ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15027 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I K hagi O T`i vastu lapsega su

§ 28

kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

§ 3lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid.

Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (

§ 28

). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps D on käesoleval ajal ligi 4 aasta vanune. Laps käib lasteaias ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ema väidete kohaselt on kostja käinud lapsel lasteaias järgi joobes olekus ning seadnud sellega ohtu lapse elu ja tervise. Samuti leiab hageja, et põhjendatud ei ole lapse ööbimine kostja pool. Samas ei ole hageja oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud Kuna poolte vahel ei ole vaidlust hagiavalduses esitatud lapsega suhtlemiskorra punktide 1 , 5 ja 6 osas ning eestkosteasutuse kirjaliku arvamuse /tl 24-25/ kohaselt on hageja poolt esitatud suhtlemiskord lapsega igati põhjendatud, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra hageja poolt soovitud viisil, tehes vaid paranduse punktis 6 märgitud lapse vanuse osas. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning lähtunud lapse huvidest, leiab põhjendatud olevat määrata, et kostjal on õigus viibida pojaga nädalavahetusel eelnevalt kokkulepitud 5 päeval kella 10.00 – 19.

1. Kohtu arvates on lapse huvides väljasõidud ja muu eakohane tegevus koos mõlema vanemaga. Samuti leiab kohus, arvestades, et tegu on väikelapsega, et põhjendatud on kindlaks määrata, et üldjuhul viibib laps ööseti ema elukohas ning lasteaias käib lapsel järgi hageja või pooled koos. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta. Samas leiab kohus, et poolte lapsega suhtlemiskorda ei ole põhjendatud märkida, et ööseti hageja tööl viibides viibib laps koos hoidjaga, sest antud asjaolu võib piirata võimalust kostjal (samuti ka näiteks vanaemal) ööseti hageja elukohas lapse järgi vaadata. Samas ei keela antud asjaolu hagejal vajadusel lapsehoidjat kasutada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat määrata kindlaks poolte lapsega suhtlemise kord järgmiselt:
2. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis; 2 O T ´il on õigus viibida koos pojaga nädalavahetustel eelnevalt kokkulepitud päeval kell 10.00 – 19.00 hageja elukohas või selle vahetus läheduses (arvestades lapse üldist elurütmi). Pikemad väljasõidud toimuvad poolte kokkuleppel I K juuresolekul;
3. öösiti viibib poeg I K elukohas;
4. lasteaias käib pojal järgi I K või pooled koos;
5. pooled ei vii poega kuni tema 18-aastaseks saamiseni Eesti Vabariigist välja ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta;
6. punktid 2,3 ja 4 kehtivad kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata kostja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib O T´ile, et ta on kohustatud lapsega olles jälgima oma käitumist ja harjumusi, et tagada lapse turvalisus ajal, kui laps viibib temaga. Kohus märgib I K´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 07.07.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 19 200 krooni (12x1600). Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Pooled teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Helgi Vinni Kohtunik 6