← Eesti

3-06-372/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-372 Otsuse kuupäev 4. mai 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi A. K. kaebus Põllumajanduse ja Informatsiooni Ame

§ 8

lg 2 p 10) − toetust vähendatakse, kuna taotleja ei ole läbinud taimekaitsekoolitust ja puudub taimekaitsetunnistus (määruse nr 49 § 8 lg 2 p 12) − toetust ei määrata, kuna aasta jooksul on rikutud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet (

§ 9

lg 5) − toetust vähendatakse, kuna taimekaitseseade ei ole läbinud ülevaatust (

§ 8lg 2 p 11) Lisaks sellele märgitakse käskkirja lisa p 215 alapunktis: 2.

Tagasi nõuda ennetähtaegse ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse lõpetamise eest

  1. a. makstud toetus 254 taotlejalt summas 2 030 747 krooni ja 27 senti ning teha ettekirjutus nimetatud toetussummade tagasi maksmiseks. Selle käskkirja tühistamiseks teda puudutavas osas pöördus A. K. kaebusega halduskohtusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles :
  2. lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine põhjendatuks; 2.. tühistada PRIA peadirektori 17.novembri 2005.a. käskkiri nr 1-3.13-5/29 A. K.t puudutavas osas;
  3. kohustada PRIA- t uuendama taotluse nr 11005650381 menetlus. Käskkirja kohaselt on taotleja suhtes kindlaks tehtud kolm üldist keskkonnanõude rikkumist, mis toovad kaasa toetuse mittemääramise. Need on järgmised: veekaitsevööndisse on paigaldatud sõnnikuhoidla või -aun; taotleja ei ole läbinud taimekaitsekoolitust ja puudub taimekaitsetunnistus; taimekaitseseade ei ole läbinud ülevaatust. Rikkumised tuvastati kohapealse kontrolli käigus, mis viidi läbi
  4. juulil 2005.a.. Kaebuse esitaja vaidlustas PRIA peadirektori
  5. novembri
  6. a. käskkirja nr 1-3.13-5/29 PRIA piirkondlikus büroos. Kaebuse esitaja sai vaidele PRIA-lt 05.01.2006 vastuskirja nr 2-1/9016-1, millel puudusid viited edasise vaidlustamise võimaluse, koha, tähtaja ja korra kohta. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Lähtudes HMS § 57 lg 3 palus kaebaja lugeda tähtaja möödalaskmine põhjendatuks. Kaebuse esitaja ei nõustunud sellega, et ta on rikkunud kolme üldist keskkonnanõuet. Kontrolli teostaja vaatles üksnes tiigist, mis suvel on kuiv, 55 m kaugusel asuvat sõnnikuauna, kuid jättis tähelepanuta kaebuse esitaja kutse tulla vaatama betoneeritud virtsakaevu mahutavusega 6 tonni, mis asub lauda lähedal. Taotluste vastuvõtt ebasoodsamate piirkondade taotluste osas toimus PRIA piirkondlikes büroodes
  7. -
  8. maini 2005.a. Taotlus, mille suhtes kaevatav haldusakt välja anti, oli esitatud 16.05.2005 (Põlva büroos registreeritud 18.05.2005). Põllumajandusministri
  10. 2004.a. määrusega nr 49 kehtestatud “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord “ ( edaspidi Määrus) regulatsiooni muudeti taotluse menetluse käigus. 2 Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 10, mis kehtis 01.05.2005-10.07.2005, sätestas, et toetust vähendatakse 10%, kui taotleja on rikkunud "Veeseaduse " § 29 lõike 4 punktis 4 sätestatud nõuet, mille alusel veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veeseaduse § 29 lg 2 p 2 on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eelvoorudel - 10 m. Alates 10.07.2005.a. kehtib Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 10 järgmises redaktsioonis : toetust vähendatakse 10 %, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 kohaselt, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Riik ei saa olla isiku suhtes sõnamurdlik, rakendades norme, mis isiku poolt taotluse esitamisel ei olnud olemas. Taotluse esitamisega algatas isik haldusmenetluse, mille ajal saab ja tuleb kohaldada üksnes menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktide sätteid. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks oli põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 49 "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 9 lg
  11. Määruse nr 49 § 9 lg 5 kohaselt, kui taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet jäetakse taotlus rikkumise kindlakstegemise aastal rahuldamata. 21.07.
  12. a teostasid PRIA järelevalveametnikud A. K. põllumajandusettevõttes kohapealse kontrolli, mille tulemusena koostati kontrollaruanne nr 050105-65-
  13. Vastavalt kontrollaruande lisa 6 punktile 5, 6 ja 7 tuvastati kolm üldiste keskkonnanõuete rikkumist. Kaebajal asus sõnnikuaun veekogule lähemal kui 100 meetrit, kaebajal ei olnud kehtivat taimekaitsetunnistust ning kaebaja kasutuses olev taimekaitseseade ei olnud läbinud tehnilist kontrolli. Lisaks tuvastas kontroll ka taotletud ja kontrollitud pindade erinevused. Vastavalt PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 lisa punktile 215 jäeti A. K. taotlus ebasoodsamate piirkondade toetuse osas rahuldamata. Kaebaja vaidlustas PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 oma 16.12.2005 vaidega. Nimetatud vaidele vastas PRIA 05.01.2006 kirjaga nr 2-1/9016-1, mida PRIA poolt käsitletigi kui vaideotsust. Kuigi PRIA poolne vastuskiri vastas sisuliselt vaideotsusele, kuid ei vastanud vaideotsusele formaaljuriidiliselt haldusmenetluse seaduse § 86 mõistes, siis PRIA peab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatuks. Määrus nr 49 kehtestati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 44 lg 2 alusel. Lähtuvalt nimetatud sättest on põllumajandusministri poolt kehtestatud määrus nr 49, mis reguleerib ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemist ning taotluste menetlemist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 43 lg 2 ütleb, et põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks täpsemad nõuded taotleja kohta. Nimetatud nõuded on samuti sätestatud määruses nr
  14. Põllumajandusministril on õigus muuta enda kehtestatud määrusi ning antud juhul ongi seda tehtud. 3 Määruses nr 49 sätestatud keskkonnanõuded tulenevad "Eesti maaelu arengukavast 2004-2006", mis on heakskiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse ning Euroopa Komisjoni poolt. Nimetatud kava on avaldatud Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Arengukavas fikseeritud nõuded on sätestatud määruses nr 49 sealhulgas ka toetuse vähendamise nõue, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. Eelpool nimetatud nõue on "Maaelu arengukava 2004-2006" 9 peatükis tabelis 39 punktis 5 fikseeritud. Määruse nr 49 muutmist taotlusperioodi kestel ei saa käsitleda kui nõuete rangemaks muutmist vaid kui määruse viimist vastavusse "Eesti maaelu arengukava 2004-2006" nõuetega, mis olid heakskiidetud juba 22.04.
  15. a. "Eesti maaelu arengukava 2004-2006" on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999 artikkel 44 lg 2 alusel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 42 lg 1 sätestabki, et ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni kinnitatud programme "Eesti maaelu arengukava 2004-2006" alusel ja korras. Antud juhul on määrus nr 49 viidud vastavusse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega. PRIA leidis, et peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 lisa punkt 215 on õiguspärane. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab A. K. kaebuse ja tühistab PRIA peadirektori 17.novembri 2005.a. käskkirja nr 1-3.13-5/29 A. K.t puudutavas osas ( käskkirja lisa p 215) ja teeb PRIA-le ettekirjutuse vaadata A. K. taotlus nr 11005650381 ebasoodsamate piirkondade toetuse osas uuesti läbi. Kaebuse esitamise tähtajast A. K. esitas PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 peale PRIA Põlva büroole 16.12.2005 vaide (tl 6). Vaidele vastas PRIA 05.01.2006 kirjaga nr 2-1/9016-1, milles on märgitud, et Amet ei leia põhjust vaide rahuldamiseks (tl 7). Kirjas puudub selgitus halduskohtule kaebuse esitamise võimaluse ja tähtaegade kohta. Seega pole antud asjas tehtud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat vaideotsust. Kaebuses palus selle esitaja lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine põhjendatuks. Kohus käsitles seda taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena. PRIA pidas kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks ( tl 13). Kohus ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Kaebuse sisuline põhjendatus PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirjas nr 1-3.13-5/29 väljavõttes (tl 8) märgitakse A. K. ebasoodsamate piirkondade toetuse rahuldamata jätmise põhjustena:
  16. toetust vähendatakse, kuna veekaitsevööndis on kasutatud väetisi, taimekaitsevahendeid, reoveesetet või on veekaitsevööndisse paigaldatud sõnnikuhoidla või -aun (

§ 8lg 2 p 10); 2.

toetust vähendatakse, kuna taotleja ei ole läbinud taimekaitsekoolitust ja puudub taimekaitsetunnistus (määruse nr 49 § 8 lg 2 p 12); 3. toetust ei määrata, kuna aasta jooksul on rikutud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet (

§ 9lg 5); 4 4.

toetust vähendatakse, kuna taimekaitseseade ei ole läbinud ülevaatust (

§ 8lg 2 p 11).

PRIA selgituse kohaselt jäeti taotlus rahuldamata põllumajandusministri 20.04.2004.a. määrusega nr 49 kehtestatud “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord “ (edaspidi Määrus nr 49) § 9 lg 5 alusel, kuna taotleja oli kohustuseaasta jooksul rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet. Üldiste keskkonnanõuete rikkumised avastasid PRIA järelevalveametnikud A. K. põllumajandusettevõttes kohapealse kontrolli tulemusena 21.07.2005.a. Vastavalt kontrollaruande lisa 6 punktile 5, 6 ja 7 tuvastati järgnevas keskkonnanõuete rikkumised: kaebajal asus sõnnikuaun veekogule lähemal kui 100 meetrit, kaebajal ei olnud kehtivat taimekaitsetunnistust ning kaebaja kasutuses olev taimekaitseseade ei olnud läbinud tehnilist kontrolli. Kaebuse esitaja nõustus sellega, et ta ei olnud kontrollimise hetkel läbinud taimekaitsekoolitust ja tal ei olnud kontrollijatele esitada taimekaitsetunnistust (Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 12 nimetatud rikkumine), samuti sellega, et tal ei olnud esitada tunnistust taimekaitsepritsi taatlemise kohta (Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 11 nimetatud rikkumine). Kaebuse esitaja ei nõustunud aga sellega, et rikkumiseks loeti sõnnikuauna paiknemine veekogule lähemal kui 100 meetrit ( Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 10 nimetatud rikkumine). Kaebuse esitaja seletuse kohaselt luges PRIA poolne kontrollija sõnnikuaunaks kompostihunnikut, millel kasvasid kõrvitsad. Kõrvitsapeenar asus 55 m kaugusel omakaevatud tiigist, mis suveperioodil ära kuivab. Kaebuse esitaja ei teadnud, et alates 1. juulist 2005 muudeti põllumajandusministri määrust nr 49 ja kehtestati nõue, et sõnnikuaun ei tohi asuda veekogule lähemal kui 100 m. Kaebaja oli seisukohal, et juhul, kui õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kontrollakti p 6 märgitud rikkumist (sõnnikuaun asus veekogule lähemal kui 100 m) ei saanud käesoleval juhul käsitleda üldise keskkonnanõude rikkumisena, mis koostoimes kahe teise rikkumisega (ei olnud esitada taimekaitsetunnistust ja taimekaitseseade taatlemata) andsid aluse toetuse taotluse rahuldamata jätmiseks Määruse nr 49 § 9 lg 5 alusel. Määruse nr 49 § 9 lg 5 sätestab:

(5)Kui taotleja on kohustuseaasta jooksul rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse rikkumise kindlaks tegemise aastal taotlus rahuldamata. Määruses nr 49 ei ole sätet, mis loetleks üldised keskkonnanõuded. Mis on üldised keskkonnanõuded, seda selgitab Eesti maaelu arengukava 2004-2006 ( dokument on avaldatud Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel). Arengukava
  1. peatükis märgitakse, et vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artiklile 35 nimetatakse üldisteks keskkonnanõueteks põllumajandustootmise standardeid, mida vastutustundlik põllumajandustootja peaks asjaomases piirkonnas järgima. Vastavad keskkonnaalased õigusaktid ja üldiste keskkonnanõuete kontrollitavad standardid on ära toodud arengukava
  2. peatüki tabelis
  3. Veeseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest lähtuvalt on kontrollitava standardina märgitud ka nõue, et sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 kaugusel. 5 Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga (tl 27), et Vabariigi Valitsuse istungil 24.04.2004 põhimõtteliselt heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukava 2004-2006“ (MAK), mis on avaldatud üksnes Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel, ei ole õigusakt. Arengukava on poliitiline dokument, mis ei anna õigusi ega tekita kohustusi haldusvälistele isikutele. MAK eesmärgina märgitakse selles dokumendis toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud, jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Kavandatud meetmete ellurakendamiseks kehtestab riik vastavad õigusaktid. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 44 lg-s 2 sätestatud volitusele kehtestab maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning taotluse rahuldamata jätmise alused põllumajandusminister. Nagu eelnevalt märgitud on ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord kehtestatud põllumajandusministri
  4. aprilli 2004.a. määrusega nr
  5. Üldised keskkonnanõuded on tuletatavad Määruse nr 49 §-st
  6. Nimetatud paragrahvi lõige 2 (kehtivas redaktsioonis) ja varasemas redaktsioonis lõige 4 sätestab toetuse vähendamise võimaluse, kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid. Määruse nr 49 lg-s 2 sätestatud nõuetest kui üldistest keskkonnanõuetest lähtus antud juhul ka PRIA. Kaebuse esitaja esitas taotluse ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks
  7. mail 2005.a. ning see on PRIA Põlva büroos võetud menetlusse (registreeritud)
  8. mail 2005.a. (tl 16). Määruse nr 49 § 8 lg 4 p 10 (01.05.2005-01.07.2005 redaktsioonis) sätestas, et toetust vähendatakse 10%, kui taotleja on rikkunud "Veeseaduse " § 29 lõike 4 punktis 4 sätestatud nõuet, mille alusel veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veeseaduse § 29 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist Läänemerel, Pepsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 m, teistel veekogudel - 10 m. Alates 10.07.2005.a. jõustus Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 10 (mis varasemas redaktsioonis oli lg 4 p 10) uus redaktsioon, mille kohaselt vähendatakse rikkumise aastal määratavat toetust: 10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 m PRIA arvates ei tuleks seda muudatust käsitleda õigusnormi karmistamisena, vaid Eesti maaelu arengukavaga vastavusse viimisena, milleks põllumajandusministril on seadusest tulenev õigus. Kohus ei sea kahtlusse alla põllumajandusministri õigust muuta oma määrust viies selle vastavusse Eesti maaelu arengukavaga. Samas on kohus seisukohal, et tegemist oli haldusmenetlust reguleeriva õigusnormi muutmisega menetluse ajal. Pindalatoetuste taotluste vastuvõtt toimus PRIA piirkondlikes büroodes 2.-
  9. maini 2005.a. A. K. esitas taotluse pindalatoetuste: ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks
  10. mail 2005.a. Taotluse esitamisega algas ka taotluse menetlus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse nõudeid. 6 Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestab haldusmenetluse üldise põhimõtte, mille kohaselt juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Seega, kontrollides kaebuse esitaja poolt üldiste keskkonnanõuete täitmist, ei saanud rikkumiseks lugeda seda, et kompostihunnik, mida kontrollijad käsitasid sõnnikuaunana, asus tiigile lähemal kui 100 m. Menetluse alguses kehtinud õigusnormi kohaselt ei võinud paigutada sõnnikuauna veekaitsevööndisse, milleks veeseaduse järgi tiigi puhul on 10 m. Kaebuse esitaja on nii vaides kui kaebuses osundanud sellele, et kompostihunnikut, millel kasvasid kõrvitsataimed, ei tuleks käsitleda sõnnikuaunana Määruse nr 49 § 8 lg 2 p 10 tähenduses. PRIA märgib vastuses kaebaja poolt esitatud vaidele, et veeseaduse § 26 kohaselt on sõnnikuaun nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum, seda ka juhul, kui sinna muuhulgas lehti ladustada ( tl 7). Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks märkida, et veeseaduse §-s 26, millele osundab PRIA, ei ole sõnnikuauna mõistet. Nimetatud paragrahv käsitleb valgala kaitset veereostuse eest ning paragrahvis räägitakse potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest, millena märgitakse sõnnikuhoidlat. Sõnnikuaunast räägitakse veeseaduse §-s 26
  11. Nimetatud paragrahvi lõige 5 sätestab, et haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum. Veeseaduse § 261 lg 1 sätestab, et põhja ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Sõnniku koostise nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega. Vabariigi Valitsus on kehtestanud 28.08.2001.a. määrusega nr 288 veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Sõnniku koostise nõuded on kehtestanud põllumajandusminister 21.08.2003.a. määrusega nr
  12. Millistest kriteeriumidest lähtudes hindasid kohapeal kontrolli teostanud PRIA ametnikud kõrvitsate kasvatamiseks kasutatava kompostihunniku põllul hoitavaks sõnnikukogumiks veeseaduse tähenduses, kontrollaruandest ei selgu. Samas on need hindamiskriteeriumid ja ka nende kajastamine kontrollaruandes Määruse nr 49 § 8 lg 10 kohaldamise seisukohalt väga olulised. Kohtu veendumuse kohaselt on Määruse nr 49 § 8 lg 2 p-s 10 nimetatud sõnnikuauna all silmas peetud sõnnikuauna veeseaduse § 262 lg 5 tähenduses, st põllul (haritaval maal) ladestatud väetamiseks ettenähtud tahesõnniku kogumit, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust ning mille kasutamisele ja hoidmisele on kehtestatud nõuded Vabariigi Valitsuse 28.
  13. 2001.a. määrusega nr 288 ja mille koostise nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 21.08 2003.a. määrusega nr
  14. Kuna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on kohaldanud Määruse nr 49 § 9 lg-t 5 antud juhul ebaõigesti, on A. K. taotlus ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks jäetud rahuldamata alusetult. Sellest lähtudes ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 tühistab kohus PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 A. K. osas ( käskkirja lisa p 215) ja teeb haldusakti tagasitäitmiseks PRIA-le ettekirjutuse vaadata A. K. taotlus nr 11005650381 ebasoodsamate piirkondade toetuse osas uuesti läbi. 7 Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.