lg 1, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi lg 6 järgi laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Alates 27.03.1999.a kehtib EES § 15` lg 1, mille kohaselt korraldab pärast eluruumi erastamist eluruumi haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt (antud juhul hageja), kellele eluruumi omanik tasub vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumisel maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Seega ei vabasta kirjaliku kokkuleppe puudumine kohustusest eluruumi haldamise eest tasuda. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma.
lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 62 210,74 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 4 450,00 krooni, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 250,00 krooni ja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni, kuna hagi rahuldati. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 4 250,00 krooni, kuna tulenevalt RLS § 37 lg-st 1 ja RLS lisast 2 (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioon) tuli hagihinnalt 62 210,74 krooni riigilõivu tasuda 4 250,00 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 97,80 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.