§-st 249. 13.04.2006 on kohtusse faxi teel saabunud kostja esindaja kinnitus, milles kostja on nõus menetluse lõpetamisega ja soovib oma kulude väljamõistmist hagejalt. Õiguslik põhjendus
lg.1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
lg.1 p.3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud.
lg.1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetav asja menetluse.
kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Kohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. 2 Menetluse lõpetamiseks hagist loobumisega on hageja esitanud kirjaliku avalduse, mis on võetud toimikusse. Menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikkust ei ole küll avalduses kinnitatud, kuid kohus eeldab, et esindaja, kvalifitseeritud õigusteadmistega isikuna on neist teadlik ja on neid tagajärgi selgitanud ka oma esindatavale. Menetluskulude osas taotlust ei ole esitatud. Menetluse lõpetamiseks on nõusoleku andnud kostja esindaja, kes samuti on kvalifitseeritud õigusteadmistega isik ja seega eelduslikult teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kostja soovib oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt
3 alusel, kuid ei nimeta menetluse lõpetamiseks nõusoleku andmise avalduses, millised on tema kulud, mistõttu kohus ei saa ka kulude osas seisukohta võtta.
RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
kehtiva redaktsiooni § 174 lg.4 alsuel asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab
lg.1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 55 lg.1 kohaselt tunnistajale maksab pärast nende kohustuste täitmist tasu välja kohus sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Kostja on tasunud kohtu deposiitarvele nr. 10502002443001 kahe tunnistaja (M E ja A. T-B) tasu katteks 04.05.2005 2x 134.50 krooni ja 22.07.2005 kolme tunnistaja (T K, V L ja O B) tasu katteks 3x 134.50 krooni, arvestades tolleaegset tunnistaja tasu hüvitamiseks ettenähtud määra ning hageja on tasunud 07.11.2005 samale kohtu deposiiitarvele ühe tunnistaja (H J) tasu katteks 134.50 krooni. Nimetatud tasud kuuluvad tunnistajatele väljamaksmisele Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu. Tunnistajaid H J ja O B ülekuulatud ei ole, seega kuulub kummalegi menetlusosalisele tagastamisele nende tunnistajate ülekuulamise kulu katteks tasutud 134.50 krooni. Kuna kohtul puuduvad tunnistajate ja menetlusosaliste pangarekvisiidid, mis võimaldaks Kohtute Raamatupidamiskeskusel määrust täita, siis kohus selgitab käesoleva määruse saatmisega tunnistajatele ja pooltele, et neil on kohustus teatada raha ülekandmiseks vajalikud andmed Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann 3 Ärakiri õige M. Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.