2-05-16117/1

2-05-16117/20 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

1. veebruarist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16117/20 Tsiviilasi L.Ri hagi P.Ri vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.R Kostja P.R Kohtuistungi toimumise aeg
3. 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada L.Ri hagi P.Ri vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks. Lahutada L.Ri () ja Paavo REILSONi () abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 07.04.1990.a. kandega nr.
4. Jätta poolte abielust 04.02.1991.a. sündinud tütar M-L tema ema L.Ri juurde ja kasvatada. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Mõista välja P.Rilt L.Ri kasuks tütar M-Li ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 12 kuu eest kuni hagi kohtule esitamiseni 22.08.2005.a. elatis kogusummas 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni ning alates 22.08.2005.a. elatis summas 2 000 (kaks) tuhat krooni kuus kuni tütre täisealisuseni 04.02.2009.a. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna summas 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni mõista välja P.Rilt L.Ri kasuks. P.Rilt mõista välja riigituludesse 2 500 (ksks tuhat viissada) krooni riigilõivu. Rahandusministeeriumi tulukontod AS-s Hansapank ak. nr. 221023778606 Ühispank ak. nr. 10220034796011, viitenumber
5. või AS-s SEB Eesti Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 03.02.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Tallinna Linnakohtule 22.08.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 07.04.1990.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Pooltel on abielust 04.02.1991.a. sündinud tütar M-L, kes elab hageja juures. Kostja ei ela koos perekonnaga alates 2004.a. suvest ning tal on uus elukaaslane, kellega tal on sündinud poeg. Kostja ei ole samast ajast osalenud poolte alaealise lapse ülalpidamises vaatamata hageja korduvatele palvetele. Aluseks võttes asjaolu, et laps elab koos hagejaga, kes tegeleb tema kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega, taotleb hageja kohtu kaudu määrata lapse elukohaks hageja elukoht ning kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse ülalpidamiseks. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 28 lg. 4, 29, 60 lg. 1, 61 lg. 2, 70 ja 71 palub hageja kohtul lahutada nende abielu kostjaga, jätta poolte alaealine tütar M-L hageja juurde ja kasvatada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 12 kuu eest kogusummas 24 000 krooni ja edaspidi igakuiselt 2 000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile tervikuna vastuväiteid ei esitanud. Kostja selgitas kohtule, et tal on uus kooselu, kuid tütrega on tal kontaktid olemas ning kostja kohtub temaga aeg-ajalt. Hageja talle tütrega kohtumiseks takistusi ei tee. Elatise nõuet kostja ei vaidlustanud ning oli nõus hageja poolt nõutavate summadega. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et pooled on asunud alates 2004.a. suvest elama eraldi ja kostjal on loodud uus kooselu ning sellest sündinud ka laps. Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 kohus teeb kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted on hageja seletuse kohaselt lõppenud alates 2004.a. suvest ning samast ajast ka majanduslikud suhted. Poolte alaealine laps elab hageja juures ning on tema kasvatada. Kostja antud asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu ja ka abielu suhted on lõppenud ning kumbki pool pole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks, tuleb poolte abielu lahutada. Hageja taotlus välja mõista kostjalt poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt 12 kuu eest summas 24 000 krooni ning edasi igakuiselt 2 000 krooni põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud.selle aja jooksul lapse ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61
6. lõikes nimetatud asjaolusid. (RT I 2005.20.124, jõust. 01.06.2005.a.) Kostja hageja elatise nõudeile vastuväiteid kohtuistungil ei esitanud ning pole ka kohtule tõemdanud, et ta on vanemana oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele. Hageja kantud kulutused riigilõivule summas 360 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Kostja kanda tuleb jätta menetluskulud riigilõivuna elatise nõudelt kogusummas 2 500 krooni ning välja mõista antud summa riigituludesse, aluseks võttes TsMS §-de 129 lg. 2 ning 179 lg. 5 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.02.2006.a.