1 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-118/05 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2005.a., Lääne- Viru Maakohus Kohtunik MARIKA LEIMANN Kohtuasi AV hagi A V vastu elatise nõudes.

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja täisealist last õppimise ajal gümnaasiumis.

§ 61

kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse/täisealise hageja vajadusest.

§ 61

lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg.6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellel elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3

§ 70

kohaselt kui isik ei täida ülapidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt . Kohus ei pea võimalikus rahuldada kostja soovi ja mõista elatis välja alla miinimumsuuruse viitega PerS §-le 61 lg.6 p.1, kuivõrd kostja ei ole TsMS § 93 kohaselt tõendanud oma töövõimetust teatud vormis tõendiga. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg kohaselt on püsiv töövõimetus kas täielik või osaline, sama sätte lg.10 kohaselt arstliku töövõimetuse ekspertiisi teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst. Seega on lubatud tõendiks töövõimetuse tõendamiseks kas ekspertarsti tõend või ekspertkomisjoni arvamus/otsus. Sellist tõendit kostja esitanud ei ole. Kostja ei ole sisuliselt tõendanud talu majanduslikku olukorda. Kostja ei ole esitanud tõndeid asjaolu kohta, millised oli tal talupidamisest tulenevad kulud ja tulud möödunud aasta jooksul, kuivõrd aga hageja väidab, et olukord on parananud, siis vastuseks kostjale väitele, et seda pole toimunud, tuli hagejal oma väidet tõendada. Viimasel istungil esitatud maksukeskuse otsuse kohaselt on kostja maksuvõla tasumine ajatatud makseraskustest tulenevalt. Hinnates tervisekuludega seotud dokumente, on kostja kulutanud perioodil 10.02.2005- 12.04.2005 arstivisiitidele, uuringutele, ravimitele xxxx krooni ehk xxx krooni kuus, mistõttu ei ole usutav tema poolt teise tsiviilasja menetlemise käigus sissetuleku suurusena nimetatud xxxx krooni. Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta sissetulekuna saanud perioodil 04.02.2005 kuni 30.03.2005 ehk sisuliselt 2 kuu jooksul xxxxxx xxxx krooni ehk xxxxx krooni kuus.Arvestades sellest maha tõendatud kulud tervisele jääb kostjale kätte ca xxxxx krooni. Tõendatud asjakohasteks kuludeks konto väljavõtte kohaselt saab lugeda makseid elektri eest, otsekorralduslepingu alusel Tele2-le, ülekandeid seoses elatise maksmisega, kokku esitatud kahekuulise perioodi kohaselt summas xxxxxx krooni, ehk xxxxx krooni kuus. Lisaks on kostja tasunud ilmselt ühekordse maksena maksuametile 1400 krooni, kuivõrd makse on aga teostatud enne maksuametilt 04.04.2005 korralduse saamist maksevõla tasumiseks, ei saa neid lugeda seotuks ja kohus ei arvesta nimetatud summat igakuise keskmise kulu hindamisel. Kuivõrd elukindlustusmakse puhul ei ole arusaadav, kelle kindlustusmakseid kostja on tasunud, ei saa neid lugeda eelistatud kuludeks elatise hagi menetlemisel. Arvestades kostjale kätte jääva sissetuleku summana keskmiselt xxxxx krooni kuus tema kulude keskmise summa juures xxxxxx krooni kuus, ei ole elatisehagis esitatud nõue- välja mõista elatis minimaalsummas- põhjendatud. Kostjale jääks eeltoodu kohaselt muude kulude mittetõendamisest lähtuvalt elatise maksmiseks 3114-1590= 1524 krooni, mis tuleks aga jagada kahe lapse vahel, kuna kostja poolt vaidlustatud tsiviilasjas 2-734/04 tehtud otsuse kohaselt on kostja ülalpidada ka teine laps, kes jääks antud asjas hagejale elatise väljamõistmisel summas 1345 krooni, vähemkindlustatuks. Kohus peab põhjendatuks, et kostja sissetulekuks jäävast 1524 kroonist jääks hageja kasuks elatise maksmiseks 1524:2 = 762 krooni, ümardatult 760 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele

§ 61lg.6 p.3 alusel alla seaduses ettenähtud miinimusuurust, summas 760 krooni.

Mõjuvate põhjustena arvestab kohus kostja sissetulekute vähesust ja selle suuruse sõltuvust paljuski põllumajanduse üldisest seisukorrast vabariigis ning ilmastikuoludest. Kohus arvestab mõjuva põhjusena ka asjaolu, et kostja ei ole keeldunud elatise maksmisest ning ei ole ka kuritahtlikult hoidunud kõrvale sissetulekute leidmisest nii enda ülalpidamiseks kui elatise kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on sissetulekuid, mis võimaldaks maksta elatist soovitud suuruses. Üksnes väide, et kostja on FIE-na registreeritud talunik ning väide, et aastate jooksul on talu majanduslik seis paranenud, ei anna alust seda väidet tõendatuks lugeda. 4 Kostja pole seda asjaolu kinnitanud, seega tuleb seda tõendada hagejal, sealhulgas ka väidet, et kostja on saanud erinevaid põllumajandustoetusi. Üksi asjaolu, et seaduses on kehtestatud elatise miinimumsuurus, ei saa olla aluseks antud hagi rahuldamisele, sest lisaks hageja põhjendatud vajadustele, tuleb hinnata ja tõendada ka kostja maksevõime ehk varanduslik seis. Kohus loeb olevat tõendatud, et kostja maksevõime ei ole vastavuses elatise nõude suurusega. Lisaks leiab kohus, et hageja esitatud kuluarvestuses on artikleid, mida saab lugeda ülepaisutatuks. Kohus nõustub, et kulud toidule on 1000 krooni kuus ning nõustub põhimõtteliselt ka riiete ja jalanõude osas toodud summadega, samas võib arvata, et kokku saab hoida näiteks kulude arvelt tossudel. Hageja ei ole ümberlükanud kostja väidet, et spordivarustus on talle tagatud spordikooli poolt, seega peab kohus ülepaisutatuks kuluartiklina esitada kulusid suusavarustusele 2000 krooni ( seda enam, et suuski ei osteta igal aastal) ning kulusid treening- ja võistlusriietele. Kohus peab ülepaisutatuks kulusid igakuuliselt koolitarvetele 200 krooni eest ning meelelahutusele 300 krooni eest. Väidet kulude kohta spordilaagritele Eestis ja välismaal 200 krooni eest kuus, ei ole hageja tõendanud. Kulud elektrile, veele, küttele 200 krooni kuus inimese kohta on tõendamata. Kostja on selle kulu vaidlustanud, väites, et hageja elab kooli ajal ühiselamus, kus ta kommunaalkulusid tasuma ei pea ja et selle perioodi eest ei pea ta tasuma ka Kihlevere korteri kulusid. Kohus leiab, et kui ka möönda kuluarvestuse punktis 1 toodud arvestuse põhjendatust ning lisada sellele punktides 2-5 toodud kuludest kokku ca 3-400 krooni, võib hageja kuludeks hinnata keskmiselt 1500 krooni kuus, mitte esitatud arvestuse kohaselt 3345 krooni kuus. Hagi on tõendatud poolte seletustega, sünnitunnistusega, koolitõendiga, hageja ema palgatõendiga, kulude arvestusega, kostja kulutusi kinnitavate meditsiiniliste teenuste eest tasumise arvetega, pangakonto väljavõtetega, maksukeskuse korralduse ja otsusega TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt kui hagi rahuldati osaliselt, võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega ei mõista kohus välja kostjalt hageja õigusabikulusid ja hagejalt kostja taotletud kulusid koopiate tegemisele asja läbivaatamiskuludena. TsMS § 48 lg.1 p.3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Antud hagis on aasta elatusraha 12 x 760 = 9120 krooni. Riigilõivuks hagihinna puhul summas 9120 krooni on 700 krooni, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse. Hagi on rahuldatud

§ 60, 61, 70, Ts

MS § 225, 226 lg.1, 3, 4, 243, 244 alusel. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik M.Leimann M.Leimann 10.aprillil 2006.a Viru Ringkonnakohus o t s u s t a s :

1. Võtta vastu A V loobumine vastuapellatsioonkaebusest.
2. Lõpetada apellatsioonimenetlus A V vastuapellatsioonkaebuse osas.
3. Jätta A V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu 28.07.2005.a otsus muutmata. 5 Kohtuotsus jõustus 15.mail 2006.a. Viru Ringkonnakohtu otsusega. Kohtunik M.Leimann