← Eesti

3-03-112/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006, Tallinn Haldusasja n

) § 28 lg-le 2 ja Rahandusministri 14.11.1996 määrusele nr 85, nõudis OÜ * tähtajaks tagastamata enammakstud maksusummalt intresse 0,06% päevas, kokku 1141 päeva eest 102 427 kr. OÜ * pöördus tagatisraha 89 469 kr tagastamiseks kohtusse (haldusasi nr 3-424/2003) ja inspektuur tasus võla, jättes tasumata intressi 595 päeva eest 31 939,60 kr. OÜ * 30.10.2003 pretensioonis TTI-le paluti välja maksta intressidena 134 367,20 kr. TTI 21.11.2003 otsusega nr 1.1/547 jäeti intressinõude pretensioon rahuldamata.

  1. OÜ * esitas kohtule kaebuse TTI 21.11.2003 otsuse nr 1.1/547 tühistamiseks ja TTI kohustamiseks tasuda intress ning mõista välja kahjuna intress summas 134 367,20 kr. TTI oleks pidanud hiljemalt 30.04.2001 tagastama tagatismaksu. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on kohustatud arvestama OÜ * kasuks intresse tagatissummalt 149 607 krooni 1141 päeva eest summas 102 427,60 kr (1496,1 x 0,06 = 89,77x1141 = 102 427,60) alates 30.04.1998 kuni 15.06.
  2. Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-424/2003 alusel tasus TTI tagatismaksu 89 469 kr, kuid jättis intressi tasumata. Seega lisandub 595 päeva eest intress 31 939,60 kr, kokku 134 367,20 kr.
  3. Tallinna Halduskohtu 24.03.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Kaebuse esitaja tasutud tagatissumma eesmärk oli tagada, et riik saaks kätte tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma. Kaebuse esitajalt ei nõutud seaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumist (

§ 116lg 1). TTI-l oli vaja tolliväärtuse määramise seaduse (Tv

MS) § 14 lg-st 3 tulenevalt edasi lükata tolliväärtuse lõplik määramine ja seetõttu nõuti tagatisena sisse tasutud käibemaksu ja tolli poolt arvestatud käibemaksu vahe. Põhjusel, et osaühing sai kauba tollist kätte pärast määratud tagatise tasumist, ei nõutud tagatise tasumise otsusega mitte täiendavalt maksu tasumist, so täiendavate impordimaksude tasumist, vaid tagatissumma kandmist tolli arvele. Tagatise võtmise ebaseaduslikkust ei ole kaebuse esitaja tõendanud. Tagatise suuruse aktsepteerimisel kaebuse esitaja poolt ei saa väita, et ta tasus riigile midagi enam, kui see seadusega oli ette nähtud. Kaebuse esitaja leidis, et hiljemalt 30.04.2001 oleks tagatis tulnud talle tagastada. Seega aktsepteerib kaebuse esitaja tolli õigust tagastamiskohustuse tekkimisele kolme aasta jooksul (TvMS § 15 lg 2). Tagatisraha tagastamist ei ole õigus nõuda enammakstud maksusumma tagastamisena ja seetõttu langeb ära õigus nõuda intressi. Intresside tasumise kohustuse sätestas 2001. aastal

§ 28

ja sellest sättest ei tulenenud maksuhalduri kohustust tasuda maksumaksjale intressi juhul, kui möödub tolliväärtuste korrigeerimise aeg. Vaidluse käigus ei ole selgunud, et maksusumma oleks sissenõutud vääralt ja sellelt on jäänud arvestamata intress. b) Tagatissummalt ei tasuta intresse.

§ 28

lg 2 tuginemine ei ole aluseks nõude rahuldamisele.

§ 28

lg 3 tuleneva ettekirjutuse alusel suuremat maksusummat ei määratud.

§ 28lg-d 1 ja 2 ei käsitle tagatisraha tasumist.

Enammakse tagastamine tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma. Tagastamise asemel on võimalik taotleda tasaarvestamist. Kuna tagatise nõudmine ei ole maksusumma sissenõudmine, siis ei saa kaebuse esitaja oma nõudes tugineda enammakse tagastamist sätestavatele normidele, mille puhul on õigus nõuda intresse.

  1. c)Kaebuse esitaja ei vaidlustanud TTI otsuseid nr 5, 7, 9 ja 15001/10, mistõttu kohus ei saa nendest lähtuda. Kaebuse esitaja, tuginedes haldusasjale nr 3-424/2003, tunnistab tagatisraha tasumise seaduslikkust.
  2. d)Vaidlust ei ole küsimuses, et pärast 30.04.2001 tuli tagatismaks tagastada ja vastustaja on sellega hilinenud. Lähtudes nõudest, mis tugineb enammakstud maksusumma normidele, ei anna pärast märgitud aega tekkinud viivitus alust nõuda intressi. 2

(5)3-03-112 Pretensioon ei tuginenud nõudele, milles oleks palutud lahendada küsimus tagatise hilinemisega tagastamisest kahjunõudeid reguleerivate sätete alusel.
  1. e)Intressi konkreetses summas arvestamisest keeldumine ei selgita, missugune kahju tekkis. Kui kaebuse esitajal oleks tekkinud kahju tagatisraha mitteõigeaegsest tagastamata jätmisest, puuduks vajadus esitada intressinõue maksukorralduse seaduse alusel. Intressinõude esitamine ei samastu kahju esitamise nõudega ka siis, kui kaebuse esitaja nimetab keeldumist tasuda intresse tekitatud kahjuks. Kaebuse esitaja ei võimaldanud kohtul kontrollida tema varalist seisu võrdluses seisuga, kui temale oleks koheselt tagastatud tagatisraha. Kuigi kaebuse esitaja ei suutnud oma nõudeid formuleerida üheselt mõistetavana, ei ole kaebuse esitaja tõendanud kahju tekkimist ja isegi kaebuse laiendaval tõlgendamisel puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
  2. f)Kaebuse esitaja majandustegevus on soikunud ja tema juhatuse liige esitas halduskohtule Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõude haldusasjas nr 3-491/2004. Kaebuse kohaselt oli OÜ * sunnitud majandustegevuse lõpetama, ettevõtte väärtus võrdub raamatupidamisväärtusega 2001. aastal 320 891 kr. Tegevus oli peatatud 1998. aasta oktoobrikuust. Kaebuse esitaja ei esitanud andmeid, millest nähtuks, et tagatisraha hilinemisega tekkis kahju, mis ei piirdu intressisummaga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ * apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  3. a)Kohaldamata jäeti

§ 28

lg 21 sätted, mille kohaselt tuleb maksuhalduri poolt ebaõigesti kinnipeetud maksusummalt tasuda intressi.

  1. b)Halduskohtu 30.01.2003 määrusega haldusasjas nr 3-424/2003 tehti kindlaks, et vastustaja pidas ebaõigesti kinni OÜ * poolt tasutud tagatisraha ehk tollimaksu, mille vastustaja menetluse käigus vabatahtlikult tagastas, kuid ei tasunud sellelt intresse. Makse ebaõiget kinnipidamist möönis ka vastustaja esindaja kohtuistungil.
  2. c)Tagatisraha 149 607 kr oli kinni peetud võimaliku tolli- või käibemaksu kinnipidamiseks, seega on tegemist maksuga ja selle ebaõige kinnipidamise eest tuleb tasuda intressi.
  3. d)Ei ole tõendatud, et vastustaja menetles tolliväärtust seoses tagatisraha kinnipidamisega. Vastustaja menetles muid apellandiga seonduvaid tehinguid, milles otsused hiljem tühistati, kuid tagatismaksu kinnipidamist mitte. Seega tuleb maksu kinnipidamist lugeda ebaseaduslikuks alates maksu laekumisest TTI-le.
  4. e)Kohus sidus menetluse teise haldusasjaga (nr 3-491/2004), millel puudub seos käesoleva vaidlusega ja milles ei ole kohtuotsus jõustunud.
  5. f)Menetlusosalisi ei koheldud võrdselt. Pärast kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja ärakuulamist lükkas kohus asja arutamise ilma poolte taotluseta kaheks nädalaks edasi põhjendusega – anda vastustajale aega oma kohtukõne ettevalmistamiseks. 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse: a)

§ 116

lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest kaebuse esitajalt ei ole sisse nõutud maksuseaduses ettenähtust suuremat maksusummat, samuti ei ole kaebaja tasunud maksuseaduses ettenähtust suuremat maksusummat. Kohaldamisele ei kuulu samuti

§ 116

lg 2, kuna lisaks nimetatule ei esine ka

§ 33lg-s 2 nimetatud asjaolusid.

Seega ei ole pretensiooni näol tegemist tagastusnõudega

§ 33

mõttes, vaid tagatise vabastamiseks tehtud taotlusega tolliseadustiku (TS) § 238 lg 1 mõttes. b) Halduskohtu 18.02.2003 määrusega nr 3-424/2003 lõpetati kohtumenetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuna TTI tagastas apellandile kogu tagatise. Samuti ei selgunud, et TTI 3

(5)3-03-112
  1. c)
  2. d)
  3. e)oleks ebaõigesti pidanud kinni apellandi poolt tasutud tagatisraha või tollimaksu. Tollimaks kehtestati alates 01.01.2000 enamsoodusrežiimi tollimaksu seadusega. Tagatise näol ei ole tegemist maksusummaga maksukorralduse seaduse mõttes, mistõttu ei laiene

§ 116lg-s 1 sätestatud intresside arvestamise kohustust.

Samuti puudub MTA-l õigus intresse nõuda, kui isik maksab tagatissumma pärast seaduses ettenähtud tähtpäeva. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud TTI 28.08.1998 koostatud ettekirjutust nr 5/823, millega määrati täiendavalt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks 480 487 kr. Vastustaja on tegelenud tolliväärtuste õigsuse järelkontrolliga. Kohtuistungi edasilükkamist ei põhjustanud kohtupoolne ebavõrdne suhtumine pooltesse, vaid asjaolu, et kaebuse nõuded olid segased ja kaebuse esitaja ei suutnud nõudeid kohtuistungil täpsustada, mistõttu anti nõude täpsustamiseks uus tähtaeg. 08.02.2005 kohtuistungil esitatud täpsustatud nõudele vastuväidete esitamiseks oli vajalik lisaaeg, mistõttu vastustaja taotles istungi edasilükkamist. Kohtuistungi edasilükkamine välistas poolte ebavõrdse kohtlemise.

  1. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Apellant taotles halduskohtus vastustaja poolt õigusvastaselt tasumata intressi maksmist tolliväärtuse tagatisrahalt, mille vastustaja tagastas. Samuti taotles apellant intressi tasumisest keeldumise kohta antud haldusakti tühistamist. Kolmandaks taotles apellant intressi õigusvastase tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus leidis kaebuse nõudest tulenevalt, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole oluline, kas tolliväärtuse tagatisraha tagastati kaebuse esitajale õigeaegselt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Tagatisraha seaduses ettenähtust hilisema tagastamise korral ei ole ette nähtud intressi tasumist. Kaebuse esitaja peab kahjuks, mille hüvitamist ta taotleb, intressisummat, mis tema väitel tuli maksta tagatisraha alusetust kinnipidamisest tulenevalt. Ringkonnakohus märgib, et jõustunud kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et tagatisraha võtmine oli õigusvastane. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja taotlenud nende haldusaktide tühistamist, millega tagatisraha tasumine ette nähti.
  4. Seetõttu sõltub kaebuse rahuldamine sellest, kas tolliväärtuse tagatisraha tuleb käsitleda maksuna aprillis 2001 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 tähenduses. Halduskohus asus seisukohale, et tagatisraha ei ole maks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. TvMS § 14 lg 3 kohaselt oli juhul, kui tollil oli tarvis imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi lükata, importijal õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollis määratud maksud deklareeritud tolliväärtuse alusel ning ta on andnud tollile tolliseaduse mõistes tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku kindlaksmääramist. Maksukorralduse seaduses ega ka muudes õigusaktides ei nimetatud tolliväärtuse tagatist maksuks. Tagatise tasumine oli ette nähtud üksnes juhul, kui importija soovis saada kauba kätte tollist enne lõpliku otsuse tegemist maksu määramise kohta. Vastustaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt seda ei nõutud rahas, kui garantiid oli võimalik anda muu dokumendina. 4

(5)3-03-112 Ringkonnakohus märgib, et tagatise eesmärk ei ole üksikisikule rahalise kohustuse panemine ja riigieelarvesse rahaliste vahendite saamine. Tagatisraha tasumine ei ole kohustuslik. Selle eesmärk ei ole enne maksu määramist maksu sissenõudmine, vaid tollis oleva kauba asendamine rahaga või muu tagatisega, mis kindlustab hilisema maksuotsuse täitmise. Kautsjoni nõudmine menetluse ajaks teatud soodustuse saamiseks ei ole käsitletav maksustamisena.
  1. Halduskohus viitas haldusasjas 3-491 (apellandi juhatuse liikme nõue riigi vastu kahju hüvitamiseks) kaebuse esitaja esitatud väidetele ja nõuetele, et selgitada kaebuse esitaja nõuet käesolevas asjas. Halduskohtu otsuses ei ole väidetud, et kohtuotsus nimetatud asjas oleks jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse põhjendustes ei ole tehtud ebaõigeid järeldusi. Kahju hüvitamise nõude piiritlemisel on oluline kohtul välja selgitada, millised nõuded on kaebuse esitaja esitanud teistes kohtuasjades.
  2. Ringkonnakohus nõustub vastustaja selgitustega halduskohtus kohtuistungi edasilükkamise kohta ja märgib täiendavalt, et kohtuistungi edasilükkamine ei saa kaasa tuua kohtuotsuse tühistamist. Poolte võrdsuse põhimõtet ei ole rikutud.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda tulenevalt HKMS § 92 lõikest
  4. Kohtukulude väljamõistmise taotlus jääb rahuldamata. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.