3-05-36/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-75/2005 Haldusasi D.D.’i kaebus Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise ja kahju, summas 1000 krooni, hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja D.D., vastustaja Tallinna Vangla. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21.03.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 21.03.2005 (HKMS § 31 lg 1, 5). ASJAOLUD 05.01.2005 käis kaebuse esitaja Tallinna Vanglas duši all, viibides vangistusosakonna eelvangistussektsiooni II korpuses. 12.01.2005 viidi kaebuse esitaja üle vangistusosakonna eelvangistussektsiooni I korpusesse. 13.01.2005 pöördus kaebuse esitaja taotlusega Tallinna Vangla direktori poole, selgitamaks, miks tal ei võimaldatud 12.01.2005 duši all käia (toimiku lk. 42). 14.01.2005 esitas kaebuse esitaja halduskohtule kaebuse seoses sellega, et tal ei võimaldatud duši all käia. 14.01.2005 käis kaebuse esitaja duši all. 27.01.2005 vastas Tallinna Vangla kaebuse esitaja 13.01.2005 selgitustaotlusele, selgitades, et VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš (toimiku lk. 41). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Lähtudes VangS § 50 lg 2 nõuetest ja isikliku hügieeni üldreeglitest, on vangla kohustatud võimaldama kinnipeetavale pesemise duši all vähemalt üks kord nädalas. Viimane pesemise võimalus anti kaebuse esitajale Tallinna Vanglas 05.01.
2. Seisuga 14.01.05 on kaebuse esitaja pesemata
3. päev, mis on vastuolus õigusaktide nõuetega ning mõistusevastane, 1 mistõttu on alandatud kaebuse esitaja inimväärikust, kuna kaebuse esitaja tunneb moraalset ja füüsilist diskomforti. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on saada mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist vastavalt RVS § 9 lg 1 nõuetele, 1000 krooni. Kaebuse täpsustuse kohaselt ei ole võimalik taastada kaebuse esitaja õigusi kohustamiskaebusega. Asjaolu, et kaebuse esitajat õigeaegselt duši alla ei lastud, ei ole võimalik Tallinna Vanglal hiljem duši alla lubamisega hüvitada. VASTUSTAJA SEISUKOHT VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. D.D. käis duši all
4. jaanuaril 2005 – sel momendil viibis ta vangistusosakonna eelvangistussektsiooni II korpuses.
5. jaanuaril 2005 viidi ta üle vangistusosakonna eelvangistussektsiooni I korpusesse – seoses üleviimisega ei olnud tal võimalik dušši samal päeval kasutada. D.D.il võimaldati duši all käia
6. jaanuaril
7. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks, millisel moel on Tallinna Vangla tekitanud kaebajale kahju. D.D.i poolt nõutud kahju hüvitamise nõue on alusetu. D.D. on jätnud ka kahju ulatuse põhjendamata – ta ei ole välja toonud, millistel kaalutlustel ta hindab kahju suuruseks 1000 krooni. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Tuvastamisele kuuluvad asjaolud Vangistusseaduse § 50 lg 2 sätestab: „Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.“ Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajale võimaldati duši all käia
9. jaanuaril 2005 (kolmapäeval, jaanuarikuu esimesel nädalal) ning
10. jaanuaril 2005 (reedel, jaanuarikuu teisel nädalal). Seega võimaldati kaebuse esitajal mõlemal eeltoodud vaidlusalusel nädalal üks kord duši all käia. Samas selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et tema mõistab VangS § 50 lõiget 2 selliselt, et duši all käimine peab olema tagatud kord 7 päeva jooksul (toimiku lk. 45). Käesoleval juhul möödus 7 päeva
11. jaanuaril 2005 ning kaebuse esitaja käis duši all
12. päeval pärast eelmist duši all käimist. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas sellega rikkus Tallinna Vangla VangS § 50 lõiget
13. Kui kohus tuvastab VangS § 50 lõike 2 rikkumise, tuleb anda hinnang kaebuse esitaja moraalse kahju nõudele, summas 1000 krooni.
14. Vangistusseaduse § 50 lõike 2 tõlgendamine Kohus on seisukohal, et VangS § 50 lõige 2 ei sea kinnipidamisasutusele eesmärgiks tagada kinnipeetavale pesemisvõimalus alati kindlal nädalapäeval, vaid kord nädalas, nagu seadusesättes on täpselt märgitud. Nädal algab teatavasti esmaspäevaga ja lõpeb pühapäevaga. Kohus on seisukohal, et kui VangS eesmärgiks oleks kohustada vanglat tagama kinnipeetavale pesemisvõimalus teatud konkreetse tähtaja möödudes, on seda võimalik nii ka 2 seaduses sätestada, sätestades näiteks, et vangla peab võimaldama kinnipeetavale duši „vähemalt igal
15. päeval“. Antud juhul pole seadusandja pidanud vajalikuks kinnipeetavate õigust duši all käia siiski sellise täpsusega reguleerida, nähes ilmselt ette, et alati võib ette tulla olukordi, kus seadust pole võimalik täht-tähelt järgida. Käesoleval juhul selline olukord haldusasja materjalidest nähtuvalt tõepoolest tekkis seoses kaebuse esitaja üleviimisega ühest eelvangistussektsiooni korpusest teise. Vastustaja selgituse kohaselt arvestades Tallinna Vangla katlamaja võimsust, on 1000 kinnipeetava pesemine jagatud erinevatele päevadele. Siiamaani on kõik kinnipeetavad saanud kasutada kord nädalas dušši. Iga kambri kinnipeetavad käivad kindlal päeval pesemas. 12.01.2005 käis sama kamber, kuhu kaebuse esitaja paigutati, juba duši all ära enne kaebuse esitaja saabumist. Kaebuse esitaja käis 14.01.2005 üksinda sellest kambrist pesemas, kuna polnud sellel nädalal veel pesta saanud. 12.01.2005 ei olnud kaebuse esitajat tehnilistel põhjustel võimalik enam pesema viia. Vastustaja selgitusest nähtuvalt peale kella 16 saabuvad kinnipeetavad võivad saada ainult leiget vett, kui päeva jooksul on kogu soe vesi ära kasutatud. Kaebuse esitaja viidi üle teise korpusesse seoses ruumipuudusega. Samas on kõikides kambrites olemas vesi ja pesemisvahendid. Seega kinnipeetaval oleks olnud võimalik enda kambris pesta. Samuti on kinnipeetavatel lubatud osta pesemiseks ämbreid (toimiku lk. 45). Kohus on seisukohal, et kaebus on ilmselt olnud ajendatud sellest, et kaebuse esitaja on olnud kuni käesoleva intsidendini harjunud pesema end kindlal nädalapäeval. Loomulikult on pesemiskord kindlal nädalapäeval eelistatuim seadusesätte järgimise viis. Samas ei pea kohus ka seadusega vastuolus olevaks käesolevat juhtumit, kus kaebuse esitajal võimaldati duši all käia kaks päeva tavapärasest hiljem, kuid samas kord nädalas, nagu seadus sätestab. Kaebuse esitaja peab arvestama Tallinna Vangla tehniliste võimalustega, mis ei võimalda iga päev kõigile kinnipeetavaile piiramatul hulgal sooja vee kasutamist. Arvestades asjaolu, et külma vee kasutamine polnud kaebuse esitajal ka kambris takistatud ning tal oli võimalik end seega oma äranägemise järgi külma veega pesta, oli Tallinna Vangla otsus – võimaldada kaebuse esitajal end kaks päeva tavapärasest hiljem sooja veega pesta, mitte tavapärasel päeval leige või poolleige veega pesta – ka kaalutlusotsusena õige ning seadusega kooskõlas. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus tuvastada Tallinna Vangla õigusvastast tegevusetust ning kaebuse esitaja kaebus, sealhulgas taotlus kahju hüvitamiseks, tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tiina Pappel Kohtunik 3