2-05-16907/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-16907 Otsuse kuupäev 19.

2. a Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik Kohtuasi K.R hagi N.Si vastu elatusraha väljamõistmiseks. Kohtuistungi aeg 06.
4. a Otsuse teatavakstegemise koht kohtukantselei kaudu Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista kostja N.Silt hageja K.R kasuks elatusraha alates 13.03.
5. a 1 000 (üks tuhat) krooni kuus poolte ühise tütre M-K-L.R () ülalpidamiseks ja poja DC.R () ülalpidamiseks 1 000 (üks tuhat) krooni kuni 31.12.
6. a. Alates 01.
8. a mõista kostjalt elatusraha välja 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus poolte ühise tütre M-K-L.R () ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja poja D-C.R (ülalpidamiseks 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatusraha võlgnevus, mis on tekkinud seoses elatusraha tagasiulatuva väljamõistmisega kuulub täitmisele alates 01.03.
9. a osamaksetega, mille suurus on 1000 (üks tuhat) krooni kuus. Viimane osamakse on tasaarvestuslik. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus ühe kuu elatusraha osas (kokku 2000 krooni) viivitamatule täitmisele. Mõista kostjalt riigituludesse riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/k SEB ÜP 10220034796011, viitenumber 2900072123), samuti postikulusid 61.90 (kuuskümmend üks krooni 90 senti) krooni (SEB ÜP a/k 10220034800017, viitenumber 2800049777). Makse selgituses tuleb ära näidata Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, millise menetluses olevas kohtuasjas makse tasutakse ning tsiviilasja number. Kohtuotsuse täitmise tähtaeg on nimetatud menetluskulu osas 01.02.
10. a. HAGI ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD: Hagejal ja kostjal on ühine alaealine tütar M-K-L.R ja poeg D-C.R, kes elavad koos hagejaga. Hageja väidetel ei osale kostja laste ülalpidamises. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist välja mõista elatusraha 1 345 krooni kuus lapse kohta. Kostja oli nõus elatusraha maksma, kuid leidis, et selle suurust tuleks vähendada. Kostja andmetel on tal võlakohustusi, mis kuuluvad käesoleval aastal tagasimaksmisele. Lisaks poolte ühistele lastele on kostjal veel kolmas laps, keda ta toetab. Kohtuistungile eelnenud eelistungil leidsid pooled, et elatusraha suurus jääb alates 13.03.
11. a kuni 31.12.
12. a 1 000 /üks tuhat / krooni kuus kummagi lapse kohta. Alates 01.
14. a on elatusraha suurus 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni kuus kummagi lapse kohta. Elatusraha võlgnevus kuulub täitmisele alates 01.01.
15. a 1000 krooniste osamaksetega, kusjuures viimane osamakse on tasaarvestuslik. KOHTU PÕHJENDUSED: Kohtustungil leidis lapse sünnitunnistuse põhjal tuvastamist, et pooltel on kaks alaealist last /toim lk 2 ja 3/. Vastavalt Perekonnaseaduse § 60 peavad vanemad oma alaealisi lapsi üleval pidama. Sama seaduse § 61 kohaselt määratakse elatusraha kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Nimetatud sätte lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sama seaduse § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatusraha välja päevast, mil hageja pöördus vastava nõudega kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel elatusraha välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
16. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja netopalk on 7 500 krooni ja kostja oma 7 000 krooni. Seega on poolte sissetulekud samas suurusjärgus. Kostja võttis nõude selle täpsustatud tingimustel õigeks. Seega tuleb kostjalt alates 13.03.
17. a kuni 31.12.
18. a 1000 krooni kuus ja edasi 1500 krooni kuus kummalgi lapse ülalpidamiseks välja mõista. TsMSRS § 3 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada nimetatud seaduse kuni 01.01.
19. a kehtinud redaktsiooni. Riigilõiv jääb TsMS § 60 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Riigilõiv mõistetakse välja riigituludesse, kuna hageja on elatusraha nõuetes riigilõivust vabastatud. Riigilõivu suurus arvutatakse hagihinnast ning elatise hagis võrdub see aasta elatusrahaga. Hagi hind on seega 24 000 krooni (2000 x 12 ). Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt on riigilõiv nimetatud summalt 1750 krooni. Elatusraha osas kuulub otsus kehtiva TsMS § 468 lg 3 kohaselt viivitamatule täitmisele hagejale hädavajalikus ulatuses. KOHTUNIK EPP HAABSAAR