2-06-4640/4

2-06-4640 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2006.a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4640 Tsiviilasi Rõngu Vallavalitsuse avaldus eestkoste lõpetamisks Menetlusosalised ja nende
esindajad



Avaldaja Rõngu Vallavalitsus (RK 75007669, asukoht Valga mnt 6a 61001 Rõngu Tartumaa) Avaldaja esindaja Ene Sõber Asjast puudutatud isik A.G. Asjast puudutatud isik K.J. Asjast huvitatud isik K.K. Resolutsioon avaldus rahuldada Lõpetada eestkoste alaealise A.G. suhtes. Tühistada eestkostja K.J. antud volitused A.G. suhtes Eestkoste lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus, 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu, alates määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavakstegemisest eestkostjale. ASJAOLUD Tartu Maakohtu 02.mail 2001.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-364/2001) määrati K.J. A.G. ja tema õe J.B. eestkostjaks. K.J. on 19.mail 2005.a. esitanud avalduse Tartu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajale eestkoste lõpetamiseks A.G. suhtes, kuna ei tulnud toime A kasvatamise ja hooldamisega. J.G. abiellus ning kannab nüüd uut perekonnanime B. Praegu J.B. õpib xxxxx põhikoolis. Rõngu Vallavalitsuse poolt esitatud avaldus J.B. teovõime laiendamiseks ja eestkoste lõpetamiseks oli arutusel Valga kohtumajas 15.veebruaril 2006.a. Valga kohtumaja määrusega lõpetati eestkoste alaealise J.B. suhtes ning laiendati alaealise J.B. teovõimet maksimaalses mahus, andes talle õiguse iseseisvalt teha kõiki tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. A.G. osas palub K.J. eestkoste lõpetada. Kuna perekond J. A. kasvatamisega toime ei tulnud, siis viidi A. Tartu Turvakodusse ja sealt paigutati A xxxxxxx Lastekodusse. Augustikuust 2005.a. on A.G. xxxxxxx lastekodu kasvandik ning asus õppima xxxxxx põhikooli 7.klassi. A viibib oktoobrikuust 2005.a. Tartu vanglas varguse ja auto ärandamise eest. Vabanedes pöördub ta tagasi xxxxxxxx lastekodusse. Eestkostja on jätnud oma ülesanded täitmata ja pole ka oma ülesandeid täitnud nõuetekohaselt ning Rõngu Vallavalitsus palub lõpetada eestkoste A.G. suhtes K.J. poolt. Asjast puudutatud isiku A.G. seisukoht Ta ei taha K.J. juurde tagasi minna. Ta on nõus, et K.J. ei ole enam tema eestkostjaks. Praegu läheb hästi ja lastekoduga on rahul, probleeme ei ole. Asjast puudutatud isik K.J. arvamus A on olnud eestkostel alates 9 aastaselt so 5 aastat. Närvilised hood olid päris alguses aga siis suutis ta A maha rahustada. Kui mindi psühhiaatri juurde abi otsima, siis saadi teada, et neile oli antud haige laps. A ei olnud võimalik teiste lastega koos hoida. A ei ole tegelenud alates maist 2005. Selgitustest tl 5-6 selgub, et A provotseerib, et oleks õigustatud tema vihahood. Tal ei ole kooli ega õppimise vastu huvi, koolis käib ilma õpikuteta, vahel ei võta ka koolikotti kaasa. Tavaliselt esimeste tundide ajal provotseerib õpetajat nii kaua kuni viimane ta tunnist välja ajab, terve klass ei saa töötada. A juttu kaunistavad ebasündsad sõnad. A on ülearenenud õiglustunne, küll kaebab ta kooli direktorile õpetajate peale, kaasõpilasi käib oma äranägemisel peksmas. Samuti leiab ta kodus, et temale tehakse liiga. Tema arvates on normaalne, et laps varastab kodust raha ja tarbib alkoholi. Varastamiste, alkoholitarbimise, suitsetamise pärast on enamus lahkhelisid. K.J. leiab, et A ei sobi nende peresse, kõigi laste õppimine on häiritud, samuti ei suudeta vaigistada märatsemishoogusid. A positiivsetest omadustest on väga märkimisväärne töökus, kui talle mingi töö meeldib (traktoriga sõita, autot parandada) siis on ta väga hea, kuulekas, kiitmise korral väga uhke oma saavutuste üle. Kui A asi meeldib, siis on ta abivalmis, asjast huvitatud. Kuna A on tugev, jõuab ta ka spordis teistest paremini, on hea suusataja. Alaealiste asjade komisjonis ei läinud asjad tema tahtmist mööda ja see tõi jälle esile tema märatsemishoo. K.J. leiab, et tema pere on A heaks kõik endast oleneva andnud, kuid nad ei saa A enam edasi aidata. Väikelapse eas üle elatud raskused on oma jälje jätnud, mida siluda ei saa. Asjast huvitatud isik K.K. seisukoht A viibib lastekodus alates augustist 2005.a. Ta oli enne turvakodus ja sealt tuli lastekodusse. A läheb hästi. Närvilisuse hooge või muud sarnast ei ole täheldanud. Teised lapse võtsid omaks. A on töökas ja vahva poiss. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud avalduse ja selles toodud taotlusega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu 02.05.2001.a. kohtuotsusega tsiviilasjas on määratud K.J. A.G. eestkostjaks (tl 17). K.J. on esitanud avalduse, milles palub lõpetada eestkoste A.G. suhtes ja juurde on lisatud selgitus (tl 4-6). TsMS 554 sätestab, et alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 529 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja lg 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kui laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PerS § 102 lg 1 kohaselt kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Menetlusosaliste ärakuulamisel on selgunud, et A.G. määratud eetkostja K.J. on jätnud täitmata oma ülesanded ja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma ülesandeid. PerS § 97 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Asja materjalidest on selgunud, et 2 A.G. on toime pannud kuritegusid, mille eest on teda karistatud. Ta ei allu eestkostja korraldustele, eestkostja ja eestkostetava vahel on konflikt, mida enam ei ole võimalik siluda. A.G. on ärakuulamisel avaldanud, et ta ei soovi enam, et tema eestkostjaks oleks K.J. Ta viibib praegu xxxxxxx Lastekodus, kus ta on väga rahul. Neil asjaoludel leiab kohus, et on põhjendatud eestkoste lõpetamine alaealise A.G. suhtes ja tuleb tühistada eestkostja K.J. antud volitused A.G. suhtes. Kohtunik 3