2-05-15730/1

1 2 – 05 – 15730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „20“aprillil 2006.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 05 – 15730 Tsiviilasi: T V hagi A Z vastu elatise suuruse muutmise ja elatusraha igakuulises kindlas summas väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja – T V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: S P (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Kostja: A Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Kohtuistungi toimumise „27“veebruar 2006.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk Riina Palmi, hageja, T V, lepinguline esindaja volikirja alusel S P ning kostja, A Z; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Muuta A Z Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu 14.oktoobri 1991.a. määrusega väljamõistetud elatise suurust ning mõista A Z T V nõudel välja elatusraha kindlas summas kuus kehtiva Perekonnaseaduse sätete alusel alates 27.veebruarist 2006.a.. Mõista A Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse M V (endine Z) (sündinud: xxx.) ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud elatusraha alamäära ühele lapsele kuus) alates 27.veebruarist 2006.a. kuni 29.märtsini 2008.a. st. kuni alaealise lapse M V (endine Z) täisealiseks saamiseni T V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A Z kanda. Mõista A Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136). Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD T V ja A Z elasid, vastavalt abielulahutuse tunnistusele (tl.8), registreeritud abielus kuni 09.märtsini 1994.a., millest sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.5), alaealine laps M V (endine Z) (sündinud: xxx.), kes hagiavalduse kohaselt, on hageja, T V, kasvatada ja üleval pidada. Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu määrusega 14.oktoobrist 1991.a. (tl.16) mõisteti A Z välja alimendid T V kasuks alaealise lapse M V (endine Z) (sündinud: xxx) ülalpidamiseks ¼ osa suuruses kõikidest töötasu liikidest igakuuliselt, kuid mitte vähem kui 20.- rubla kuus kuni 29.märtsini 2008.a. so kuni alaealise lapse M V (endine Z) täisealiseks saamiseni. T V asus hagiavalduses seisukohale, et lapse ülalpidamiseks vajaminevad kulutused on kasvanud aasta – aastalt ning kasvavad iga aastaga veel seoses lapse koolitamisega (töövihikud, pastakad, vihikud, värvid, pinalid, kooliriided jne.), ekskursioonidega, teatritega ning ravimitega. Aasta – aastalt on ka kõikide lastetarvete hinnad jätkuvalt kasvanud. Täiendavalt leiab T V hagiavalduses, et lisaks kõigele on käesolevaks ajaks kasvanud ka lapse enda vajadused, sest – aastase poisslapse ülalpidamiseks ühes kalendrikuus läheb vaja 3 000.- krooni, mis teeks ühe vanema kohta 1 500.- krooni kuus. A Z, vaatamata kohtumäärusele, kuni käesoleva ajani sellist raha oma alaealise poja 3 ülalpidamiseks maksnud ei ole, mille tõttu palub T V hagi rahuldada. Perekonnaseaduse §136 lg.2 alusel muuta Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu määrusega 14.oktoobrist 1991.a. väljamõistetud alimentide suurust ning mõista A Z välja elatis perekonnaseaduse sätete kohaselt elatusrahana 1 500.- krooni kuus T V kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A Z, vaidleb kirjalikus vastuses kohtule (tl.14-16) hagile vastu osaliselt. Nõus elatusraha maksma summas 400.- krooni kuus. Selgitab kohtule, et tema on momendil faktilistes abielulistes suhetes J S ning esitas sünnitunnistuse selle kohta, et nende ühisest kooselust on sündinud alaealine laps D S (isikukood: xxx), keda on A Z kohustatud samuti üleval pidama. Alaealine D S on juba 8 – aastane ning käib samuti koolis ja temale kulub koolitarbeid samas mahus kui alaealisele M V (endine Z). Lisaks on pere ülalpidamisel veel teinegi alaealine laps K S (sündinud: xxx). A Z esitas O M sõlmitud töölepingu nr.11 01.novembrist 2004.a., mille kohaselt on A Z palk 1 400.- krooni kuus, kusjuures A Z tööaja kestvuseks on 4 – tundi päevas ja 20 – tundi nädalas. A Z esitab kohtule vastuväite, et tegelikult ta ei peakski elatusraha T V maksma, kuna peale abielu lahutust jäi kogu abielu kestel soetatud ühisvara T V, kes selle eest kohustus kasvatama nende alaealist poega ilma elatusraha saamata. Nüüdseks on T V taganenud oma lubadusest ja esitanud elatusraha nõude. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, T V, lepinguline esindaja volikirja alusel S P palub kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Palub A Z välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses mitte alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „03“maist 2005.a., vaid alates kohtuistungi päevast 27.veebruarist 2006.a.. Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu määrusega 14.oktoobrist 1991.a. välja mõistetud alimente T V peaaegu ei saagi, sest A Z hoiab nende maksmisest täies mahus kõrvale töötades ainult poole koormusega, mille tõttu palub muuta nõukogudeaegse abielu – ja perekonnakoodeksi alusel Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu määrusega 14.oktoobrist 1991.a. väljamõistetud alimentide suurust ja mõista välja elatis Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse alusel kindlas summas kuus igakuulise elatusrahana. Kostja, A Z, vaidles kohtuistungil hagile vastu, sest tema ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, kelle isaks on A Z. Samuti on A Z peres veel üks alaealine laps, kelle isaks A Z ei ole, kuid keda on vaja üleval pidada. Nõus maksma alaealise lapse M V (endine Z) (sündinud: xxx) ülalpidamiseks ainult 500.krooni kuus. A Z väidab olevat T V sõlminud suulise kokkuleppe, mille kohaselt 4 A Z ei pretendeeri ühisvarale ning T V ei esita elatise nõuet. Kirjalikult vastavat lepingut A Z kohtule esitada ei ole. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealise M V (endine Z) sünnitunnistusega (tl.5). Täitelehega (tl.6). Kohtla – Nõmme Vallavalitsuse korraldusega nr.459 16.oktoobrist 1996.a. (tl.7) M Z perenime V muutmise kohta. Abielulahutuse tunnistusega (tl.8). A Z kirjaliku vastusega hagile (tl.14-16). D S sünnitunnistusega (tl.17). Osaühingu M palgatõendiga ja töölepinguga (tl.18-20). K S sünnitunnistusega (tl.21). T V töölepinguga ja palgatõendiga (tl.39-42). Kohtla – Järve Linna Rahvakohtu määrusega 14.oktoobrist 1991.a. (tl.43-46) A Z T V kasuks alimentide väljamõistmise nõudes. Perearst F K tõendiga M V (endine Z) tervisliku seisundi kohta (tl.47). Lääne – Viru Maa – arhiivi vastusega 22.septembrist 2005.a. (tl.56) A Z järelepärimisele lepingu kohta. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PkS §136 enne perekonnaseaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Perekonnaseaduse § 71 sätet kohaldatakse ka enne selle seaduse jõustumist tekkinud alimentide (elatise) võlgnevuse suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 5 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, A Z, lapsevanemana ei täida piisavalt alaealise lapse M V (endine Z) ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, T V, nõudel A Z välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks muutes ära varasema (nõukogudeaegse abielu – ja perekonnakoodeksi) seaduse alusel kohtu poolt välja mõistetud alimentide suuruse. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A Z ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates kohtuistungi päevast perekonnaseadusega ettenähtud miinimaalsuuruses kuus ühe lapse kohta. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A Z riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. A Z vastuväited elatusraha suuruse vaidlustamiseks jättis kohus arvestamata, kuna A Z ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta mõjuvatel põhjustel ei saa rohkem töötada kui poole kohaga. Kohus asus seisukohale, et A Z on alati võimalus otsida senisest tulusamat tööd kas siis Eesti Vabariigis või mujal Euroopa Liidu maades. Johannes Külaots Kohtunik