2-05-19103/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja

1. veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-05-19103 (endine nr 2/25-25298/05) Tsiviilasi D.Li hagi P.Li vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D.L Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja P.L Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A.A Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlustoimingu tegemise Kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
2. Võtta hagist loobumine vastu.
3. Lõpetada menetlus D.Li hagis P.Li vastu abielulahutuse nõudes. Kohtukulude jaotus
4. Kohtukulud jätta P.Li kanda.
5. Välja mõista P.Lilt kohtukulu 3 840 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend krooni) D.Li kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja selle põhjendused D.L esitas 28.10.2005 hagi P.Li vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutamist kohtu kaudu. 31.01.2006 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja palub kohtul menetluse lõpetada, kuna pooled on 25.01.2006.a. Tallinna Perekonnaseisuametis abielu lahutanud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 krooni ja õigusabikulud summas 3 540 krooni. Kostja on nõus hagejale tasuma kohtukulud summas 3 840 krooni. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 62 lg 2 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.08.1999 määrusega nr 42 kehtestati hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest summas 3 540 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 3 540 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu: tasutud riigilõiv 300 krooni ning õigusabikulu 3 540 krooni, kogusummas 3 840 krooni. Viivi Villemson Kohtunik