Obsah (5)

§ 182§ 153§ 163§ 2§ 57

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-387 Otsuse kuupäev 10. mai 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ü. P. kaebus Tartu Pensioniameti Tartu osakonna p

) muutmise seaduse § 32 punkti 2 kohaselt täiendati

§ 182

lõikega 3, millega sätestati volitusnorm Vabariigi Valitsuse määrusega ametikohtade loetelu kehtestamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrusega nr 97 kehtestati ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määruse nr 97 § 3 lõige 1 ei ole kooskõlas

§ 182

lõigetega 1 ja 3, sest määruse sätetest on välja jäetud

-st selle õigeks tõlgendamiseks oluline lause: „ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aega“. Samuti on õige järeldada, et isikutel on seaduse volitusnormist tulenevad õigused ka siis, kui volitusnormi ei ole rakendatud. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrusega nr 97 kehtestatud ametikohtade loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, on direktori asetäitja ametikoht, aga peainseneri ametikohta ei ole. Kaebaja on seisukohal, et samas peainseneri ametikoht eeldas avaliku teenistuse ülesannete täitmist. Kaebaja on seisukohal, et igal juhul tuleb tõlgendada käesolevat olukorda nii, et antud juhul kuulub peainseneri ametikoht sinna loetellu, kellel on õigus saada vanaduspensioni avaliku teenistuse staaþi alusel, kohtupraktikas on ka sellele viidatud. Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Instituut oli EV Riikliku Metsainstituudi haldusalas, hiljem Keskkonnaministeeriumi alluvuses ning oli iseseisev asutus ja vastas Avaliku teenistuse seadusele § 182 toodud tingimustele. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 1 kohaselt on valitsusasutused riigieelarvest finantseeritavad asutused, millele on seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks täidesaatva võimu teostamine. Kohtule on esitatud Ü. P. tööraamatu ja töölepingu ärakiri, mis tõendab, et kaebaja töötas sellisel 2 ametikohal mis annavad õiguse töötatud aeg arvata avaliku teenistuse staaþi hulka, Ü. P. töötas avalikku võimu teostaval ametikohal 01.01.1996.a. Kaebaja on seisukohal, et

§ 182tulenevalt omab Ü.

P. õigust vanaduspensioni suurendamisele. Vaadates Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrust nr 97, siis selle muudatus on tehtud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a määrusega nr 100, seal on ära toodud ka Metsainstituudi ametikohad. Ü. P. täitis ka peainseneri ülesandeid. Töösisu ei muutunud, muutus vaid töömaht. Muutus ametinimetus ja Ü. P. oli struktuuris ainus, kes täitis peainseneri ja direktori asetäitja ülesandeid. Ü. P. tegi metsajärelevalvet, pidi kandma ka ametiriietust. Tema ametikohaks on ka töötõendis märgitud direktori asetäitja- peainsener. Kaebuse esitaja Ü. P. palub tühistada Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 12.12.2005.a otsus nr 1334 ja teha ettekirjutus, et kaebuse esitajale makstakse tagantjärgi avaliku teenistuse pension. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.

-i jõustumisel 01.01.1996. a ei võetud Ü. P. teenistusse nimetamise teel. Ü. P. leiab õigesti, et

§ 182

lõikega 3 sätestati volitusnorm Vabariigi Valitsuse määrusega ametikohtade loetelu kehtestamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002.a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001.a. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole määrus nr 97 § 3 lõige 1 kooskõlas

§ 182

lõigetega 1 ja 3, kuna määruse sätetest on välja jäetud

§ 182

lõikest 1 avaliku teenistuse seaduse tõlgendamiseks oluline lause: „ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg”. Käesoleval juhul jääb vastustajale arusaamatuks, mida on kaebaja eeltooduga silmas pidanud, kuna volitusnormi on rakendatud ning vastav loetelu ametiasutustest ja ametikohtades on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud. Lisaks tuleneb

§ 182

lõikest 3 üheselt, et ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt

§ 153

punktile 1 ja

§ 182

lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eeltoodust tuleneb, et juba

§ 182

lõikega 3 on kitsendatud

§ 182lõiget 1.

Nimetatud sätteid koos vaadates järeldub, et ainult Vabariigi Valitsuse määruses loetletud ametiasutustes ja ametikohtadel töötamine arvatakse

§ 153punkti 1 ja § 182 lõike 1 alusel avaliku teenistuse staaþi hulka.

Kaebaja on jätnud tähelepanuta

§ 182

lõige 1 esimese lause, mille kohaselt arvutatakse isikule teenistusstaaþi §-des 153-156 sätestatud korras juhul, kui ta oli

-i jõustumise ajal teenistuses.

§ 182lõige 3 täiendab sama paragrahvi lõiget 1.

Järelikult kuuluvad eelnimetatud sätted kohaldamisele koos arvestades neist tulenevaid piiranguid. 3 Pensioniamet pöördus 06.10.2005. a Keskkonnaministeeriumi poole küsimusega, kas Ü. P. töötamist peainsenerina Metsainstituudis saab lugeda avalikuks teenistuseks ja kas tema töötamise aeg sellel ametikohal kuulub avaliku teenistuse hulka. Keskkonnaministeeriumi 28.11.2005.a vastuskirja nr 20-2/10709-2 kohaselt tuli kooskõlas

§ 163

lõikega 1 kahe kuu jooksul arvates

-i jõustumisest vormistada töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumise päevast. Riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on vastavalt

§ 2

lõikele 2 Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, kohtud, Kaitsejõudude Peastaap, kaitsejõudude väeosad, Kaitseliidu peastaap, Riigikontroll ning valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes, so ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Eesti Metsainstituudi töötajaid 01.01.1996. a seisuga avalikku teenistusse ei nimetatud, kuna instituuti käsitleti Eesti Riikliku Metsaameti hallatava asutusena, kellele

ei laiene. Kuna Keskkonnaministeerium ei saanud

-ist lähtuvalt ministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste töötajaid ametisse nimetada, tuleb

§ 182

lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega nr 97 kehtestatud loetellu kuuluvatel ametikohtadel 01.01.1996.a seisuga töötanud isikute puhul eeldada avalik-õigusliku suhte olemasolu ning lugeda ka neil isikutel loetelus toodud ametikohtadel töötatud aeg varasema avaliku teenistuse staaþi hulka. Seega Ü. P. töötamine Eesti Metsamajanduses ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis direktori asetäitjana arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka kooskõlas määruse nr 97 § 2 lõige 2 punktiga 2. Peainseneri ametikohta ei ole määruses nimetatud, mistõttu puudub seaduslik alus sellel ametikohal töötatud aja avaliku teenistuse staaþi hulka arvamiseks. Keskkonnaministeerium möönab oma 28.11.2005.a kirjas, et määruse nr 97 ametikohtade loetelust, kus töötamine arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, on jäänud välja rida ametikohti, kus võrdselt määruses nimetatud ametikohtadega teostati avalikku võimu. Kuna

-ist tulenevalt saab selliste ametikohtade loetelu kehtestada vaid Vabariigi Valitsus, planeerib Keskkonnaministeerium valmistada ette määruse nr 97 muutmise eelnõu, millega täiendada olemasolevat nimekirja. Ministeeriumi sooviks on hõlmata loetelus kõik ametikohad, mis kajastusid riikliku metsavalve koosseisu kuuluvate ametikohtade loetelus enne

-i jõustumist, ning mis kuulusid asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide koosseisu, kus üheks peamiseks eesmärgiks oli järelevalve või kontrolli teostamine metsades. Eeltoodu kehtib ka Eesti Metsainstituudi peainseneri ametikoha kohta. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval ajal ei saa pensioniamet arvata avaliku teenistuse staaþi hulka Ü. P. töötamist Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi peainseneri ametikohal, kuna see oleks vastuolus

§ 182lõikega 3 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 kehtiva redaktsiooniga.

4 Seega on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 12.12.

1. a otsus nr 1334 õige ning kooskõlas käesoleval ajal kehtiva seadusandlusega. Vastustaja palub jätta Ü. P. kaebus rahuldamata ning SKA Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 12.12.
2. a otsus nr 1334 muutmata. Kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4.Tegemist on lubatava (HKMS § 6 lõike 2 punkt 1) ja tähtaegse kaebusega (pensionikindlustuse seaduse § 40 lõige 1 ja HKMS § 9 lõige 1), mis kuulub rahuldamisele (HKMS §-de 7 lõige 1 ja 26 lõike 1 punkt 1), kuna vaidlustatud otsusega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja töötas alates 01.12.1972.a kuni 01.11.1979.a Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis direktori asetäitjana ja alates 01.11.1979.a peainsenerina, mis on tõendatud koopiaga Ü. P. tööraamatust (tl 19-22) ja töölepingu koopiaga (tl 32-34) ning et Avaliku teenistuse seaduse jõustumisel 01.01.1996.a töötas Ü. P. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis peainseneri ametikohal ning et kaebuse esitaja töösuhet ei vormistatud ümber teenistussuhteks avaliku teenistuse seaduse alusel.

§ 57

lõige 1 sätestab, et ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega.

§ 153

punkt 1 sätestab, et teenistusstaaþi hulka arvatakse Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§ 182

lõige 1 sätestab, et isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

§ 182

lõige 3 sätestab, et ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi

1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
2. märtsi
3. a määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka“ § 1 sätestab, et avaliku teenistuse staaþi hulka arvatakse ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. Sama määruse § 2 lõige 2 punkt 2 sätestab, et 5 metsainstituudi ametikohaks, mis eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist, oli direktori asetäitja ametikoht. Keskkonnaministeeriumi 28.11.2005.a kirjaga nr 20-2/10709-2 (tl 23-24) on tõendatud, et ministeerium on seisukohal, et Ü. P. oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis (Eesti Metsainstituudis) peainseneri ametikohal töötades avaliku võimu teostaja, millisel ametikohal töötatud aeg tuleb arvestada avaliku teenistuse staaþi hulka, kuna ametikoha peamiseks eesmärgiks oli järelevalve ja kontrolli teostamine metsades. Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse 03.03.2003.a õiendiga (tl 35) on tõendatud, et instituudi peainseneri ametikoht kuulus riikliku metsavalve koosseisu ja et kaebuse esitaja täitis instituudi direktori asetäitja ja peainseneri ametiülesandeid. Riikliku Metsaameti ametitõendiga nr 33 ( tl 41-42 ) on tõendatud, et Ü. P. töötas aastatel 1991-1995 Eesti Metsainstituudi direktori asetäitja ja peainsenerina. Ü. P. poolt täidetud ametikohtadel avaliku võimu ülesannete täitmine on tõendatud ka Metsaameti 31.07.1992.a käskkirjaga nr 67 ( tl 36-37) ja Metsamajanduse ja Loodukaitse ministeeriumi 17.01.1979.a käskkirjaga nr 7 (tl 38-39). Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks kaebuse esitaja töötamise ametikohal, mis eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist

§-de 153 punkti 1 ja 182 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse19.03.2002.a määruse nr 97 § 2 lõike 2 punkti 2 mõttes. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus on vastuolus

§-de 153 punkti 1 ja 182 lõike 1 eesmärgiga ja on seega õigusvastane ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuv, mille tõttu esineb alus otsuse tühistamiseks. Seoses vaidlustatud otsuse tühistamisega tuleb vastustajale teha ettekirjutus Ü. P. 22.08.2005.a avalduse uuesti läbivaatamiseks ja uue kaalutletud otsuse tegemiseks. Poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik Kohtunik 6