist ja/või muutmist, teatades sellest teisele poolele kirjalikult üks nädal (seitse kalendripäeva) ette. Kostja lepingu lõpetamisest ette ei teatanud, seega rikkus ta lepingu lõpetamisel poolte poolt kokkulepitud menetlusreegleid. Vaidluse lahendamisel oleks tulnud kohaldada lepingu punkti
2. 5, mitte aga
3. 2, millele tugines kostja. Kostja nõudis oma
4. mai
5. a. kirjaga tööde lõpetamist kiiremas korras, juba järgmise päeva kirjas teatas aga lepingu lõpetamisest. Kostja kasutas kahte õiguskaitsevahendit, millest viimane esimese välistab. Pooled ei olnud kokku leppinud täpses tööde lõpetamise kuupäevas, tööde tegemist takistas katuse läbijooks. Tunnistajate H.Salusaare ja G.Aardami ütlustega on need asjaolud kinnitust leidnud. Hagejal on õigus nõuda, et tuvastataks kostja poolt oma kohustuste täitmisest keeldumise põhjendamatus. Lepingu ühepoolse lõpetamise järel asus kostja kasutama

§ 101lg.

1 punktis 2 sätestatud õiguskaitsevahendit – õigust keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest.

§ 111sätestab kohustuste täitmisest keeldumise vastastikuse lepingu puhul.

Lõike 3 kohaselt ei või kohustuste täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõtetele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja esitas oma vastuväited lepingu lõpetamisele 22. mail 2003. a., seega on kostja rikkunud

§ 200

lõikes 4 toodud imperatiivset piirangut, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool võib esitada vastuväiteid. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada. Hagi lepingu lõpetamise alusetuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. Lepingulise kohustuse täitmisest keeldumist puudutava nõude osas tuleb tsiviilasi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punktiga 3 saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja on oma lepingu lõpetamist puudutava nõude sõnastanud kui nõude tuvastada, et kostja poolt lepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Selle nõude sisuks on tuvastada, et kostja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut kehtivalt lõpetanud. Vaidlust ei ole selle üle, et

1. jaanuaril
2. a. sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema Viimsis N3 asuva korterelamu siseviimistlustööd, kostja aga 6 kohustus nende eest tasuma.
3. mai
4. a. kirjaga teatas kostja hagejale, et kirjas loetletud siseviimistlustööd on lõpetamata, nõudes tööde kiiremas korras lõpetamist ja tellijale üleandmiseks esitamist, seejuures konkreetset tähtaega kostja kirjas ei määranud (tl. 99).
5. mai
6. a. avaldusega teatas kostja hagejale, et lõpetab töövõtulepingu alates
7. maist
8. a. (tl. 23). Avalduse kohaselt on tööd lõpetamata ning töid on tehtud ebakvaliteetselt.
9. mail
10. a. kirjutasid pooled alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl. 34). Linnakohus tuvastas otsuses, et selle aktiga andis hageja kostjale tööd üle kostja poolt tellitud mahus ja kvaliteediga, välja arvatud korterid nr. 45, 1 ja 43, mille osas oli pisipuudusi. Selle järelduse osas ei ole linnakohtu otsust vaidlustatud. Kolleegium leiab, et kirjeldatud asjaolud annavad aluse väitele, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingut kehtivalt üles öelnud. Nii tugines kostja lepingu lõpetamisel hagejapoolsele lepingurikkumisele. Arvestades pooltevahelise töövõtulepingu iseloomu, milleks oli tulemuse saavutamine, mitte püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmine (

§ 195lg.

3), ei olnud tegemist kestuslepinguga. Seega ei olnud lepingu erakorraline ülesütlemine võimalik ja kostja poolt

1. mai
2. a. avalduses kasutatud õiguskaitsevahendiks oli lepingust taganemine (

§ 116lg.

1). Samas võttis kostja

1. mail
2. a., seega kolm päeva pärast hagejale lepingust taganemisest teatamist, hageja poolt tehtud ja vastuvõtmiseks esitatud tööd vastu. Tööde vastuvõtmise vormistasid pooled kirjaliku aktiga. Kostja poolt tööde vastuvõtmisest võib järeldada tema soovi lõpetada pooltevaheline leping täitmisega. Tegemist on kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada kostja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg – lõpetada leping täitmisega (TsÜS § 68 lg. 3). Kolleegium leiab, et hageja poolt tööde kostjale vastuvõtmiseks esitamisest ja kostja poolt tööde vastuvõtmisest nähtub poolte kokkulepe täita lepingut ka pärast kostja poolt hagejale taganemisavalduse tegemist. Selle kokkuleppe sõlmimisest kaotas kostja poolt varem tehtud taganemisavaldus oma õigusliku tähenduse, kuna pooled ei omistanud sellele tähtsust ning jätkasid lepingu täitmist vaatamata sellele. Lepinguvabaduse põhimõte (

§ 1lõiked 1 ja 2) sisaldab poolte õigust nendevahelise õigussuhte kujundamiseks.

Kostja ei ole tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et poolte vabadus nendevahelise õigussuhte kujundamiseks oleks olnud piiratud (

§ 5

). Pärast tööde vastuvõtmist ei ole kostja hagejapoolsetele lepingurikkumistele tuginedes lepingust taganenud. Sellest tulenevalt ei ole vaidluse lahendamiseks ka vajadust kaaluda, millised olid hagejapoolsed lepingurikkumised ja kas need annaksid kostjale aluse lepingust taganemiseks. Kostja ei ole lepingut ka

§ 655lg.

1 lause 1 alusel üles öelnud. Lepingulise kohustuse täitmisest keeldumist puudutava nõude osas tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu menetluse ajal kehtinud TsMS § 164 lg. 1 kohaselt oli kohtu kohustuseks eelmenetluses välja selgitada muuhulgas hageja nõuded ja põhjendused. Kirjeldatud nõude osas ei ole kohus seda teinud, jättes eelmenetluse ülesanded osaliselt täitmata. Hageja sõnastas oma hagi kui nõude tuvastada, et kostja poolt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumine on ebaseaduslik. Seega viitab sõnastus tuvastushagile, samas saab tuvastushagi eesmärgiks olla eelkõige õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamine, pooled aga selle üle ei vaidle. Vaidlus on pooltevahelise õigussuhte sisu üle. Hagi aluseks oleva asjaoluna tõi hageja küll esile, et kostjal on lepingu alusel tasumata 588.000 krooni, ei seostanud oma nõuet aga kostja kohustuse suurusega. Et hageja ei taotlenud kostja kohustuse suuruse kindlakstegemist, sellele viitab ka asjaolu, et riigilõivu tasus hageja nõudelt nii nagu oleks tegemist mittevaralise hagiga. Linnakohus ei teinud hagejale ettepanekut oma nõuet täpsustada ja selgitada, millist eesmärki ta oma hagiga taotleb ning millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada. Et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule, on sõnaselgelt kirjas

§ 76

lõikes 1 ning kohtuotsus ei saa seisneda selle seaduses sätestatud üldise põhimõtte üldsõnalises ülekordamises, nagu hageja formuleeritud nõudest võiks mõista. Ka ei saaks niisugusest deklaratsioonist järeldada kostja konkreetseid kohustusi. Kui hageja soovis, et kostja oma 7 kohustuse täidaks, siis oleks tulnud esitada kohustuse täitmise nõue. Kui hageja soovis, et kohus tuvastaks, et kostjal on kohustus tasuda hagejale lepingu alusel mingi rahasumma, siis on tegemist varaliselt hinnatava nõudega, millelt oleks tulnud tasuda riigilõiv. Niisugune nõue oleks olnud suunatud kostjal lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemisele ja oleks eeldanud ka niisuguste faktiliste asjaolude esiletoomist, mis võimaldaksid tuvastada, millises ulatuses on kumbki pooltest oma kohustused teise poole ees täitnud, kas kostja võlgneb hagejale mingi rahasumma ja kui võlgneb, siis kui suure. Linnakohtu otsusest nähtub, et kohtule jäi hageja nõue ebaselgeks, tsiviilasja materjalidest ei nähtu aga, et kohus oleks pooltega hageja poolt esitatud nõude üle arutlenud ja teinud hagejale ettepanekut oma nõuet ja selle põhjendust selgitada. Hagiavalduses viitas hageja kostja poolt väidetavalt tehtud tasaarvestusele, sellele väitele ei pööranud kohus aga mingit tähelepanu. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja pool, et tasaarvestuse avalduses on kostja hageja nõuet 588.000 krooni ulatuses tunnistanud, kuid tasaarvestuseks ei olnud kostjal alust ning hagi eesmärgiks on tuvastada kostja poolt tehtud tasaarvestuse alusetus ja sellest tulenevalt kostja kohustus selles vaidlustamata ulatuses tasu maksmiseks. Ometi ei olnud hageja nõuet sel viisil esitanud ja ei kostja ega kohus ole seda nii ka mõistnud. Eelmenetluse ülesannete täitmine apellatsioonimenetluses ei ole selle menetluse eripära arvestades võimalik, kuna selles menetluses ei ole reeglina võimalik muuta nõudeid ja ka esitada uusi faktilisi asjaolusid (TsMS § 376 lõiked 1 – 4, § 652 lõiked 1 ja 3), asjaolusid, mis seda võimaldaksid, aga ei esine. Hageja poolt esitatud nõudega ja kostja vastuväidetega on määratud vaidluse sisu. Vaidluse sisu kindlaks tegemata ei ole võimalik seda ka lahendada. Nimetatud nõude osas linnakohtu otsuse tühistamiseks ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks annab aluse ka TsMS § 656 lg. 1 p. 5, kuna linnakohus ei ole otsust selles osas olulises ulatuses põhjendanud: otsusest ei nähtu, kuidas kohus hageja nõuet mõistis, millised asjaolud ja milliste tõendite alusel selle nõudega seoses tuvastas ja millised järeldused nendest asjaoludest tegi, aga samuti, milliseid seadusi ta kohaldas. Otsusest ei nähtu ka hinnangut poolte poolt nõudega seoses esitatud väidetele. Seega ei vasta otsus selle tegemise ajal kehtinud TsMS § 231 lõikele 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti tõendid, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega; kohus peab otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Esimese astme menetluse kohtukulud tuleb jaotada vastavalt asja lõpliku lahendamise tulemusele. Apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamise taotlust ja nimekirja kumbki pooltest ei esitanud. Kai Kullerkupp Ande Tänav Malle Seppik