Obsah (6)

§ 155§ 108§ 76§ 101§ 82§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-2365, endine

§ 155

lg 1 alusel garantiikohustuse täitmise eest ja

§ 108lg 1 alusel kauba saanud võlgniku kohustuse täitmise eest.

Keegi ei ole vaidlustanud garantiikohustuse olemust ega esitatud arvetest tuleneva kohustuse täitmata jätmist hagejale. Vastuseks kostja OÜ Procura & Trustees kirjalikule vastuväitele märgib hageja esindaja, et tähtaegade arvutamisel tuleb aluseks võtta TsÜS §-s 135 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemise arvestamise kord. Tähtaja kulgemine hagi esitamiseks algas 05.05.

1. Keskmiseks kuu pikkuseks loetakse 30 päeva, seega oli hagi esitamise viimaseks kuupäevaks 03.06.2005, millal hagi kohtusse ka esitati. Kohtu kaaskirjal olev kuupäev on ekslik. Nõude alus, suurus ja sisu on tõendatud nõudeavalduses tooduga. Viivise arvestus vastab kokkuleppele, sest AS Tartu Sideehitus kohustus tasumise garanteerima vastavalt AS-i Kaltsiit arvetele. Arvetel on märgitud viivis. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) on kauba ja arved kätte saanud. Seda tõendab pankrotihaldur O. Kuklase teatis selle kohta, et AS-i Tartu Sideehitus raamatupidamise dokumentidest nähtub võlg hagejale. Võlgnik ja pankrotihaldur ei ole nõudeavaldusele vastu vaielnud. Kostja väidab, et AS-l Tartu Sideehitus ei ole võlga hageja ees, kuid kostja väide on tõendamata. Kostjal lasub võrdselt hagejaga tõendamiskoormus kostja poolt esitatud väidete osas. Garantiikirja kostja vaidlustada ei saa, sest ta ei ole tehingu pool, samuti ei saa ta vaidlustada arvete õiguspärasust, kui arved on esitatud tehingu alusel. Viivisenõue ei ole vastuolus võlgniku kohustustega ja heade kommetega. Hageja on alates 21.07.2004 püüdnud võlga kätte saada, kasutades selleks Turu Õigusbüroo abi. Hageja esindaja A. Mark on isiklikult kohtunud AS-i Tartu Sideehitus juhataja Kaupo Retpapiga ning on üle andnud võlanõude, seega oli AS Tartu Sideehitus võlanõudest teadlik. Hageja leiab, et tema nõudele on vastu vaieldud põhjendamatult. Kostjate vastuväited hagile Kostja OÜ Procura & Trustees oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. 2 Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.05.
2. Kohtu kaaskirjas, millega hagimaterjalid kostjale edastati, on kohus teatanud, et AS Kaltsiit esitas hagi nõude tunnustamiseks 06.06.
3. Arvestades kuu mõiste õigusliku sisuga, et kuus on 30 päeva, oleks antud juhul tulnud hagi esitada hiljemalt 02.06.
4. PankrS § 106 lg 1 kohaselt võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. TsÜS § 143 järgi kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Kostja vaidleb hageja nõudele ka sisuliselt vastu. Hageja kirjalik nõudeavaldus haldurile ei vasta seaduses ettenähtud vormi nõuetele, kuna sellest ei tulene nõude sisu, alus ja suurus. Hageja ei lisanud nõudeavaldusele avalduse asjaolusid tõendavaid dokumente. Kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude tunnustamisele vastu vaielnud põhjendatult. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tunnustamiseks. Kostja ei suuda mõista, millised võlaõigusseaduse eriosa kohased lepingulised õigussuhted poolte vahel kehtisid. Garantii andmise koosseisu ei ole. Dokumentaalse tõendi pealkiri iseenesest ei kehtesta veel garantii instituudile omaseid tagajärgi. Hageja ei ole tõendanud asja üleandmise kohustuse täitmist. Puuduvad veodokumendid, saatelehed või üleandmise-vastuvõtmise aktid või muud tõendid, mis kinnitaksid asja kättesaamist ja ülevaatamist võlgniku poolt. Kostja on veendunud, et viivise maksmise kokkulepet ei ole sõlmitud, järelikult ei ole seaduslik hageja viivisenõue. Võlausaldaja nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kahju kandnud. Viivise nõue esitati esmakordselt alles pankrotimenetluses, varem hageja viivist nõudnud ei ole. Kostja taotleb kohtult viivise vähendamist juhul, kui kohus peab üldse võimalikuks viivise nõuet tunnustada. OÜ Starberg Inkasso ei ole kohtule nõutud tähtaja jooksul kirjalikke vastuväiteid hagiavaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tunnustab hageja nõuet AS-i Tartu Sideehitus pankrotimenetluses põhivõla 125 273.29 krooni ulatuses ning viivise 4994.62 krooni ulatuses, kokku 130267.91 krooni PankrS § 153 lg 1 p 2 märgitud järgus, so muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Hagi ei ole aegunud. Nõuete kaitsmise koosolek AS-i Tartu Sideehitus pankrotimenetluses toimus 04.05.
5. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Pankrotiseadus sätestab nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväitega mittenõustumise korral kohtusse hagi esitamise tähtaja teisti: PankrS § 106 lg 1 kohaselt hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohus on seisukohal, et üks kuu on vastav kalendrikuu. Kuudes arvutatava tähtaja korral saabub tähtaeg viimase kuu vastaval päeval, tulenevalt TsÜS-i §-st 136 lg
6. Hagi kohtusse esitamise ühekuuline tähtaeg hakkas kulgema maikuu
7. kuupäeval, ning see lõppes juunikuu
8. kuupäeval, teine kuu algas
9. juunil. Hagi on kohtusse esitatud 03.06.
10. Kohtu kaaskirjal olev kuupäev on ekslik ning ei oma asjas õiguslikku tähendust. Kuudes arvutatav tähtaeg võib oluliselt erineda poolte poolt pakutud „keskmisest 30-päevasest kuust“, eeskätt veebruarikuus. Kohus on seisukohal, et hagi on täielikult tõendatud põhivõla ulatuses. AS-i Tartu Sideehitus juhataja K. Retpap on tellinud AS-lt Kaltsiit 2500 tonni erineva fraktsiooniga 3 killustikku „garantiikirjaga“ nr 47, 05.05.2004 (tl 7). Hageja on esitanud üleantud killustiku kohta arved nr 198, summas 51 930.50 krooni ja nr 217 summas 73 342.79 krooni (tl-d 8, 9). Nimetatud arvete alusel esitas hageja nõudeavalduse AS-i Tartu Sideehitus pankrotimenetluses (tl 10). Nõudeavalduse kohaselt AS Tartu Sideehitus võlgnes AS-le Kaltsiit viimase poolt müüdud killustiku ja sõelmete eest 125 273.29 krooni vastavalt nõudeavaldusele lisatud arvetele. Nõudeavalduses on märgitud ka AS-i Tartu Sideehitus 05.05.2004 garantiikiri, milles võlgnik palus temale müüa 2500 tonni killustikku. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt (tl-d 11-13) esitasid hageja nõudele vastuväite OÜ Procura & Trustees ja OÜ Starberg Inkasso. Kohtumenetluse käigus on hageja esitanud täiendavaid tõendeid oma nõude tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on selleks õigus. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-197-01 on märgitud, et pankrotiseadusest ei tulene, et võlausadaja ei võiks oma nõuet tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kuna nõude tunnustamata jätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul, siis on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendamispõhimõtete kasutamine nõude tunnustamise hagi menetlemisel. Hageja on esitanud kohtule AS-i Tartu Sideehitus pankrotihaldur O. Kuklase õiendi selle kohta, et võlgniku raamatupidamises on registreeritud hageja arved ning võlasummad, lisatud on arvete väljatrükk (tl-d 50, 51). Seega ei ole kahtlust, et hageja arved olid kostjale välja saadetud. Samas oli hageja kohtus probleemi ees, kuidas tõendada kauba üleandmist, kui saatelehtedel ei ole kauba/killustiku vastuvõtmise kohta AS-i Tartu Sideehitus töötaja allkirja. Hageja on kohtule esitanud pankrotialdur O. Kuklaselt saadud koopiad AS-i Tartu Sideehitus raamatupidamisdokumentide hulgas olevatest hageja arvetest nr 198, 11.05 2004, millel on märge „Tasuda! Territooriumil!“ ning K. Retpapi allkiri ja nr 217, 17.05.2004, millel on märge „Tasuda! Asub territooriumil!“ ja samuti K. Retpapi allkiri. Allkirjade osas poolte vahel vaidlust ei olnud, seega loeb kohus tuvastatuks, et arvetel on tasumise viseerinud K. Retpap. Lisaks on võlgniku raamatupidamises AS-i Kaltsiit meeldetuletus võla kohta 18.06.
11. Nimetatud tõenditega on kooskõlas enne eelnimetatud tõendite esitamist tunnistajana ära kuulatud K. Retpapi ütlused tl 90 pöördel: „Üks tellimus Kaltsiidiga oli. Mul ei ole meeles, kes töödejuhatajatest selle tellis… Kirjad läksid välja minu allkirjadega.“ ning „Haagele veeti mingi osa ka. Meil oli uus peakontor ehitatud. Vana kontor lammutati ja sinna oli katteks vaja killustikku.“ ning „Mina kirjutasin tavaliselt arvele peale, et tasuda, siis läks arve raamatupidamisele. Prioriteediks olid palgad ja riigimaksed, raha arvete maksmiseks ei jätkunud.“ Tunnistajad Marju Sulomägi, Merli Ilves, Boriss Kornilov, Vello Sirk ning Arvi Tischler on kinnitanud Haagel 2004 a tehtud suuremaid pindamis- ja tasandustöid, kuhu toodi ning kus kasutati suurtes kogustes killustikku. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendid kogumis: tellimuskiri/garantiikiri, tunnistajana ärakuulatud K. Retpapi ja teiste tunnistajate ütlused ning võlgniku raamatupidamises olevad viseeritud arved ja laekunud võlanõue – tõendavad piisavalt asjaolu, et AS Kaltsiit müüs AS-le Tartu Sideehitus mais 2004 killustikku ja sõelmeid, kaup on AS-le Tartu Sideehitus kohale toimetatud ning selle eest on tasumata. Kohus on seisukohal, et allkirjade puudumine kauba saatelehtedel kauba vastuvõtmise kohta ei välista kauba üleandmise tõendamist muude tõenditega, mida hageja on käesolevas asjas teinud. Asjaolu, kas K. Retpap kontrollis isiklikult üle saadud killustikukoormad või mitte, ei oma hageja nõude rahuldamisel tähtsust. AS Tartu Sideehitus juhataja on kauba tellinud, kauba eest tasumiseks saadetud arved viseerinud ning ei ole esitanud vastuväidet alusetute arvete kohta. Seda ei ole tehtud isegi nö viimasel momendil, so võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, kus võlgnikul on võimalus põhjendamatutele nõuetele vastuväide esitada. 4 Haagel tehti platsi tasandustöid, milleks kasutati killustikku ja see toimus ajal, mil hageja oli AS-ile Tartu Sideehitus tema juhataja poolt tellitud killustiku müünud. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on seisukohal, et viivise määra kokkulepe AS-i Kaltsiit ja AS-i Tartu Sideehitus vahel puudub. Garantiikirjana pealkirjastatud sisuliselt tellimus ei ole garantii.

§ 155lg 1 kohaselt võib garantiiandja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse.

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei saa olla iseenda suhtes garantii andja võlausaldaja ees. Kohus nõustub siinkohal kostja esindaja vastuväitega, et kirja pealkiri ei määra selle sisu. Kiri, milles on märgitud kohustus tasuda kauba eest, ei tähenda seda, et on võetud kohustus kõikide kauba saatja poolt esitatavate tingimuste osas. Arvega ei ole võimalik kokku leppida viivist, kui teine pool seda ei tunnista. AS-i Tartu Siseehituse juhataja K. Retpapi viseering arvel „Tasuda!“ ei tähenda kokkulepet viivise määra osas. Viivise arvet ei ole hageja AS-le Tartu Sideehitus esitanud, viivise arvestust ei ole ka AS-i Tartu Sideehitus raamatupidamises olevas meeldetuletuses, seega ei ole teada AS-i Tartu Sideehitus seisukoht viivise määra osas.

§ 82

määratleb kohustuse täitmise aja ja sissenõutavuse.

§ 82

lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemus. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud arvel märgitud arve tasumise tähtaeg 14 päeva on mõistlik. Võlgniku raamatupidamises oli olemas ka hageja meeldetuletus 18.06.2004 AS-le Tartu Sideehitus võla kohta. Sellega oli hageja andnud võlgnikule

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

§ 114

lg 2 kohaselt täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§-st 113 lg 1 saab hageja nõuda käesolevas vaidluses viivise nõude tunnustamist

§-s 94 sätestatud suuruses, so vastavalt arvete esitamisele alates 26.05.2004 ja 01.06.2004 kuni AS-i Tartu Sideehitus pankroti väljakuulutamiseni 08.11.2004 määras 9 % aastas. Arve nr 198, 11.05.2004 summas 51 930.50 krooni tasumisega on viivitatud alates 27.05.2004 kuni 08.11.2004, so (5+30+31+31+30+31+7) 165 päeva. Viivise määr on 9 % aastas, so 0,0246 % päevas. Viivis viivitatud summalt viivitatud päevade eest on 2107.85 krooni. Arve nr 217, 17.05.2004 summas 73 342.79 krooni tasumisega on viivitatud alates 01.06.2004 kuni 08.11.2004, so (30+31+31+30+31+7) 160 päeva. Viivise määr on 9 % aastas, so 0,0246 % päevas. Viivis viivitatud summalt viivitatud päevade eest on 2886.77 krooni. Kokku on kohus arvutanud viivist 4994.62 krooni, mis kuulub samuti tunnustamisele AS-i Kaltsiit nõudena AS-i Tartu Sideehitus pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 märgitud järgus, so muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluses peab erilise hoolega jälgima seda, et viiviste nõue ei muutuks pankrotivara liigselt koormavaks, vaid oleks tõeliselt mõistlik ja põhjendatud. 5 Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mistõttu jagab hageja kohtukulud samuti proportsionaalselt hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osaga. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 80 % ulatuses. Hageja on maksnud riigilõivu 80 krooni. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks 64 krooni riigilõivu katteks. Hageja on tasunud õigusabi eest 7080 krooni, vastavalt esitatud arvele. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostjatelt välja mõista hagejale osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks kuni 5 % rahuldatud hagi hinnast, so käesolevas asjas 6510 krooni. Nimetatud ulatuses tuleb hageja õigusabi kulu kostjatelt välja mõista. Ülejäänud osa õigusabi kuludest jääb hageja enda kanda. Kohus jagab kostjate vahel hageja kohtukulud võrdselt, st OÜ-lt Procura & Trustees mõistetakse välja (32+3255) 3287 krooni ja OÜ-lt Starberg Inkasso samuti 3287 krooni AS-i Kaltsiit kasuks. Kohtunik 6