Tsiviilasi nr 2-05-15723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2006, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi T.J.

) § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

1. Arvestades hagiavalduses toodut (tl 6, 21), kostja poolt kohtule teatatut (tl 32) ning kostja kirja hagejale (tl 19), leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2002 aprillis (tl 6, 21), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud (tl 18, 32). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte 24.02.1990 Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Elva filiaalis registreeritud abielu tuleb lahutada (tl 8).
2. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
3. Hageja soovib jätta endale abiellumisel võetud perekonnanime (tl 6, 21, 38), seega tuleb jätta tema perekonnanimeks pärast abielu lahutamist J 5.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, 2 eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määruse nr 323 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni alates 01.01.2004, 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt 2690 krooni alates 01.01.2005 ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2005.

§ 70

lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg 6 nimetatud asjaolusid.

1. Sünnitunnistusest nähtuvalt on xxxxxxxxxx sündinud laps poolte alaealine laps (tl 9). Hagiavalduse kohaselt elab laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning kostja ei ole alates
2. a aprillist lapse ülapidamises osalenud (tl 6, 21); kostja ei ole hageja väitele vastuväiteid esitanud (tl 18, 32). Äriregistri andmetel on kostja Svester Reklaam OÜ osanik ja juhatuse liige (tl 25-26). Hageja töökohaks on hagiavaldusest nähtuvalt Hadleri Hulgikaubanduse OÜ (tl 5, 20). Kostja on teatanud, et hagi on elamistingimuste tõttu rahuldamatu (tl 32), kuid ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et taotletava elatise suurus vastab seadusega sätestatud miinimumnõudele, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise poolte alaealise lapse ülalpidamiseks: - 1240 krooni kuus alates 03.08.2004 (aasta enne hagi esitamist) kuni 31.12.2004; - 1345 krooni kuus alates 01.01.2005 kuni 31.12.2005; - 1500 krooni kuus alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamini .
3. Arvestades hageja esindaja taotlust (tl 38), ei pea kohus vajalikuks tunnistada otsust viivitamata täidetavaks.
4. Hageja esindaja taotlusest (tl 38), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 krooni (tl 4), ja hageja õigusabikulu 1500 krooni (tl 11, 37).
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3, § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 2 ja lisast 2 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni (hagihinnaks 16 140 krooni (12*1345)). Kohtunik 3