Obsah (8)

§ 2§ 148§ 8§ 46§ 106§ 42§ 153§ 107

Tsiviilasi nr 2-05-2327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviil

§ 2

korras, vaid hüvituse nõude rahuldamine TLS § 90 lg 2 alusel toimub Eesti Töötukassa poolt TLS § 90 lg 1 nimetatud ulatuses, kuid mitte üle töötuskindlustuse seaduses sätestatud ulatuse. TLS § 90 lg 2 alusel hüvitise nõude menetlemine kuulub ainult Eesti Töötukassa pädevusse, mitte võlausaldajate (nõuete kaitsmise koosoleku) pädevusse.

1. Hageja ei saa olla pankrotivõlausaldaja ka seetõttu, et tema varaline nõue ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, sest pankrotihaldur lõpetas töölepingu pärast pankrotiotsuse tegemist vastavalt TLS §-dele 86 p 2 ja 97 lg
2. Viimati viidatud sätestab ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt, et tööandja pankroti väljakuulutamisel on pankrotihalduril õigus lõpetada tööleping töötajatega § 86 ps 2 ettenähtud alusel pärast pankrotiotsuse tegemist. Kuna hageja ei ole pankrotivõlausaldaja, puudub tal alus esitada hagiavaldust kostjate vastu. Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused on massikohustused

§ 148lg 1 p 1 järgi.

4. Hageja puhkusetasu nõue on samuti tekkinud pankrotimenetluse ajal ja on massikohustus, mida ei saa pankrotimenetluses esitada ja kaitsta. Hageja puhkusetasu nõue on aegunud, juhul, kui see on maksmata. Hagejaga on sõlmitud tööleping 1994, s.o 11 aastat tagasi. Hageja ei ole tõendanud, 2 kuidas jaguneb tema puhkusetasu nõue 11 aasta peale, millest võib teha järelduse, et nõue on aegunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise ja töölepingu lõpetamisel rahalise hüvituse – kokku 26 278 krooni - nõude tunnustamiseks AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited kostjad.

§ 8

lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

§ 46

lg 7 kohaselt kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.

§ 106

lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Töölepinguga (tl 98-101) on tõendatud, et hageja töötas AS-s Tartu Sideehitus alates 04.04.1994 autokraanajuhina. Käskkirjaga nr 2 (tl 8) lõpetati hagejaga tööleping 09.11.2004 TLS §-de 86 p 2 ning 97 lg 2 alusel, s.o tööandja pankroti väljakuulutamisel. AS Tartu Sideehitus pankrot on välja kuulutatud Tartu Maakohtu 08.11.2005 otsusega. 12.11.2004 esitas hageja nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks AS Tartu Sideehitus pankrotimenetluses summas 26 278 krooni (tl 13). 04.05.2005 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited kostjad OÜ Procura & Trustees ja OÜ Starberg Inkasso (tl 17-19).

§ 42

kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Kohus leiab, et kuna hageja nõue põhineb 04.04.1994 sõlmitud töölepingul, tööandja pankrot on välja kuulutatud ja pankrotihaldur on loobunud pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, on hageja nõue tekkinud enne pankroti väljakuulutamist töötatud aja eest ning hageja on

§ 8

lg 3 mõttes pankrotivõlausaldaja, kes on õigustatud nõudma oma nõude tunnustamist kohtus

§ 106lg 1 alusel.

Hageja nõue ei ole vaadeldav

§-s 148 lg 1 loetletud massikohustusena, sest ei ole tekkinud pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest, s.t pankrotihaldur ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Nähtuvalt hageja ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vahel sõlmitud töölepingu lisast 13 (tl 102) on hageja töötasuks alates 01.01.2004 15 krooni tunnis. Sõlmitud töölepingu p 4.4 (tl 99) kohaselt makstakse töötajale lisapalka, lisatasu, preemiat tööülesannete eduka täitmise eest kuni 100%.

1. a oktoobri tööaja arvestusega (tl 61), töötasu arvestusega ja palgalehtedega nr 46 ja 49 (tl 104-107) on tõendatud, et hageja töötasu oli oktoobris 2520 ja novembris 720 krooni. Kostjad viitavad, et pangaväljavõtetest nähtub, et hagejale on töötasu välja makstud. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et hagejale oleks palk
2. a oktoobri ja novembri eest makstud. TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kokku on hageja nõue saamata jäänud töötasu osas 3240 krooni. Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003 (tl 103) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 61 kalendripäeva, millest ta on kasutanud puhkusena
3. a veebruaris 19 kalendripäeva. Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 19 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 9.2 kohaselt on hageja puhkuse kestus 30 kalendripäeva aastas. Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada
4. a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (tl 77) kokku 59 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvitiseks on 7614 krooni. Hageja nõuab kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist kuni tööandja pankroti väljakuulutamiseni kasutamata puhkuse eest. Seega hageja õigus puhkusele ja tasule selle eest ning 3 tööandja kohustus maksta puhkusetasu pankroti väljakuulutamiseni töötatud aja eest oli olemas pankroti väljakuulutamise ajal. Kuna pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlgade maksetähtpäevad saabunuks, tuleb saabunuks lugeda ka võlgniku poolt töötajale kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise korral maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkuseseaduse § 25 sätestatud puhkuse hüvitise nõue ei ole seotud selle esitamise tähtajaga, vaid sellega, et rahalist hüvitist ei saa nõuda kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkuseseaduse § 8 lg 1 piirab puhkusenõude õigust kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele, mitte aga rahalise hüvitise nõude suurust kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja taotleb rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest, mida vastavalt puhkuseseaduse §-le 25 ei või taotleda kokku rohkem kui nelja aasta (mitte viimase nelja aasta eest) kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja taotletav hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 59 kalendripäeva ulatuses moodustab hüvitise ligikaudu kahe aasta kasutamata jäänud puhkuse eest, mis mahub nelja aasta sisse ning kostjate taotlus kohaldada hageja puhkusetasu nõudele aegumist on ainetu. Hageja on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotihaldurile esitanud veel nelja kuu keskmise palga ulatuses töölepingu lõpetamise hüvituse 15 424 krooni nõude. TLS § 90 lg 2 kohaselt maksab töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu töötajale hüvitust Eesti Töötukassa lõikes 1 nimetatud ulatuses, kuid mitte üle töötuskindlustuse seaduses sätestatud ulatuse. Vastavalt töötuskindlustuse seaduse §-le 20 hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale: enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis. Kokku makstakse töötajale Töötukassast kuni tema kolm keskmist brutokuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Statistikaameti avaldatud Eesti keskmist brutokuupalka. Kuna hagejal on pidevat tööstaaži antud tööandja juures üle 10 aasta, on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 c-le nelja kuu keskmise palga ulatuses. Eesti Töötukassa 27.05.2005 otsusega on hagejale määratud hüvitis suurusega 11 568 krooni (tl 54-55). Kuivõrd AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) nõudeavalduse esitamise ajal 12.11.2004 ja 04.05.2005 nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks ei olnud Eesti Töötukassa poolt hagejale hüvitust makstud ega vastavasisulist otsust langetatud, siis ei olnud välistatud ja alust töötajal vastava nõude esitamata jätmiseks AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Töötuskindlustuse seaduse § 20 lg 2 kohaselt makstakse hüvitised töötajale välja juhul, kui need on tööandja poolt välja maksmata. Töötuskindlustuse seadus seab hüvituse miinimummäära, mille saamine on töötajale tööandja pankroti korral riigi poolt tagatud. Kui töötaja nõuded on aga suuremad kui kolm Eesti keskmist brutopalka, on tal õigus taotleda nende rahuldamist pankrotimenetluse käigus

§ 153lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena.

Hagejal on võlausaldajana õigus saada oma nõudele rahuldust võlgniku vara arvel Eesti Töötukassa poolt rahuldamata ulatuses. Hüvitise arvestamise lehega (tl 77) on tõendatud, et hageja keskmine kuupalk on 3856 krooni ning talle kuulub hüvitamisele nelja kuu keskmine palk summas 15 424 krooni.

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leiab, et hageja X nõude sisu, alused ja ulatus on tõendatud samal alusel ja suuruses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule ning tema nõuet tuleb AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 26 278 krooni, millest 2004. a oktoobri ja novembri eest saamata jäänud töötasu 3240 krooni, kasutamata jäänud 59 kalendripäeva puhkuse eest rahaline hüvitis 7614 krooni ja nelja kuu keskmine palk töölepingu lõpetamise hüvitusena 15 424 krooni. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (tl 5) ja õigusabikulu 5900 krooni (tl 138). TsMS 4 § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu oli põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kohtukuluna kostjatelt hageja kasuks välja mõista 5980 krooni, s.o 2990 krooni kummaltki kostjalt. Kohtunik 5