2-04-712/2

(7)menetlemise käigus. Kriminaalasja lõpetamise määrusest selgub, et kostja Efites-R OÜ ei ole enne tööde algust kontrollinud metsamaterjali väljaveo tingimuste vastavust seadusele, vaid on usaldanud maaüksuse Kiilu omaniku R Oi suusõnalisi ütlusi selle kohta, et kõik on Kiilu maaüksus. Kostjate tegevusega on põhjustatud hagejale kahju üldsummas 42 788 krooni, mis koosneb tekitatud kahju likvideerimisest, hageja aja ja transpordikulust ja keskkonnakahjust. Hagi esitamise päevani ei ole kostjad kahju hüvitamise küsimuses hagejaga ühendust võtnud. Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja kasuks tekitatud kahju summas 42 788 krooni ja riigilõiv summas 3150 krooni. Hageja palub kohtukulud jätta kostjate kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja Efites-R OÜ oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, selgitades, et hagiavaldusele lisatud katastriüksuse plaani koopiast koos metsapatoloogi kommentaaridega ja Keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse

1. jaanuaril 2004 esitatud ekspertarvamusest nähtub, et Hansora 10 maaüksusel kv 97 er.17, er.18, er.21, er.23, pindalaga kokku 0,7 ha, ja kv 98 er.21, er.22, er.23, pindalaga kokku 0,5 ha, on otstarbekas teostada lageraiet. Kostja Efites-R OÜ järeldab, et hageja on teinud temale kuuluval kinnistul lageraiet ning vedanud välja metsamaterjali. Kvartal nr. 97 piirneb kostja R.O le kuuluva Kiilu maaüksusega. Kostja Efites-R OÜ on seisukohal, et hagejale kuuluva maaüksuse Hansora 10 pinnas on saanud kahjustada hageja poolt teostatud metsamaterjali väljaveo käigus. Kostja Efites-R OÜ väitel ei ole hageja hagiavalduses põhjendanud kahju summa suurust ja kostja OÜ Efites-R seotust kahju tekkimisega. OÜ Siimeli poolt esitatud kalkulatsioonidest ei nähtu, millises ulatuses on kostja Efites-R OÜ kahju tekitanud. Hageja esitatud dokumentidest ei selgu, et tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks oleks vajalik pinnase vedu sellises ulatuses ja mahus. Arusaamatu on hageja väide, et kostja Efites-R OÜ peab hüvitama plasttruubi torustiku ehituse hagejale kuuluval kinnistul. Täiesti põhjendamatu on hageja nõue, et temale tuleb hüvitada keskkonnakahju. Kostja Efites-R OÜ on keskkonnakahju hüvitanud ning nimetatud summa 5562 krooni on kantud Rahandusministeeriumi arvele. Alusetu on ka hageja nõue hüvitada temale tehtud ajakulu, kuna nimetatud kulutused on tehtud seoses kriminaalasja nr. 03244002728 menetlemisega. Nimetatud kriminaalasjas on koostatud
2. mail 2004 kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise ja kriminaalasja lõpetamise määrus. Hageja poolt IdaViru Politseiprefektuuri esitatud arvestused hageja aja- ja transpordikulude kohta ei ole hageja poolt tõendatud. Hagiavaldusest nähtub, et kriminaalasja eeluurimise käigus on tuvastatud hagejale tekitatud kahju suurus, kuid hagiavaldusele ei ole lisatud tõendit eelnimetatud väite kinnitamiseks. Kohtukulud palub kostja Efites-R OÜ mõista välja hagejalt. HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA EFITES-R OÜ VASTUVÄIDETE OSAS. Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades leiab hageja, et kostja vastuväide, et hagejale kuuluva maaüksuse Hansora 10 pinnas on saanud kahjustada hageja enda poolt teostatud metsamaterjali väljaveo käigus, ei põhine hagiavaldusele lisatud dokumentidel ning on esitatud eesmärgiga kahju hüvitamise kohustusest vabaneda. Hagile lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hagejale kuuluva maaüksuse pinnas on lõhutud ajavahemikul
3. augustist 2003 kuni
4. septembrini 2003 Efites-R OÜ poolt Kiilu maaüksuselt teostatud metsamaterjali väljaveo käigus. Et pinnas lõhuti just nimetatud ajavahemikul, on tuvastatud hagiavaldusele lisatud kriminaalasja lõpetamise määrusega ning sellele asjaolule ei ole kriminaalmenetluse käigus vastu vaielnud ka kostja. Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertarvamusest nähtuvalt on ekspertiis teostatud metsa kahjustuse põhjuste ja iseloomu kohta. Peamised kahjustavad tegurid hageja metsale on eksperdi arvamuse kohaselt muu hulgas tormiheide (
5. a tormikahjustus), üleujutus, puistu ja pinnase lõhkumine (mehhaanilised vigastused) naabermaaüksusel tehtud raiega. Ekspertarvamusest nähtuvalt on hageja poolt hiljem, s. o.
6. aastal teostatud raie otseseks põhjuseks naaberkinnistul Kiilu maaüksusel asetleidnud raiega hagejale kuuluva kinnistu kahjustamine. Seega on kostja Efites-R OÜ poolt kohatu väita, nagu 2

(7)oleks hagejale kuuluv kinnistu saanud kahjustada just tema enda poolt teostatud metsa väljaveotööde käigus. Hageja väitel tuleb kostja Efites-R OÜ käitumine lugeda õigusvastaseks, kuna oma kutsetegevuse käigus tegutsedes pidi ta olema teadlik dokumentidest, millega tutvumist metsa väljaveol seadus ette näeb ning seega on kostja Efites-R OÜ poolt kahju tekitamine süüline. Hageja selgitab, et kostja Efites-R OÜ tegevuse tulemusena hageja kinnistule kahju tekkimine ja selle ulatus on tõendatud hagiavaldusele lisatud materjalidega, s. h. Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 05. jaanuari 2004 ekspertarvamusega, kriminaalasja materjalidega ning OÜ Siimel kalkulatsiooniga kahju likvideerimiseks vajalike tööde maksumuse osas. Kalkulatsioonis näidatud tööde teostamise vajadus on otseses põhjuslikus seoses kostja Efites-R OÜ õigusvastase käitumisega hageja maaüksuse Hansora 10 pinnase rikkumisel. Kuna kostja Efites-R OÜ on metsa väljaveo käigus lõhkunud ka hageja kinnistul asuva truubi torustiku, millest tingutult tekkis kinnistul üleujutus, on kahjustuste kõrvaldamisel vajalik paigaldada truubile uus torustik, mistõttu nimetatud nõue on samuti esitatud kahju koosseisus. Lähtudes eeltoodust jääb hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning palub hagi rahuldada. NÕUDE VÄHENDAMISE AVALDUS 21.09.2005.a esitatud avalduses vähendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet 5562 krooni (keskkonnakahju) võrra ning hageja lõplikuks nõudeks kostjate vastu jääb kahju väljamõistmine summas 37 226 krooni. Keskkonnakahju on käesolevaks ajaks hüvitatud. EELISTUNGID Eelistungil 21.09.2005.a hageja selgitas, et taastati truup ja 50 meetrit metsasihti. Truubi lõhkumise tagajärjel tekkis üleujutus. Tuulemurruga murdunud 20 tm puitu tuli ära koristada. Sihi rikkumine ja pinnase kahjustamine oli üks ja sama asi. Enne oli seal betoontruup ning sinna pandi betoontruup uuesti tagasi. Uue betoontruubi sisse saab panna teise truubi. Kostja Efites-R OÜ esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hageja teostas puude vedu ka ise, kuna tal oli võimalik seda teed kasutada ja seoses sellega kahjustus ka pinnas. Kostja EfitesR OÜ teed rikkunud ei ole. Kalkulatsioon kajastab mitte ainult pinnasekahjustuse korvamist vaid ka teede rikkumist. Pinnase kahjustamisega ei saagi kahju tekkida ja esitatud on tee taastamise kulutused. Hageja on oma teed taastanud ja tal on võimalik esitada reaalsed kulutused. Paekillustiku ei ole seal varem olnud. Kostja Efites-R OÜ esindaja nõustub, et kostja Efites-R OÜ on kahjustanud pinnast, kuid mitte teed. Eelistungil 17.11.2005.a hageja esindaja jäi nõude juurde. Kostja Efites-R OÜ esindaja selgitas, et hageja nõuab tee taastamiseks tehtavaid kulutusi. Keskkonnale tekitati kahju, kuna lõhuti pinnast, aga mitte teed ja seega on hageja nõue põhjendamata. Hageja taotleb tee rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Metsa pinnast pole võimalik täita, kuna seda võib lihtsalt laiali lükata. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja ise on oma tegevusega seda pinnast ja ka teed lõhkunud. Kostjate vahel oli sõlmitud tööettevõtu leping ning kostja R.O on võtnud kogu vastutuse enda peale ja seega ei ole Efites-R OÜ vastu nõuet võimalik esitada. Kostja esindaja nõustub, et kostja Efites-R OÜ on keskkonnale kahju tekitanud ja selle eest on kostjat ka karistatud. Kostja O selgitas, et on nõus kõik kinni maksma. Tal on sealkandis 2 metsatükki, üks neist oli Kiilu. Ta ei tea, kas seal midagi tehti, kuid hiljem öeldi, et seal on kõik maha võetud. Kostja juures käis üks meesterahvas, kellele ta müüs 100 tihu palki. Palkide eest lubati maksta, kuid ei makstud. Seal kohapeal metsas ei ole ta mitte kordagi käinud ega ühtegi tööd tellinud. 3

(7)KOHTUISTUNG Kohtuistungil 27.03.2006.a hageja esindaja jäi nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et kostja R. O on sõlminud kostja Efites-R OÜ-ga metsamaterjali väljaveo lepingu, mille tagajärjel on veetud metsamaterjali üle hageja kinnistu. Üks kostja on veeretanud süü teise kaela ja vastupidi. Ilma hageja nõusolekuta veeti metsamaterjali läbi tema kinnistu. Hageja esindaja väitel on kostjate poolne rikkumine tuvastatud. Rikutud on isiku omandit,

1. juunil 2004 on hageja saanud kinnistu omanikuks. Kuivõrd 2002 detsembris tehti kinnistu suhtes tagastamisotsus ja tunnistati hageja õigustatud subjektiks, siis see oli seotud kinnistu valdamisega. Ta oli sunnitud tekitatud kahjustusi likvideerima. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista kohtukulud. Hageja selgitas, et Hansora 10 maatüki omanikuks sai ta pisut hiljem, kuna dokumentide vormistamine võttis kaua aega. Omanik ta ei olnud, kuna dokumendid olid vormistamisel. Kalkulatsioonis märgitud tööd on tehtud osaliselt - teel sai taastatud betoontruup. Hageja väitel taastas ta 50 meetrit teed. Metsaalune, mis on hakitud, on siiani konditsiooni viimata. Hageja soovis, et saaks taastada enam vähem esialgse olukorra - tööd on vaja lõpuni viia. Vaja on tuua kallurautod, kopp jne. Kostja Efites-R OÜ esindaja jäi oma vastuväidete juurde ning selgitas, et hageja ei olnud kahju tekitamise ajal isikuks, kellele kahju tekitati. Riigile tekitatud kahju on hüvitatud. Väidetava kahju tekitamise ajal 2003 septembris ei kuulunud maaüksus hagejale, vaid tegemist oli riigi maaga, mis oli reformimisel ning seega ei olnud hagejal omaniku õigusi, need tekkisid alles
2. juunil
3. Kahju tekitati 5516 krooni ulatuses riigile, mis on hinnatud keskkonnale tekitatud kahjuna ja nimetatud summa on riigile tasutud. Riik ei asunud seisukohale, et kostja Efites-R OÜ oleks seal rikkunud teid ning hagejal ei ole õigust selliseid nõudeid esitada. Hageja teed ei ole kostja Efites-R OÜ lõhkunud, pinnase kahjustamine võis olla. Truup on pandud betoonist, seega plasttruubi kulutusi on alusetu nõuda. Kostja Efites-R OÜ esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja R.O esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et kostja kahju tekitamises süüdi ei ole, kuna ta pole metsas käinud. Pole tõendatud see, et kahju on tekitatud hagejale. Kahju summa pole asjas olemasolevate tõenditega tõendatud. Kostja R. O ei ole andnud korraldust vedada puitu välja kõrval asuva maaüksuse kaudu. Puudub süü ning seega palus kostja R. O esindaja jätta hagi rahuldamata. Tunnistaja J R`i ütluste kohaselt on Hansora maaüksuse kõrval Kiilu maaüksus ning 2003 aasta augustis, 4 päeva jooksul, teostas tunnistaja seal sündmuskoha vaatlust. Tunnistaja töötas tol ajal Iisaku politseijaoskonnas. Sündmuskohal oli kraavidesse ladustatud ligi tuhat tihumeetrit puitu ja metsas oli veel umbes 800 tihumeetrit. Palgid olid ladustatud kraavi ja alumine palgikiht oli vee all. Väljaveo traktor oli lõhkunud truubi, mille tulemusena oli vesi üles paisutatud. Väljaveo traktor oli sõitnud läbi kõrvaloleva maaüksuse. Traktori jäljed olid 1,2 meetri sügavused nii Kiilu maaüksusel ja Hansora maaüksusel. Hansora maaüksusel mõõtmisi ei tehtud, aga väljaveotraktori tee fikseeriti. Truup oli täiesti puruks sõidetud, traktori jälgedest oli vee liikumine niivõrd häiritud, et see paisutas vee ülesse. Puit oli ladustatud Kiilu maaüksusele, mõnekümne meetri ulatuses võis see ulatuda ka Hansora maaüksusele. Truup oli lõhutud ning samuti ka truubi kõrvalt. Tee oli lõhutud ka Hansora maaüksusel. T. Vga ei ole tunnistaja kokku puutunud, kokku on ta puutunud R. Oga. Tunnistaja selgitab, et R. O ei leidnud Kiilu maaüksust üles ning samuti ei osanud ta ei kaardil ega reaalses elus ette näidata, kus asub tema 2 miljoni eest ostetud maa. Kiilu maaüksusel oli väljaveo tee maksimaalselt 1,2 meetrit sügav. Väljaveo teed olid vett täis. Pärnasaare tee äärde oli puid ladustatud. R. O rääkis tunnistajale, et T. V teostas kõik väljaveotööd. Maaüksuste piirid näitasid ette keskkonnainspektorid. Pärnassaare tee on kogu aeg sõidetav olnud. Kummalgi pool teed võtsid palgivirnad enda alla 100 meetrit. Oli moodustatud vahelaoplats, palgid olid ladustatud mõlemale poole kraavidesse, tee oli sõidetav. 4

(7)2005 aasta suvel oli sinna kõvasti killustikku veetud, kuid kes seal teed remontis, tunnistaja ei tea. Tunnistaja I K`e, kes töötab Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses metsandusspetsialistina, ütluste kohaselt ühel pühapäeval 2003 aasta septembris helistas A S, et tema maaüksusele viiv tee on lõhutud, kuna Kiilul toimub raie ja metsa väljavedu. Kolmapäevasel päeval tuli O. M ja suunduti vaatama, mis seal toimub. Metsnik oli juba metsas. See tee, millele viitas Anneli Smigelskite, oli täielikult segi pööratud, truup oli lõhutud, Kiilu maaüksuselt oli läbi hageja metsa veetud metsamaterjali. Ka Pärnassaare tee oli lõhutud ning sealt edasi liiguti jalgsi. Kuna truup oli lõhutud, oli veetase kraavides tõusnud. Vett tuli aina juurde, sest sellel ei olnud kuskile minna. Truup asub teede ristumiskohal. Puud olid ladustatud Hansora kinnistule Pärnassaare teele, kahele poole kraavi peale ning neid oli ka kraavis. Puid oli ladustatud 30-50 meetrit. Pinnastee peal olid jäljed vähemalt 1,5 meetrit sügavad. Hansora maaüksusel olid jäljed umbes meetri sügavused, puujuured olid läbi lõigatud. Tormikahjustuste likvideerimine toimus jaanuaris

1. Esmalt oli vaja vesi jooksma lasta, kuna truup oli pinnasega kinni vajutatud. Selleks oli vaja vana truubi koht lahti kaevata. Seejärel hakati tasandama ja täitma rööpaid. Puit, mis oli kraavidesse ladustatud, seisis seal aasta. Pärnassaare teele oli veetud kruus, see oli kattega tee. Pärast seda ei ole tunnistaja seal enam käinud. Pärnassaare teed kasutab Iisaku metskond. Tee ühendab Roostoja ja Tagajõe küla. Truubi tegi korda hageja. Jaanuariks oli see juba korda tehtud. Sinna olid pandud betoontorud. Vanu torusid ei saanud kasutada ja hageja tõi need juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära protsessiosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi on esitatud lepinguvälise kahju hüvitamise 37 226 krooni nõudes. Kohus tuvastas, et kostja Efites-R OÜ kahjustas ajavahemikul
2. augustist 2003 kuni
3. septembrini 2003 metsamaterjali väljaveo käigus Ida-Virumaal Tudulinna vallas Tagajõe külas asuval Hansora maaüksusel metsaalust pinnast. Kahju tekitamine metsaalusele pinnasele ning kahju tekitamise aeg ja koht on tõendatud Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna poolt menetletud väärteoasja nr Iv-7-04/04-00828 toimikus sisalduva Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna „Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise“ aktiga nr Iv01/87-03
4. septembrist 2003, mille kohaselt toimus metsaõigusnormide rikkumine Ida-Virumaal Tudulinna vallas Tagajõe külas asuval Hansora maaüksusel ajavahemikul
5. septembrist 2003 kuni
6. septembrini 2003 (tl. 58). Kostja EfitesR OÜ ei ole väärteoasjas nr Iv-7-04/04-00828 tehtud kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud. Kahju tekitamine metsaalusele pinnasele ning kahju tekitamise aeg ja koht on tõendatud ka tunnistajate J R ja I K ütlustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5, on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju tekitamise aja ja koha üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kahju tekitamise ajaks on ajavahemik
7. august 2003 kuni
8. september
9. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt (tl.202) on hageja Hansora kinnistu omanik alates
10. juunist
11. Kahju tekitamise ajal ei olnud hageja Hansora kinnistu omanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse
12. veebruari 1993 määruse nr 36, „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“, p-le 63, läheb omandiõigus tagastatud maale üle õigustatud subjektile ja 5

(7)senine maakasutusõigus lõpeb maa kinnistusraamatusse kandmise (kinnistusregistriosa avamise) päevast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja omandiõigus Hansora maaüksusele tekkis kinnistusraamatusse kande tegemisega

1. juunil 2004 (tl. 202). Enne kinnistusraamatu kande tegemist kuulus Hansora maaüksus omandireformi kohustatud subjektile ehk Eesti Vabariigile ning hageja oli kuni
2. juunini 2004 omandireformi õigustatud subjektiks, kes omas vaid õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist, kuid ei muutunud sellega tagastatava maa valdajaks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks enne omandiõiguse tekkimist olnud õigustatud Hansora maaüksust kasutama ja valdama. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostjad Efites-R OÜ ja R O ei ole oma tegevusega metsamaterjali väljaveol Ida-Virumaal Tudulinna vallas Tagajõe külas asuval Hansora maaüksusel ajavahemikul
3. septembrist 2003 kuni
4. septembrini 2003 hagejale kahju tekitanud ning seega puudub hagejal alus nõuda kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et asjas ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud R.O süü kahju tekitamises, tekitatud kahju ulatus ning nõutava kahjutasu suurus. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks õigusvastase tegevusega tekitatud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Asjas on olemas tõendid maaüksuse pinnase kahjutuse ulatuse kohta (tl 49,58, 62), kuid puuduvad tõendid selles, millises ulatuses (pindala, pikk) oli maaüksusel kahjustatud teid ja kraave. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida, kas OÜ Siimel kalkulatsioonis (tl 6) märgitud kulutused on kahjude kõrvaldamiseks vajalikud või mitte. Kuigi tunnistajate I.K´e ja J R´i ütlustega leidis tõendamist, et peale metsaaluse pinnase oli metsa väljaveoga kahjustatud ka teid ning teetruupi, ei anna tunnistajad täpseid ütlusi teekahjustuste ulatuse kohta. Samuti ei tea tunnistajad, kes 2005.a teed remontis. Kuigi tunnistaja I K´e ütluste kohaselt remontis teetruubi hageja, asendades betoontorud teistega, ei ole kohtule tõendeid truubi parandamiseks kulunud betoontorude maksumuse kohta esitatud. Bensiinikulud summas 1200 krooni on kandnud OÜ M O.V (tl 121), mitte hageja. Samuti ei ole kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, millest nähtuks, et hageja on seoses kriminaalasja algatamisega kandnud kahju, sh saamata jäänud töötasu näol. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2004 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). 6

(7)Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik: /allkiri/ Helgi Vinni Ärakiri õige 7