2-05-22179/4

(4)Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps K. K. (sündinud X). Alates 1998 aastast elavad pooled lahus. Kostja lapse kasvatamisest osa võtnud ei ole ning hageja kasvatab last üksi. Ida-Viru Maakohtu

1. märtsi 2005 kohtuotsusega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti välja elatis alaealise lapse K. K. ülalpidamiseks. Kostja elatise maksmise kohustust ei täida. Hageja pöördus väljamõistetud elatise osas kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kuid vaatamata sellele ei ole elatusraha laekunud. Kohtutäituri andmetel moodustab kostja elatise võlg seisuga
2. november 2005 14 119,52 krooni. Hageja on seisukohal, et lapse kasvatamine ei piirdu vaid rahalise toetusega. Laps on kümne aastane ja vajab isapoolset hoolitsust ning suhtlemist. Viimase seitsme aasta jooksul on kostja lapsega kohtunud vaid mõnel korral ja sedagi väga lühikest aega. Kostja on pidevalt jätnud täitmata lapsele antud lubadused, mis omakorda on lapsele mõjunud traumeerivalt. Hageja ei ole teinud kostjale takistusi lapsega suhtlemiseks. Kostja on hagejale suusõnaliselt teatanud, et elab mujal ning seega ei ole tal kohustust oma last kasvatada ja rahaliselt toetada. Hageja palub ära võtta kostjalt vanema õigused K. K. suhtes ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kohtukulud. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani tõendi elatise võlgnevuse kohta; Ida-Viru Maakohtu
3. märtsi 2005 kohtuotsuse ärakirja. Kostja vastus Kirjaliku vastuse nõudega
4. detsembrist 2005 andis kohus kostjale hagiavaldusele vastuse esitamiseks tähtaja hiljemalt ühe kuu jooksul alates vastuse nõude kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale
5. jaanuaril
6. Kostja määratud tähtpäevaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku arvamus Eestkosteasutusel kostjaga kohtumist toimunud ei ole. Kostjaga oli võimalik ühendust saada ainult telefoni teel. Tema enda sõnul viibib ta Soome Vabariigis kevadeni. Kostjat üllatas see väga, et kohtusse on antud hagi. Kostja ei saanud aru, mis on vanema õiguste äravõtmine, milleks seda vaja ning kes sellise asja välja on mõelnud ja mis puutub siia eestkosteasutus. Tema pole mingeid dokumente kätte saanud. Helistamine toimus
7. detsembril
8. Kostjale oli selgitatud asja sisulist külge ning miks eestkosteasutus on kaasatud asja menetlusse. Tema sõnul pole 14 000 krooni mingi suur summa, aga elatisraha ta maksnud ei ole. Selgitatud sai ka asjaolu, et vanema õiguste aravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Kohtumist lapsega pole isal viimase poolteise aasta jooksul toimunud. Isa suhtumine lapsesse ja olukorda üldse oli väga pealiskaudne ning kostja ei näidanud üles huvitatust, et midagi ette võtta oma vanema õiguste eest seismiseks. Selline suhtumine näitab hoolimatust lapse eest hoolitsemisse ja tema ülalpidamisse. Kodukülastusel
9. jaanuaril 2006, aadressil X, toimus vestlus K.. K. viibis koolivaheajal kodus. Vesteldes lapsega oli tunda, et teema on tema jaoks ebameeldiv. Isa nägi ta viimati poolteist aastat tagasi. Kohtumisel oli isa lubanud talle jalgratta osta, kuid pole oma lubadust täitnud. Muidu pole isa helistanud ega muul moel huvitatust K. vastu üles näidanud. K. õpib X Gümnaasiumi
10. klassis hinnetele ,,neli" ja ,,viis", teeb kergejõustiku trenni, milles tal on oma vanuseklassis head saavutused. K. on täielikult ema ülalpidamisel ning hoolitseda ja kasvatada. Hageja töötab X turundusspetsialistina. K. kasvatamises osalevad ka hageja vanemad. Vanavanemad püüavad oma võimaluste piires igati hagejat K. kasvatamisel aidata. Isa vanemad K., oma lapselapse, vastu pole huvi tundnud. 2

(4)Jõhvi Vallavalitsus kui eestkosteasutus leiab, et kostja ei ole pikka aega tegelenud lapse eest hoolitsemise ja kasvatamisega ning ei täida vanema ülalpidamiskohustust. Mõjuvaid põhjusi, miks ta seda ei tee, ei ole eestkosteasutus leidnud. Arvavad, et hagi on lapse huvidest lähtuvalt õigustatud. Kohtuistung Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde. Hageja esindaja toetas eestkosteasutuse arvamust, et kostjalt vanema õiguse äravõtmine toimub lapse huvides. Hageja esindaja esitas Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani tõendi elatise võlgnevuse kohta seisuga

1. märts
2. Hageja selgitas, et kostja ei näita üles initsiatiivi lapsega suhtlemisel ja laps nägi oma isa viimati neli aastat tagasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse edastati kostjale ja kohtukutse sai kätte kostja ema
3. märtsil
4. Mõjuvatest põhjustest, mis ei võimalda kostjal kohtuistungil osaleda, kohtule teatatud ei ole. Kostja on isiklikult kätte saanud hagimaterjalid 09.01.
5. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku esindaja avaldas arvamust, et hagi on põhjendatud ning esinevad mõjuvad põhjused kostjalt vanema õiguse äravõtmiseks, kuna kostja ei näita üles initsiatiivi lapsega suhtlemisel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja otsustab asja sisuliselt. Hagiavalduses palub hageja ära võtta kostjalt vanema õigused alaealise lapse K. K.i suhtes. IdaViru Maakohtu
6. märtsi 2005 kohtuotsusega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti välja elatis alaealise lapse K. K. ülalpidamiseks. Kohtutäituri andmetel moodustab kostja elatise võlg seisuga
7. november 2005 14 119,52 krooni ning seisuga
8. märts 2006 18 184,52 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani tõenditest elatise võlgnevuse kohta (t.l.-5,29) selgub, et kostja elatise võlgnevus on ajavahemikul alates
9. novembrist 2005 kuni
10. märtsini 2006 suurenenud 4065 krooni võrra. Elatise võlgnevuse suurenemine tõendab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust alaealise lapse K. K. suhtes. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik, eestkosteasutus, on leidnud, et vanema õiguste äravõtmine toimub lapse huvides, kuna kostja ei ole pikka aega tegelenud lapse eest hoolitsemise ja kasvatamisega ning ei täida vanema ülalpidamiskohustust. Eestkosteasutuse andmetel ei ole kostja oma last viimase pooleteise aasta jooksul külastanud ega tema vastu huvi tundnud. Mõjuvaid põhjusi, miks kostja keeldub lapse eest hoolitsemisest ja ülalpidamiskohustuse täitmisest, eestkosteasutus tuvastanud ei ole. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et laps on jäänud ilma isapoolsest vanemlikust hoolitsusest. Kostja on jätnud vastamata hagiavaldusele ning ei ole ilmunud kohtuistungile, et võimalusel kaitsta oma huvisid vanema õiguste säilitamiseks. Kuna kostja ei ole vanema õiguse äravõtmise 3

(4)küsimuses vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et kostja nõustub hageja ja eestkosteasutuse seisukohtadega. Kostja huvi puudumist temalt vanema õiguste äravõtmise küsimuses tõlgendab kohus kui vastutustundetut suhtumist lapse tulevikku. Oma ükskõikse käitumisega on kostja väljendanud, et ta ei soovi ka edaspidi tegeleda lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. Kohus jõuab järeldusele, et kostja hoiab pikemat aega ja tahtlikult kõrvale lapse kasvatamise ja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmisest. Mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis takistaksid kostjal lapse kasvatamist, tema eest hoolitsemist ning ülalpidamiskohustuse täitmist, kohus tuvastanud ei ole. Lähtuvalt ülaltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb ära võtta vanema õigused alaealise lapse K. K. suhtes . Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 13. detsembril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkiri/ Evi Kool Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4