2-05-19443/1

Tsiviilasi nr 2-05-19443 (endine nr 2/28-25598) KOHTUMÄÄRUS 09. veebruaril 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Küllike Johannson, Tallinna linna esindaja Karin Kuslapi, huvitatud isikute M.M (), A.Ri (), E.R () ja alaealise A.Ri volitatud esindaja vandeadvokaat TM.Hi osavõtul, arutas 26.jaanuaril 2006 kinnisel kohtuistungil Tallinnas, Tallinna linna avaldust eestkoste määramiseks alaelise A.Ri () üle. Asjaolud ja huvitatud isikute seisukoht 28.01.2005 pöördus M.M Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole avaldusega määrata teda oma tütrepoja A.Ri (sünd 02.06.2004) eestkostjaks, sest Ai isa A.R tappis oma abikaasa R.Si (Ai ema) ja tunnistati süüdi KarS § 113 ja 121 järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. A.R kannab karistust Ämari vanglas. 01.02.2005 pöördus samalaadse avaldusega sotsiaalhoolekande osakonna poole lapse isapoolne vanaema, huvitatud isik E.R, kes elab Tartus. 03.02.2005 laekus Mustamäe Linnaosa Valitsusele huvitatud isik A.Ri avaldus, mille kohaselt peaks lapse kasvatamisega ja hooldamisega kuni tema vanglast vabanemiseni tegelema E. R, sest M. M meelestavat last isa vastu. Huvitatud isiku A.Ri esindaja, vandeadvokaat T. M. Hiob leiab, et Tallinna linna avaldus A.Rile eestkostja määramiseks on põhjendatud. T. M. Hiob toetab Tallinna linna seisukohta määrata A.Ri eestkostjaks M. M ning asub seisukohale, et ei ole põhjust kahelda, et eestkosteasutus on asjatundlik. M. M määramine Ai eestkostjaks on lapse huvides. Uuritud tõendid, kohaldatavad seadused ja kohtumäärus Kesklinna Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2005 esildisest nähtuvalt registreeriti Põhja Politseiprefektuuri Juhtimiskeskuses väljakutse aadressile Herne 24-11 Tallinnas, kus oli R.Si (ik 47409030008) vägivallatundemärkidega surnukeha. Sündmuskohalt võeti kahtlustatavana vahi alla R.Si abikaasa A.R. Peres oli ka laps A.R (sünd 02.06.2004), kes vastavalt Põhja PP Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabli 16.01.2005 saatekirjale otsustati paigutada Tallinna Imikute ja Puuetega Laste Keskuse laste varjupaika Sõpruse pst 248, 13412 Tallinn. Vastavalt Linnaosa vanema 01.02.2005 kirjale lubati A paigutada varjupaigast ümber lapse emapoolse vanaema M.M juurde, kus elavad ka Ai 3 vanemat venda. Tallinna linna esindaja seletusest ilmneb, et Mustamäe Linnaosa Valitsus (LOV) on lapse ja vanavanemate suhtlemist korraldanud kõikide asjaosaliste huve arvestades. Kohus leiab, et osad E. R püstitatud probleemid ei kuulu Mustamäe LOV kompetentsi ning A.Rile on selgitatud, et eestkoste seadmine ei tähenda vanemaõiguste äravõtmist. Lapsega kokkusaamise korraldamiseks peavad olema teada tingimused lapsega kokku saamiseks. OÜ Mustamäe Perearstikeskuse (litsents nr 3754) 08.09.2005 tõendi kohaselt on soovitav, et A.R saaks kasvada ühes keskkonnas, sest pidev hooldajate vahetus mõjub halvasti lapse psüühikale ja arengule. A on varases lapseeas üle elanud raske psüühilise trauma, millest on jäänud jäljed lapse psüühikale. Laps elab M. M perekonnas juba alates 01.02.2005 ning lapse andmine E. R kasvatada lahutaks lapse juba omaseks saanud ümbruskonnast ja vendadest ning ema ja isa asendatavatest vanavanematest. 21.02.2005 kutsuti Tallinna Kriisiabi keskuses psühholoogi juures kokku ümarlaud eestkoste küsimuse lahendamiseks. Kohal olid mõlemad asjast huvitatud vanavanemad ning E. R sugulased V. R ja M. S. Kaaludes kõigi kogemusi laste kasvatamisel ning arvestades asjaoluga, et sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 3 kohaselt ei lahutata ilma selleks erilist põhjust omamata õdesid-vendi üksteisest, langetas ümarlaud otsuse, et kõige sobilikumate isikuomadustega eestkostjakandidaat on M.M, kes on juba oma surnud tütre kolme vanema lapse eestkostja. 07.09.2005 arutati eestkosteküsimust ka Mustamäe Sotsiaalhoolekandekomisjonis ning pärast kogutud materjali läbivaatamist ning arutelu, asus komisjon seisukohale, et alaealise eestkostjaks tuleb määrata M. M. Nõusoleku eestkoste määramiseks laste üle andis ka huvitatud isiku M. M abikaasa. Seisukoha võtmisel tugines komisjon muuhulgas asjaolule, et E. R on lahutatud ning Ai isa, kinnipeetav A.R, on olnud peale vanemate lahutust oma isa kasvatusel ning E. R teise poja kohta andmed puuduvad. Asja arutamisel seletust andnud lapse isa, huvitatud isik A.R seletas, et on kinnipidamisasutuses kolmandat korda. Esimesel korral kandis karistust vägistamise eest, karistuseks määrati 8 aastat vabaduskaotust, vabastati kui karistusest oli kantud 5 aastat ja 6 kuud. Teisel korral kandis karistust röövimise eest, karistuseks mõisteti 6 aastat ja 1 kuu vabaduskaotust, millest kandis ära 5 aastat ja 6 kuud. R.Si tapmise eest on A.Rile mõistetud lõplikuks karistuseks 6 aastat vabaduskaotust, millest on ära kantud umbes aasta. A.R seletas, et vangist vabanedes kavatseb ta võtta uue naise ning selline inimene on tal juba olemas ja see inimene on nõus kasvatama ka tema poega A.Ri. Asja arutamisel ei leidnud tõendamist, et M. M meelestab Ait isa vastu. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et A.Ri ja E. R avaldused lapse eestkostjaks E. R määramiseks, tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et E.R ei ole sobiv isik A.Ri eestkostjaks. Kohus leiab, et Ai paigutamine M. M perekonda on lapse huvides ning kooskõlas seadusega. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 25 lg 3 kohaselt peavad ühest perekonnast pärit õed – vennad kasvama koos. M. M on andnud nõusoleku olema Ai eestkostjaks ning A on tema kasvatusel juba aasta aega. Kohus leiab, et M. M on sobiv isik lapse kasvatamiseks. Ka on perekond Mtel nüüd 3-toline korter, kus on ruumi kõigile lastele. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest (§ 92 lg 3). Antud juhtumil on tegemist lapsega kelle isa, seades isiklikud huvid ja soovid lapse huvidest kõrgemale, tappis lapse ema ning oma teo tõttu jättis lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 92 - § 104 ja TsMS § 477 lg 1, § 478 lg 1 ja lg 2 kohus Määras: Rahuldada Tallinna linna avaldus ja määrata A.Rile eestkostja Määrata A.Ri () eestkostjaks M.M ( Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks M.Mle, see on isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Küllike Johannson Kohtunik