lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist.
Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus
RS § 3 järgi kuni 01.01.2006. a kehtinud seaduse redaktsioonist.
lg 2 kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsiooni kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Antud juhul ei ole hageja riigilõivu tasunud. Koos hagiavaldusega esitas hageja eksitava maksedokumendi, mille järgi on riigilõivu tasutud seoses Mariann Pihlapi vastu hagi esitamisega (toim lk 3). Kohtu andmetel on hageja analoogiliselt eksitavaid maksedokumente ka teistes kohtuasjades esitanud . Kohus teeb järelduse, et hageja ei toimi heas usus. 12.09.2005. a kohtumääruses andis kohus hagejale tähtaja riigilõivu kohaseks tasumiseks, kuid tagajärjetult.
lg 2 järgi, kui menetlusse võetud hagiavalduselt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Sama sätte lg 3 järgi võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku § -s 60 sätestatut. Nimetatud säte lubab üksnes põhjendatud kulude väljamõistmist. Riigilõiv, mille tasumisest hageja küüniliselt kõrvale hoiab, põhjendatud kohtukulu ei ole. Eeltoodut seaduse eesmärgiga kogumis tõlgendades jõudis kohus järelduseni, et riigilõiv tuleb hagejalt menetluse lõpetamise määrusega välja mõista. KOHTUNIK EPP HAABSAAR
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.