Obsah (5)

§ 61§ 50§ 60§ 51§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1684 (2/228-10019/04) T

§ 61lg 4 nimetatud suurust.

Sõltuvalt oma tuludest ei saa kostja oma last ülal pidada hageja poolt nõutaval määral. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringule ”Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” võivad keskmised kulud ühele alla 6-aastasele lapsele moodustada 1875 krooni kuus, mis ühele vanemale arvestatuna moodustab 938 krooni kuus. Kostja, tuginedes eelpool nimetatud metoodikale, leiab, et hageja nõue on tõendatud summas 938 krooni ning palub välja mõista elatis summas 938 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Vastavalt

§ 50lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Hageja esitas tütre ülalpidamiseks elatise nõude.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr. 328 on kuupalga alammääraks 2006.a. kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. 2 D.G`t sünnitunnistusega on tõendatud, et D.G`i vanemateks on Serguei Gailit ja S.G. Prisma Peremarket AS palgatõendist nr 85 nähtub, et S.G töötab Prisma Peremarket AS-s ning tema keskmine töötasu ajavahemikul mai 2004.a – oktoober 2004.a on 2047,25 krooni. Turvaettevõtte „Mere Sadam“ tõendist nähtuvalt töötab Sergei Gailit alaliselt turvaettevõttes „Mere Sadam“ ning tema keskmiseks palgaks ajavahemikul märts 2005.a – august 2005.a on 3297,45 rubla. Hageja on esitanud lapse vajalike ülalpidamise kulutuste arvestuse summas 5000,00 krooni kuus ja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha tütre ülalpidamiseks summas 2500 krooni. Kostja vaidleb hageja poolt hagetavale elatise summale vastu, kuna ta ei ole võimeline sellises summas elatist maksma. Kostja elab alaliselt Vene Föderatsioonis, Sankt-Peterburgis ja töötab piiratud vastutusega turvaettevõttes ”Mere Sadam”, kus tema orienteeruv keskmine kuu töötasu on 3297 ( brutopalk ) rubla, mis Eesti Panga valuutakursi seisuga 16.11.2005.a. on 1 516,62 krooni. Teisi tuluallikaid kostjal ei ole. Kostja palub kohtul kohaldada

§ 61lg.

6 p. 3 sätestatut, see tähendab tunnistada kohtu poolt mõjuvaks põhjuseks muud asjaolud. Kostja palk Vene Föderatsioonis on väiksem kui Eesti Vabariigi poolt kehtetstatud kuupalga alammäär ning kostja peab seda asjaolu mõjuvaks põhjuseks elatise määramisel alla

§ 61lg-s 4 nimetatud suurust.

Kostja on võimeline maksma igakuiselt elatusraha 938 krooni. Kostja viitab ka EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringule ”Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” ja selle vastavale kulude tabelile, mille järgi alla 6-aastase lapse kulud moodustavad 1875,00 krooni kuus, mis ühele vanemale arvestatuna moodustab 938,00 krooni kuus.

§61lg.

2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Mõlemad vanemad on esitanud oma töötasu tõendid, mille järgi hageja keskmine kuu töötasu on 2047,25 krooni ja kostjal 3297,45 rubla (1 516,62 krooni). Muu vara kohta pooled tõendeid ja dokumente ei ole esitanud. Tuleb märkida, et pooled elavad eri riikides, kus lapse toimetuleku miinimummäärad on erinevad. Kostja ei ole alates

1. jaanuarist 2003.a. osa võtnud oma tütre kasvatamisest ja ülalpidamisest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
2. jaanuarist 2006.a. on 3000,00 krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud
3. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse ”Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
4. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni. Seega on

§ 61lg.

4 sätestatu ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvesse võtta, et uurimuse andmed hakkavad vanenema, kuna aastatega 2000-2003 võrreldes on aastal 2006 elukallidus oluliselt suurem ning miinimumpalk Eesti Vabariigis on 2006.a. tõusnud 3000,00 kroonini. Veel tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

§ 61lg.

4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

§ 61lg.

4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Samas võib

§ 61lg.

6 järgi kohus vähendada elatise suurust alla sama paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaiks tunnistatud põhjused. Kohus ei tunnistada mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja, kes on
2. aastane töövõimelise ja terve inimene ning kes ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid tema raske tervisliku seisukorra kohta, mis takistaksid 3 tal teenida selliselt, et tagada Eesti Vabariigis elaval tütrel minimaalsed kulutused tütre kasvamiseks, arenguks ja ülalpidamiseks.

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja tütar D.G`i ülalpidamiseks igakuine elatis

§ 61lg 4 sätestud ulatuses, s.o.

miinimummääras summas 1500 krooni. Tulenevalt

§ 70

lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse 24.11.2004.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni riigilõivu 1250 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1250 krooni. Tulenevalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 124,10 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kohtukutse ning hagejale saadetud kohtukutse kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 4