Asjaolud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 09.12.2003 otsustega mõisteti TÜ-lt Greenest (edaspidi võlgnik) kui tööandjalt A, K ja A L (edaspidi võlausaldaja) kui töötajate kasuks välja töösuhtest tulenevat rahaline hüvitis kokku summas 139 961.65 krooni. Otsused on jõustunud, kuid täitmata ning perioodil 23.01.2004 – 02.06.2005 ei olnud neid võimalik sundtäita võlgnikul vara puudumise tõttu. 08.11.2005 esitas töötajate esindaja kohtusse avalduse tööandja pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 07.12.2005 algatas kohus pankrotimenetlus ja määras ajutise halduri. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara kohustuste täitmiseks ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul on käibevarana raha arveldusarvel AS-s SEB Eesti Ühispank 2.49 krooni, 1 kuid samas on võlgnikul panga ees kaardi hooldustasu võlgnevus summas 165.00 krooni. Seega ei saa pangas olevat raha arvestada reaalse varana. Põhivarana on võlgnikul Eesti Riikliku Autoregistri andmetel arvel kaubik Transit 100 Combi, kuid võlgniku esindaja selgituste kohaselt anti nimetatud sõiduk kaks aastat tagasi remonti. Kuna remondikulude tasumiseks võlgnikul vahendid puudusid, jäi sõiduk remonditöökotta. Sõiduki leidmiseks on haldur teinud avalduse politseile. Võlgniku selgituste kohaselt võiks sõiduki väärtus olla maksimaalselt 3 000.00 krooni. Kuna aga sõiduki asukoht on teadmata, siis ei saa ka seda reaalse varana arvestada. Eeltoodu alusel haldur leiab, et võlgnikul vara puudub. Samas on võlgnikul kohustusi kokku summas 251 145.69 krooni, s h maksuvõlgnevus summas 99 943.00 krooni, võlgnevus töötajate ees summas 139 961.65 krooni, võlgnevus AS-i SEB Eesti Ühispank ees summas 165.00 krooni ja võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees summas 11 076.04 krooni. Kuna võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2003.aastal, seadis see osanikele kohustuse esitada võlgniku pankrotiavalduse. Osanikud oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud ning ajutine haldur esitas politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga halduri andmetel ei olnud. Ajutine haldur tegi ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohtuistungil jäid võlausaldajad oma avalduse ja ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodu juurde. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja võlausaldajate esindaja seletused ning ajutise halduri arvamuse ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et menetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotiseaduse (
) § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Nimetatud asjaolud on tõendatud võlgniku seadusliku esindaja seletusega, ajutise halduri arvamusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega: teatised Eestis tegutsevatelt pankadelt, Eesti Riiklikult Autoregistrilt ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuvalt riiklikult ehitisteregistrilt. Teadaolevad võlausaldajad ei ole teatanud ajutisele haldurile nõusolekust pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti rahasumma tasumiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 101 kohaselt vastutavad täisühingu osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
ja justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks. Ajutine haldur esitas aruande ja taotleb tasu välja mõistmist ajutise halduri ülesannete täitmise eest antud menetluses kokku 22 tunni eest tunnihinnaga 800.00 krooni. Aruandes on esitatud tööaja arvestus tundides koos konkreetsete viidetega teostatud vajalikele toimingutele. Lisaks taotleb ajutine haldur tehtud vajalike kulutuste välja mõistmist suuruses 1490.00 krooni. Ka selles osas sisaldab aruanne üksikasjalikku arvestust koos viidetega tehtud kuludele. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega nii võlgniku majandusliku olukorra kui selle tuvastamiseks kulunud töötundide ja vajalike kulutuste kohta, leiab, et viimaste kohta esitatud andmed vastavad tegelikkusele eelpool nimetatud korra § 2 lg 4 mõttes. Ka poolte esindajad ajutise halduri poolt aruandes näidatud tehtud tööde mahtu ja tasu suurust ei vaidlustanud. Seega, arvestades kohtumääruse alusel tehtud töö mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab kohus ajutise haldurile välja maksmisele kuuluvaks tasuks kohtumääruse 2 alusel tööülesannete täitmise eest 800.00 krooni 1 töötunni eest, s o kokku 17 600.00 krooni ja tehtud vajalike kulutuste hüvitisena 1490.00 krooni. Nimetatud tasu ja kulude hüvitamise eest vastutavad ÄS § 101 alusel äriühingu osanikud.
lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Määruse tegemisel juhindus kohus lisaks ka
lg-dest 1-3, § 5 lg-st 1, § 7 lg-st 1, § 29 lg-dest 1, 3 ja 5, Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast ning alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 463466. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.