2-05-18162/6

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18162 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna hagiavaldus N. K. ja S. K. vanema õiguste äravõtmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2006 Menetlusosalised Avaldaja: Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) J. K. (volikirja alusel) Kostja: N. K. (IK X, elukoht: X) S.K.(IK X, elukoht: X) Kostja: Resolutsioon Kohtla-Järve Linna hagiavaldus rahuldada. Ära võtta N. K. vanema õigused alaealise poja V.K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 25.03.1996.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 138), poeg I. K. kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 16.09.1998.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 368), tütar A. K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 18.10.1999.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 412) ning poeg D. K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 03.03.2005.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 91) suhtes. Ära võtta S. K. vanema õigused alaealise poja V.K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 25.03.1996.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 138), poeg I. K., kes on sündinud Xa (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 16.09.1998.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 368), tütar A. K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 18.10.1999.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 412) ning poeg D. K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 03.03.2005.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 91) suhtes. Välja mõista S. K. ning N. K. solidaarselt riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD Hageja esitas kohtusse hagiavalduse N. K. ja S. K. vastu vanema õiguste äravõtmiseks poegade V., I, D ning tütre A suhtes. Hagiavalduse kohaselt laste vanemad laste eest ei hoolitse, kuritarvitavad alkoholi. Lapsed on pidevalt näljas ja pesemata. Vanemad ei tunne huvi laste vastu- V. õpib koolis, kuid vanemad lapse õppimisprotsessi vastu huvi ei tunne, A ja I ei käi lasteaias. Alaealine D on sündinud erivajadusega. Korter, kus pere elab ,on must ja räpane, ilma keskkütteta. Laste vanemad oma käitumisega avaldavad lastele kahjulikku mõju. Hageja palub võtta ära kostjatelt vanemlikud õigused alaeliste laste suhtes. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jääb hageja esindaja haginõude juurde ning palub asja sisuliselt arutada. Esindaja seletuste kohaselt läks vanem poeg ise lastekodusse, samuti on teada, et Ida-Viru Maavalitsus tagab V, A ning I riikliku ülalpidamise lastekodus. Peale seda, kui V tuli lastekodusse, toodi sinna ka nooremad. Kõige väiksem, D viidi haiglasse. Lapsed viibivas lastekodus alates 2005.aasta detsembrist. Lapsevanemad ei tunne huvi oma laste vastu, kuritarvitavad alkoholi. Hageja esindaja palub ära võtta vanema õigused kõigi nelja lapse suhtes, kuna kostjad ei täida oma vanemakohustusi ja seavad laste elu ohtu, kuna lapsed on tihti jäetud üksi koju, korterist on välja lülitatud keskküte, seal on elektriradiaatorid, mis on pealt lahtised ja võivad tekitada tuleohtliku olukorra. Vanemad karistavad lapsi füüsiliselt, mistõttu lapsed kardavad oma vanemaid. Tunnistaja O. R ütluste kohaselt ta töötab lastega ajast ,kui lapsed tulid lastekodusse, s.o. 26.12.2005 tuli V omal soovil ja 27.12.2005tõid sotsiaaltöötajad A ja I. Meditsiini töötaja vaatas lapsed läbi , lastel esines enurees. Lapsed olid mustad ja näljased. Alates lastekodusse saabumisest ei ole vanemad huvi tundnud laste vastu, kuid 15.03.kui V oli 10 sünnipäev, tulid vanemad lastekodusse koos sõpradega. Kõik olid purjus ja käitusid agressiivselt ja nõudsid sisselaskmist. Väiksemad lapsed kartsid isa, V oli nõus vanematega kohtuma. Kuna lapsevanemad käitusid väga agressiivselt, paluti neil lahkuda. Lastega vestlusest on selgunud, et lapsed soovivad oma vanematega suhelda, kuid vanemate juurde elama minna ei soovi. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, kostjatele on hagiavaldusest teatatud ning kostjad on hagimaterjalid kätte saanud. Vastuväiteid kostjad kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid kohtuistungi edasi lükkamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära hageja esindaja ja tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja lahendab asja sisuliselt. PKS § 50 lg 1 alusel on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostjad ei ole tundnud huvi laste käekäigu vastu. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p.1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja p. 4 kohaselt avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Hageja esindaja seletustest nähtub, et laste vanemad ei tunne laste kasvatamise vastu huvi. Lapsed viibivad lastekodus, mida tõendab ka Kohtla-Järve Lastekodu tõendid. Noorem poeg D. K. viibib alates 03.01.2006.a Narva-Jõesuu Lastekodus. 27.12.2005.a. oli laps toodud Ida-Viru Keskhaiglasse. Kuna laps oli ilma jäänud vanemate hoolitsuseta. Laps oli haige, must, hooldamata ja alajahtunud. /tl.42/ Kodukülastuse akti kohaselt /tl. 13-14/ on kontrollimisel olnud korter must, külm ning suitsu täis. Lapsed ei käi lasteaias. Vanem poeg on koolis, noorem aga lastehaiglas, kus vanemad teda vaatamas ei käi. Kodukülastuse akti /tl 16/ kohaselt oli N. K. kodus, kuid ust ei avanud, seega võib järeldada, et oli purjus. Tänaval tuli vastu S. K., kes oli alkoholijoobes, kes ka kinnitas, et abikaasa on joobes juba mitu päeva. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna tõendi /tl. 8/ kohaselt tarvitavad kostjad pidavalt alkoholi, samas korteris asuvad ka alaealised lapsed. SA Tallinna Lastehaigla tõendi kohaselt toodi D. K. haiglasse 02.03.2005ja viibis seal kuni 09.08.2005.Laps oli haiglas üksi, laps vajab erihooldust, korralikku hoolitsust ja dieeti.09.08.2005 saadeti laps Ida-Viru Keskhaiglasse. /tl.11-12/. Koolist saadetud teatise kohaselt puudusid I. ja V. vajalikud koolitarbed, lapsed olid hoolitsemata ja määrdunud riietes. Kooli sotsiaaltöötaja kodukülastuse ajal oli korter ääretult must, laual oli poolik alkoholipudel ja veel laua kõrval hulk tühje pudeleid. Vanem vend vahetas noorema mähkmeid, kuna ema oli teises toas ja magas. Ülesärganuna hakkas joobnud häälega ebatsensuurselt sõimama, mistõttu sotsiaaltöötaja lahkus, kuna tal ei olnud sealviibimine ohutu. /tl.41/ Kostjad ei tõendanud, et neil on (olid) mõjuv põhjus mitte tegeleda lapse kasvatamisega. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist mõjuvate põhjuste, millest tingituna kostjad ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, olemasolu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjad on laste vastu täiesti ükskõiksed, nad ei osale laste kasvatamises ning ülalpidamises. Kostjad ei tunne huvi laste käekäigu kohta. Lapsed on käesoleval hetkel lastekodus. Kostjad kuritarvitavad alkoholi, korteris on joomingud, korter on must ja kütmata, lapsed on näljased ja hooldamata. Sellise käitumisega avaldavad vanemad lastele kahjulikku mõju. Eeltoodust ja lapse huvidest lähtudes ning juhindudes TsMS § 434, § 440 lg 1 ja lg 3, § 444 lg 1, § 467, § 468, § 632 rahuldab kohus avalduse ning N. K. ja S. K. kuulub äravõtmisele vanema õigused poegade: V. K. (IK X), I. K. (IK X) D. K. (IK X) ning tütre A. K. (IK X) suhtes. MENETLUSKULUD Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
3. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
4. oktoobril
5. Kooskõlas enne
6. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kooskõlas TsMS §-iga 64 lg 1 kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 60 krooni riigituludesse. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige: