← Eesti

3-04-230/2

Obsah (14)§6§7§86§82§5§89§240§83§46§115§253§64§66§88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2005, Tallinn Haldusasja number 3-2013/2004 Haldusasi X AS kaebus Tallinna Toll

(01.05.2004 kehtinud redaktsioon) §86 lg 1. Tollideklaratsiooni peamised vormid sätestas kuni 01.05.2004 kehtinud rahandusministri 25.06.2002 määrus nr 84 (edaspidi - Määrus nr 84). Nimetatud määruse §1 sätestas, et kirjalik tollideklaratsioon esitatakse tollile määruse lisa 1 kohasel vormil, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Laeva esmakordsel sisenemisel kehtinud tollieeskirjades oli ette nähtud teisiti, st laevade osas oli kehtestatud tolliformaalsuste erikord. Kuni 01.05.2004 kehtinud Vabariigi Valitsuse 28.05.2002 määruse nr 175 „Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise kord) (edaspidi – Määrus nr 175) §2 lg 2 sätestas, et tollieeskirjades ettenähtud juhtudel esitatakse tollideklaratsioon ka muude tollikäitlusviiside rakendamiseks. Kuni 01.05.2004 kehtinud Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määrusega nr 203 „Tolliformaalsuste teostamise kord sadamates“ (edaspidi – Määrus nr 203) oli ette nähtud tolliformaalsuste erikord laevadele ning kehtestatud tollikäitlusviisile vastav selle lisas 9 toodud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni vorm, seejuures nimetatakse huvilaeva deklaratsiooni nii selle vormil endal kui määruse §-des 19 ja 20 sõnaselgelt tollideklaratsiooniks.

§6

lg 14 ei sätesta tollideklaratsioonile vastustaja poolt meelevaldselt ja alusetult väidetud täiendavaid nõudeid selle jaoks, et seda võiks nimetada tollideklaratsiooniks. Lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil ei peagi olema lahtreid, milles võib märkida vastustaja poolt viidatud andmeid, kuna selle tollideklaratsiooni alusel ei teostata tema poolt eeldatavalt silmas peetud tolliprotseduure (nt import vabasse ringlusse jms). Kaebaja leiab, et turismilaeva tollideklaratsioon vastab tollideklaratsiooni kriteeriumidele ja vastavale tollikäitlusviisile. Kaebaja oligi valinud tol hetkel meelepärase variandi ning esitanud nõuetekohaselt seadust järgides 19.03.2003 Laeva esmakordsel üle Eesti tollipiiri toomisel Laeva kohta vastava lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ning teostanud muud nõutavad tolliformaalsused. Kaebaja on käitunud Laevaga esmakordselt Eesti tolliterritooriumile sisenemisel seaduslikult ja vastustaja vastupidine väide on väär. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on meelevaldselt ja põhjendamata maksuotsuses märkinud, et Laev on üle piiri toimetatud kaubana, millelt oleks tulnud tasuda vastavad impordimaksud. Eelnevast nähtub, et kaubana importimise otsuse saab vastu võtta antud juhul üksnes kaebaja, kes aga ei käsitlenud Laeva sel hetkel, kui see esimest korda sisenes Eesti tolliterritooriumile, kui kaupa, mida ta soovib importida Eestisse. Kaebaja leiab, et kinnistatud Laeva ei saa iseenesest käsitleda kaubana

mõttes. Pigem loetakse teda Eesti lipu kandmisõiguse järgi Eesti riigi territooriumiks. Lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamise näol on tegemist seadusliku alusega laeva Eesti tolliterritooriumile sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. Kaebaja leiab, et üksnes Laeva füüsiline asukoht Eestis või selle sisenemine Eesti tolliterritooriumil asuvasse sadamasse ei too iseenesest automaatselt kaasa nn impordikäibemaksuga maksustamist ja kohustust see importida vabasse ringlusse. Sama seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium oma kirjadega. Kaebaja leiab, et Laev võib ilma et rikutaks seadust asuda ükskõik kui kaua Eesti tolliterritoorimul ilma et tema osas esitataks nimetatud tollideklaratsiooni. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et Laev on registreeritud Eestis laevaregistris ei saa olla aluseks, mis kohustab kaebajat importima Laeva vabasse ringlusse nagu on vastustaja ebaõigesti väitnud maksuotsuses. Määruse nr 203 §5 sätestab üksnes isiku võimaluse ja õiguse importida talle kuuluv laev vabasse ringlusse peale laeva registrisse kandmist. Kaebaja leiab, et maksuotsuses toodud väited, et kaebaja ei ole tolli Laeva tolliterritooriumile toimetamisest teavitanud ja Laeva tollile esitanud, on väärad. Määruse nr 203 §5 kohaselt sadamas, kus tolliasutus puudub, teostatakse tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup. Sama määruse §19 lg 1 kohaselt lõbusõidulaeva kapten esitab tolli- või piirivalveametnikule määruse lisas 9 toodud näidise vormi kohase lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja laeval viibivate isikute nimekirja. Turismilaeva tollideklaratsiooni näol on tõendatud, et kaebaja on teavitanud tolli Laeva Eesti territooriumile toimetamisest ning esitanud Laeva tollile. Ka piirivalveametnik pidas Laeva esmakordsel sisenemisel peale asjaolude selgitamist ja Laeva puudutava dokumentatsiooniga tutvumist vajalikuks esitada Laeva osas üksnes lõbusõidulaeva tollideklaratsioon. Veel enam, nimetatud tollideklaratsiooni vormi andis kaebajale tolli ülesannetes piirivalveametnik ja kaebaja küsimusele, kas Laeva osas peab veel täiendavaid toiminguid tegema või dokumente esitama, vastas ametnik eitavalt ning kinnitas, et kõik on korras ning kõik vajalikud tolliformaalsused on täidetud. Kaebaja leiab, et tema usaldus vajab kaitset. Kaebajal on heas usus õigus haldusmenetluses usaldada pädeva ametniku poolt mõistlikult väljendatud seisukohti ja antud juhiseid. Kaebaja leiab, et ta on Laeva osas 1.07.2004 kehtivaid õigusakte järgides esitanud tollideklaratsiooni Laeva vabasse ringlusse importimise lubamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja on kohustatud aktsepteerima impordideklaratsiooni ja lubama importida Laeva Eesti Vabariiki vabasse ringlusse. Euroopa Liidu tolliseadustiku, so Nõukogu 12.10.1992 määrus nr 29112/92, art 63 kohaselt toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 62 sätestatud tingimustele, kui kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud esitatakse tollile. Kaebaja on sisuliselt 19.03.2003 esitanud Laeva tollile ja vastustaja ei ole mitteesitamisest kaebajat teavitanud. Kaebaja poolt 01.07.2004 esitatud impordideklaratsiooni mitteaktsepteerimine vastustaja poolt on ebaseaduslik. Vastavalt juba Laeva ostmisel tehtud äriplaanile oli kaebaja soov, et juhul kui ta otsustab Laeva importida vabasse ringlusse, kasutada seda oma ettevõtluse tarbeks eelkõige avamerel tasu eest sõitude korraldamiseks, väljaüürimiseks jms. Peale ärilise situatsiooni hindamist otsustas kaebaja äriplaani realiseerimiseks esitada 01.07.2004 impordideklaratsiooni. Juhul kui kaebaja oleks soovinud Laeva 19.05.2003 importida vabasse ringlusse ja kui Laeva osas kohalduks käibemaksumäär 18%, oleks kaebaja saanud peale impordikäibemaksu tasumist nõuda koheselt sama summa, kui enammaksutud käibemaksu tagastamist. Veelgi enam võttes arvesse kaebaja äriplaani, kohaldub siin käibemaksumäär 0%, mitte vastustaja väidetud 18%, kuivõrd vastupidine seisukoht oleks põhjendamatu ja ebamõistlik ja kaebaja põhiõiguste riive ebaproportsionaalne. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu lahenditele 3-3-1-26-02 ja 3-4-1-1-

  1. Tõlgendades KMS §17 lg 3 p 2 eesmärgipäraselt ja koostoimes KMS teiste sätete ja maksuõiguse üldpõhimõtetega, tuleb asuda seisukohale, et 0%-lise maksumäära kohaldamise kriteeriumiteks on see, et laev on kasutatav avamerel sõitmiseks ja ettevõtluseks. Vaadeldava Laeva osas on 0%-lise maksumäära kohaldamise kriteeriumid täidetud. Laeva osas kohalduv käibemaksumäär oli selle ostmisel ja vahetult enne esmakordset sisenemist Eestisse 0%. Samas ei saa välistada, et Laeva sisenemisel kehtinud KMS §17 lg 3 p 2 grammatilisel tõlgendamisel võib ekslikult arvata, et kohalduv maksumäär on 18%. Peale nimetatud sätte sõnastuse ebaõnnestunud täpsustamisest kõigest aasta möödumist kohaldub Laeva osas sõnaselgelt maksumäär 0% (alates 01.05.2004 kehtiv KMS 15 lg 4 p 6). Ka käibemaksustamist reguleeriva Kuuenda Direktiivi 77/388/EMÜ art 15 p 4 p.a kohaselt lähevad maksuvabastuse alla avamerel navigeerimiseks ja tasu eest reisijate vedamiseks või kaubandus-, tööstus- või kalastuseesmärgil kasutatavad laevad. Kaebaja leiab, et sätte varasem regulatsioon peab andma võimalikult sama tulemuse võrreldes uue täpsemaga. Seetõttu ei kohaldu merelaev-ettevõtlus põhjustel 19.05.2003 kehtinud KMS §17 lg 3 p 2 toodud erand Laeva suhtes. Sätte sõnastusest tuleb siin kõrvale kalduda maksupõhimõtte kasuks. Kaebaja viitab siinkohas Riigikohtu lahenditele 3-3-1-9-99 ja 3-3-1-21-
  2. Antud Laeva osas kehtib ja kehtis maksumäär 0%. Pealegi oli kaebajal Laeva ehitustöö tellimisel ja Laeva ostmisel ning registreerimisel mõistlik loota ja eeldada, et rakendatav maksumäär 0% jääb kehtima. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja toimetanud Laeva Eesti Vabariigi tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Seega ei ole kaebajal tekkinud maksuotsuses viidatud väidetavat tollivõlga, mille alusel lasuks tal käibemaksu ja intresside tasumise kohustus. Kaebaja leiab, et intressi tasumise nõue on ilmselgelt ebaõiglane. Käibemaksuga, mis on oma iseloomult tarbimismaks, ei tohi koormata ettevõtjat. Tulenevalt käibemaksuarvestuse süsteemist ei ole antud juhul ükski maksusumma jäänud Eesti riigieelarvesse laekumata (ükski summa ei pidanudki sinna laekuma). Riik ei ole antud juhul saanud mitte mingisugust kahju. Antud juhul ei saa kaebajal tekkida rahalist võlga, mille osas on õige ja õiglane rakendada intressi instituuti. Ka MKS §119 lg 5 kohaselt maksukohustuslase põhjendatud taotlusel ei arvesta maksuhaldur intressi enda poolt kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähemdeklareeritud ja –tasutud maksusummalt. Kaebaja palub kohut tunnistada tema poolt 1.07.2004 esitatud impordideklaratsiooni Tallinna TI poolne aktsepteerimisest keeldumine õigusvastaseks, kohustada Tallinna TI aktsepteerima nimetatud impordideklaratsiooni ning lubama kaebajale kuuluv huvilaev Cris vabasse ringlusse ning tühistada Tallinna TI 29.07.2004 maksuotsus nr 16.2.2-9/
  3. Samuti taotleb kaebaja kohtukulude summas 51 728 krooni, (sh õigusabikulude 46 728 krooni) väljamõistmist vastustajalt. VASTUSTAJA SEISUKOHT Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. 19.05.2003 kehtinud

§6

lg 14 kohaselt on tollideklaratsioon dokument või toiming, millega isik avaldab tollieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks. Kaebaja ei ole märkinud, millist tolliprotseduuri ta soovis rakendada 19.05.2003 piirivalveametnikule esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel.

§7

lg 20 sisaldab ammendavat tolliprotseduuride loetelu ning lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel ei ole lõbusõidulaevale kohaldatud mitte ühtegi nimetatud sättes loetletud tolliprotseduuri ja seda ei oleks ka saanud teha, kuna vastavalt Määruse nr 203 §-le 5 teostatakse sadamas, kus tolliasutus puudub, tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup. Sama regulatsioon on ka Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 102 §-s 9. Kuna käesoleval juhul ei teavitatud piirivalveametnikku asjaolust, et lõbusõidulaev on kaup, ei kutsutud kohale ka tolliametnikku ning lõbusõidulaevale kui kaubale ei rakendatud ka tollikäitlusviisi.

§86

lg-s 1 on sätestatud, et selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotseduuri, tuleb esitada tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon ja

§82

kohaselt määratakse tollile esitatud välisriigi kaubale sellele

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Kuna käesoleval juhul ei vasta ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatud Laev

§5

lg-s 2 sätestatule, on vastavalt

§5lg 3 Laeva näol tegemist välisriigi kaubaga.

Seega oleks kaebaja pidanud esitama Laeva kui kauba tollile ja määrama sellele

§6lg 18 ettenähtud tollikäitlusviisi.

Käesoleval juhul kaebaja Laevale kui välisriigi kaubale tollikäitlusviisi ei määranud. Asjaolu, et Määruse nr 203 lisa kohane lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole tollideklaratsioon

§6

lg 14 mõttes, tuleneb ka asjaolust, et Määruse nr 84 §1 kohaselt esitatakse kirjalik tollideklaratsioon tollile määruse lisa 1 kohasel vormil, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni vorm ei vasta Määruse nr 84 lisas 1 toodule. Määruses nr 203 sätestatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniga ei rakendata lõbusõidulaeva suhtes mitte mingisugust tolliprotseduuri ning seega ei ole ega peagi see olema tollideklaratsiooniks

§6

lg 14 mõttes – tegemist on dokumendiga, milles fikseeritakse lõbusõidulaeva saabumine ja lahkumine, sellel olnud isikud, laeval olev alkohol, relvad, narkootikumid. Lisaks sellele ei ole lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil informatsiooni, mis oleks vajalik selleks, et rakendada kaubale mõnda tolliprotseduuri. Kaebaja viitab Määruse nr 175 §2 lg 2, samas on jäetud aga viitamata sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt esitab deklarant üle tollipiiri toimetatavale või toimetatud kaubale tolliprotseduuri rakendamiseks tollile

§89

lg 3 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud vormi kohase tollideklaratsiooni koos tollieeskirjades ettenähtud lisadokumentidega. Lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel ei saa lõbusõidulaevale mitte ühtegi tollikäitlusviisi kohaldada, vaid selleks on veel vajalik lisadokumentide ja

§6lg 14 kohase tollideklaratsiooni esitamine.

Siinkohal peab vastustaja vajalikuks märkida, et tegelikkuses on ka kaebaja ise seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel Laevale mitte ühtegi tollikäitlusviisi ei rakendatud. Nimetatu nähtub selgelt kaebaja enda poolt halduskohtule esitatud taotlusest, milleks palutakse kohustada Tallinna TI aktsepteerima kaebaja poolt tagantjärele esitatud tollideklaratsiooni – eeltooduks puudub ju igasugune alus, kuna kaebaja on seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisel rakendati Laevale mõnda tollikäitlusviisi. Samuti on kaebaja teadlik asjaolust, et 19.05.2003 oli tal kohustus esitada tollideklaratsioon, et täita

§82

ja

§86lg 3 nõudeid.

Eeltoodu nähtub kaebaja 22.03.2004 taotlusest Tallinna TI juhatajale, milles märgitakse, et „impordi deklaratsioon jäi õigeaegselt tegemata teadmatusest, kuna laev oli riigipiiri ületamise hetkel EV Laevaregistris arvel ning kandis EV lippu, seoses millega täitsime Lehtma sadamas vajalikud tolliformaalsused ning impordi deklaratsioon jäi tegemata.“ Asjaolu, kas lõbusõidulaev on kaup, ei sõltu sellest, kas kaebaja seda üle tollipiiri toimetades kaubana käsitles või mitte, vaid on üheselt sätestatud vastavates õigusaktides. Kuna käesoleval juhul tekkis kaebajal Laeva ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel käibemaksukohustus, tuleb ka kauba mõiste määratlemisel lähtuda 19.05.2003 kehtinud KMS §3 lg 3, mille kohaselt kaup on asi, loom ning elektri- ja soojusenergia. Asja mõiste avamisel tuleb lähtuda 19.05.2003 kehtinud

ÜS §49 lg 1, mille kohaselt on asi kehaline ese. Kuivõrd lõbusõidulaev on kehaline ese, on see ka KMS kohaselt kaubaks ning seega on KMS §4 p 1 kohaselt lõbusõidulaeva import Eestisse maksustatav käive, kusjuures vastavalt KMS §6 lg 1 p 3 on kauba impordiks ka muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine

tähenduses – seega ka lõbusõidulaeva ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine (

§240lg 1 p 1).

Tegelikult on ka kaebajale endale teada, et Laev on kaup, mitte Eesti tolliterritoorium, vastasel juhul on kummaline, et kaebuses taotletakse Tallinna TI kohustamist aktsepteerima tollideklaratsiooni, millega imporditakse Eesti tolliterritooriumi. Samuti on kaebaja ise esitanud 01.07.2004 tollile tollideklaratsiooni märkides lahtrisse 61 „Pakkeüksused ja kaubakirjeldus“ mootorjaht Fairline Phantom 46 nr 101, nimi „Cris“. Kaebaja on viidanud Rahandusministeeriumi 12.02.2004 kirjale nr V-I/306 ja 21.01.2004 nr V1/306, jätnud aga tähelepanuta 19.04.2004 kirja nr V-I/306, kus on asutud seisukohale, et KMS alusel on maksustatav käive kauba import Eestisse. Importimisel rakendatakse importimise hetkel kehtinud seadusesätteid. Lisaks eeltoodule on Rahandusministeeriumi kirjad koostatud 2004.a., kuid Laev toimetati Eesti tolliterritooriumile juba 19.05.2003, seega ei saanud kaebaja Laeva üle tollipiiri toimetamisel juhinduda viidatud kirjadest. Vastavalt KMS §17 lg 3 p 2 on käibemaksumäär 0% järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav laev, ja sellise merelaeva varustus. Kuna Laev toimetati tolliterritooriumile ilma tolli teavitamata, millest tulenevalt jäeti täitmata ka tolliformaalsused, on kaup kuni impordikäibemaksu tasumiseni tolliterritooriumil tollieeskirju rikkudes, st ilma õigusliku aluseta. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Laev võib ilma, et rikutaks seadust, asuda ükskõik kui kaua Eesti tolliterritooriumil, ilma et tema osas esitataks tollideklaratsiooni (import vabaks ringluseks). Eeltoodud seisukoht on otseses vastuolus tollieeskirjadega.

§82

kohaselt tuleb välisriigi kaubale määrata

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Seega ei ole välisriigi kaubale tollikäitlusviisi määramine mitte isiku õigus, vaid kohustus. Määruse nr 102 §8 sätestab, et merevõi õhuteed mööda tolliterritooriumile saabunud kaup paigutatakse ajutisele ladustamisele samas tollikontrolli

oonis asuvasse tolliterminali, kui sellele ei rakendata kohe mõnda sisseveo tolliprotseduuri. Tähtajad, mille jooksul tuleb tollikäitlusviis määrata terminaali paigutatud kaubale, on sätestatud

§83

lg 1 ja olenevad sellest, kas tolliterminaal asub sadama territooriumil või mitte. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et huvilaevaga Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei lasu maksumaksjal igal juhul kohustust importida see laev Eestisse vabasse ringlusse, samuti ei ole lõbusõidulaeva registreerimine Eesti laevaregistris laevale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamise aluseks. Loomulikult on isikul võimalik valida üks lubatud tolliprotseduuridest ja seda oma kaubale rakendada. Asjaolud, millega seoses vastustaja leidis, et käesoleval juhul oleks üle tollipiiri toimetamisel tulnud kaup tollis deklareerida ning esitada tollideklaratsioon kaubale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks on need, et Laev oli kantud Eesti laevaregistrisse ning Laeva kohta oli sõlmitud ostu-müügi leping, samuti on Laev võetud kaebaja raamatupidamises arvele ning Laeva on asutud juba faktiliselt tollist sõltumatult kasutama, mis tähendab endas sisuliselt kauba vaba ringlust. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul ei ole kaebajal tekkinud seisuga 19.05.2003 tollivõlg mitte seoses sellega, et kaebaja ei vormistanud kauba üle tollipiiri toimetamisel tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse lubamiseks, vaid seetõttu, et kaebaja toimetas Laeva kui kauba ebaseaduslikult Eesti tolliterritooriumile. Antud juhtumil ei andnud kaebaja piirivalveametnikule informatsiooni asjaolu kohta, et Laeva näol on tegemist kaubaga, samas ei teavitanud kaebaja ka tolli iseseisvalt asjaolust, et Laev on välisriigi kaubaks, mistõttu tuleb sellele

§82kohaselt määrata tollikäitlusviis.

Seega esitas kaebaja Laeva piirivalveametnikule kui vabas ringluses oleva Eesti tollistaatusega kauba, millest nähtuvalt ei tekkinud ka piirivalveametnikul kahtlusi, et Laev on välisriigi kaup. Eeltoodust nähtuvalt ei käitunud kaebaja mitte haldusadressaadi juhtnööride kohaselt, vaid püüdis impordimaksude tasumise vältimiseks hoida tolli ja piirivalve eest salajas asjaolu, et Laev on kaubaks. Kuna 19.05.2003 kaebaja kauba tolliterritooriumile toimetamisest tolli ei teavitanud, siis rikkus kaebaja

§46lg 1.

Seega toimetas kaebaja

§240

lg 2 kohaselt kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile, mistõttu tekkis kaebajal

§240

lg 1 p 1 alusel tollivõlg ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tekkis tollivõlg kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast, so 19.05.2003.

§6

lg 22 kohaselt on tollivõlg isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa või ekspordimaksude summa, mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse. Seega oli kaebajal juba 19.05.2003 kohustus tasuda impordimaksude summa, mitte ei tekkinud see kohustus 01.07.2004 esitatud tollideklaratsiooni alusel. Eeltoodust lähtuvalt oleks kaebaja pidanud 01.07.2004 esitatud deklaratsioonis maksuarvestuse aluseks võtma 19.05.2003 kehtinud KMS, mille kohaselt olid lõbusõidulaevad maksustatavad 18%-lise käibemaksumääraga. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna TI oleks kaebaja poolt 01.07.2004 esitatud tollideklaratsiooni aksepteerides vabastanud kaebaja impordikäibemaksu tasumise kohustusest ilma igasuguse aluseta. Käesoleval juhul on Tallinna TI lähtunud rahandusministri 27.04.2002 määruse nr 99 §9 lg 2, mille kohaselt toll aktsepteerib registreeritud tollideklaratsiooni pärast selles sisalduva informatsiooni nõuetele vastavuse ning tollieeskirjades ettenähtud asjassepuutuvate lisadokumentide olemasolu kontrolli, kui on tagatud kauba esitamine tollile. Kuna toll käesoleval juhul tuvastas, et esitatud tollideklaratsioonis sisalduvad andmed ei vasta nõuetele, siis jättis Tallinna TI kaebaja poolt 01.07.2004 esitatud tollideklaratsiooni õiguspäraselt aktsepteerimata, kuna vastavat tollideklaratsiooni aktsepteerides oleks toll rikkunud tollieeskirjade maksusumma määramist puudutavaid sätteid ja kohelnud maksumaksjaid ebavõrdselt. On väheusutav, et kaebaja, kelle põhitegevusalaks on laevadega seotud ettevõtlus, toimetab Laeva 19.05.2003 Eesti tolliterritooriumile ega tea veel selleks hetkeks, mida Laevaga peale hakata. Seejärel alles hakkab hindama ärilist situatsiooni ning leiab alles 01.07.2004, et ta soovib Laeva allutada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile. Kaebajal ei tekkinud huvi Laeva vabasse ringlusse lubamiseks mitte ärilise situatsiooni hindamise tulemusena, vaid selle tulemusena, et talle sai selgeks, et toll on avastanud asjaolu, et kaebaja on laeva toimetanud Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult.

§115

lg 1 kohaselt annab vabasse ringlusse lubamine välisriigi kaubale Eesti kauba tollistaatuse. See tähendab, et kaup lubatakse vabasse ringlusse, mis vastavalt

§6lg 23 kujutab endast kauba tollist sõltumatut käsutamist ja kasutamist.

Käesoleval juhul märgib kaebaja, et Laeva tollist sõltumatu kasutamise ja käsutamise tahe tekkis tal alles 01.07.2004, samas nähtub Laeva 26.06., 12.

  1. ja 09.09.2003 vessel`s report-idest, et kaebaja on Laeva tollist sõltumatult kasutanud 26.06.2003 sõiduks Lohusalu sadamast Hankosse, 12.07.2003 sõiduks Hankost Lohusalu sadamasse ning 09.09.2003 sõiduks Lohusalu sadamast Porkalasse. Seega on faktiliselt Laeva kasutatud kui vabas ringluses olevat kaupa tunduvalt varem kui 01.07.
  2. Käibemaksu tagastamisel on käesoleval juhul nõutav, et isik kasutaks lõbusõidulaeva ettevõtluses. Samuti ei ole antud asjas oluline, millistel motiividel kaebaja Laeva ebaseaduslikult tolliterritooriumile toimetas ja impordimaksud tasumata jättis. Oluline on see, et kaebaja on Laeva ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetanud ning seega on kaebajal tekkinud tollivõlg. Käesoleval juhul kuulub Laev maksustamisele 18%-lise käibemaksumääraga. Käibemaksumäär ei tulene mitte kaebaja äriplaanist, vaid KMS-st.

§253

lg 1 sätestab, et impordi- või ekspordimaksudega maksustamisel määratakse tasumisele kuuluvad maksusummad selle maksuseaduse alusel, mida kohaldatakse päeval, mil kauba suhtes tekib tollivõlg, kui KMS-st ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on Laev toimetatud Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult, seega on tekkinud tollivõlg vastavalt

§240lg 1 p 1.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast. Kaebaja toimetas Laeva kui kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile 19.05.2003, seega tekkis tal tollivõlg 19.05.2003 ning lähtudes

§253

lg 1 tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma määrata 19.05.2003 kehtinud KMS alusel. KMS §17 lg 2 ja 3 ei tulene, et lõbusõidulaev oleks maksustatav 0%-lise käibemaksumääraga. Käibemaksumäära rakendamisel ei oma tähtsust see, kas lõbusõidulaevaga on võimalik teostada lõbusõite ka avamerel või mitte, maksustamisel omab tähtsust vaid see, kas tegemist on lõbusõidulaevaga või mitte. KMS §17 lg 3 p 2 on täpselt sõnastatud, tuues ära erandi, mille kohaselt huvi- ja lõbusõitudeks kasutatav laev on maksustatav 18%-lise käibemaksumääraga. Kaebaja tuginemine õiguspärasele ootusele on täiesti põhjendamatu, kuna nimetatud põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet. Kaebaja viited Kuuenda Direktiivi art 15 p 4 p-le a on asjakohatud, kuna seisuga 19.05.2003 ei olnud Eesti Vabariik Euroopa Liidus, mistõttu ei olnud rakendatav ka Kuues Direktiiv. Käesoleval juhul ei ole ei piirivalveametnik ega toll andnud kaebajale valet teavet, millest tulenevalt on kaebaja jätnud impordikäibemaksu tasumata. Seega on kaebaja taotlus intresside arvestamata jätmiseks MKS §119 lg 5 alusel täiesti põhjendamatu. Kaebaja intressidest vabastamine annaks kaebajale kui ebakorrektselt käitunud maksumakasjale põhjendamatu eelise korrektselt käitunud maksumaksjate ees. Samuti puuduvad käesoleval juhul intresside sissenõudmist välistavad asjaolud, mis on sätestatud MKS §119 lg-tes 1-6. Vastustaja märgib veel, et kaebaja seisukohad on kummalised ja vastuolulised. Kaebaja on seisukohal, et on täitnud kõik tollieeskirjadest tulenevad kohustused, samas aga leiab, et on eksinud ning eksimine on toimunud haldusorgani poolt antud eksitavast teabest tulenevalt. Kaebaja on Laeva tolliterritooriumile toimetamisel rikkunud

§64

lg 1 p 1, §66 ja §63 lg 4, sest kaebaja ei teavitanud tolli kauba üle tollipiiri toimetamisest. Tunnistaja K. T. seletas, et kõnealune laev tuli 19.05.2003 Rootsist ja et tema oli laeval kapteniks. Laeval oli kaebaja juhatuse liige K. K.. Sihtpunkt oli Lohusalu sadam, kuid kuna lähim punkt oli Lehtma sadam, siis tuli sellest ka siseneda. Lehtma piiripunktis tuli laevale piirivalvur, kes esindab ka tolli ja kontrollis dokumente. Tema esitas piirivalvurile kausta, kus olid laeva omandamist puudutavad dokumendid, volitused jne ning ta pidi täitma ka tollideklaratsiooni. Pärast tollideklaratsiooni täitmist ütles piirivalvur, et ta ei pea enam mingeid pabereid täitma. Laeva puudutavate dokumentide kontrollimine toimus eraldi ruumis ja kuhu ta läks koos piirivalvuriga. Pärast seda sõitis laev edasi Lohusallu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tunnistaja ütlused ning uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ostis 2002.a. mais Rootsi ettevõtjalt mootorjahi Fairline Phantom 46 nr 101. Vaidlus puudub ka selles, et Laev kanti 20.03.2003 Tallinna Linnakohtu registriosakonna laevaregistrisse. Laevale väljastatud merelaevatunnistusele on märgitud laeva tüübiks: huvilaev (tl 17). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ületas Laevaga esimest korda Eesti piiri 19.05.2003 saabudes sel päeval kell 21.00 Lehtma sadamasse, kus laeva kapten K.T. täitis turismi ja spordilaeva tollideklaratsiooni ja esitas selle piirivalveametnikule. 2.Kaebaja on asunud seisukohale, et Eesti tolliterritooriumile Laeva esmakordsel sisenemisel 19.05.2003 esitatud turismi- ja spordilaeva deklaratsioon on tollideklaratsiooniks

§6lg 14 mõistes.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Tollideklaratsiooni mõiste on avatud 19.05.2003 kehtinud

§6

lg 14, mille kohaselt tollideklaratsioon on dokument või toiming, millega isik avaldab tollieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks. Nimetatud sättest nähtub, et tollideklaratsiooni kui dokumendi või toimingu eelduseks on asjaolu, et sellega avaldab deklarant soovi rakendada kauba suhtes tolliprotseduuri.

§6

lg 20 kohaselt tolliprotseduur on tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes tolli poolt rakendatav menetlus, see on kauba vabasse ringlusse lubamine, transiit, tolliladustamine, seestöötlemine, töötlemine tollikontrolli all, ajutine importimine, välistöötlemine ja eksport. Kaebaja ei osanud kohtule selgitada, millist ülalnimetatud tolliprotseduuri ta soovis rakendada 19.05.2003 Lehtma sadamas piirivalveametnikule esitatud turismi- ja spordilaeva deklaratsiooni alusel. 3.Kaebaja märgib, et Määrusega nr 203 on ette nähtud tolliformaalsuste erikord laevadele ning on kehtestatud tollikäitlusviisile vastav määruse lisas 9 toodud turismi- ja spordilaeva (lõbusõidulaeva) tollideklaratsiooni vorm ning nimetatud deklaratsiooni esitamisega on kaebaja avaldanud soovi vastava kehtestatud tollikäitlusviisi rakendamiseks.

§6

lg 18 kohaselt tollikäitlusviis on kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine, kauba toimetamine vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamine tollijärelevalve all või ülekandmine riigi omandisse. Kaebaja ei osanud kohtule selgitada, millisele tollikäitlusviisile vastavaks tuleb lõbusõidulaeva tollideklaratsioon lugeda ehk millist tollikäitlusviisi soovis kaebaja selle deklaratsiooni alusel 19.05.2003 rakendada. Kohus märgib, et tollieeskirjad ei näe ette kaubale vastava kehtestatud tollikäitlusviisi rakendamist. Et Määruse nr 203 lisas 9 toodud lõbusõidulaeva deklaratsioon ei ole tollideklaratsiooniks

§6

lg 14 mõttes, tuleneb ka asjaolust, et vastavalt

§89

lg 3 kehtestab tollideklaratsiooni vormid ja deklaratsiooni täitmise juhendi rahandusminister määrusega. Rahandusministri 25.06.2002 määruse nr 84 §1 kohaselt esitatakse kirjalik tollideklaratsioon tollile määruse lisa 1 kohasel vormil, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni vorm ei vasta määruse lisas 1 toodule. Kuna

§89

lg 3 delegeerib rahandusministrile õiguse kehtestada tollideklaratsiooni vormid, siis on asjakohatu kaebaja väide, et kuna lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni vorm on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt, siis on see tollideklaratsiooniks

§6lg 14 mõttes.

Määruses nr 203 nimetatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniga ei rakendata iseenesest mitte ühtegi

§6lg 18 ja 20 nimetatud tollikäitlusviisi või tolliprotseduuri.

Määrus nr 203 reguleerib tolliformaalsuste teostamist välisriigist saabuvate iseliikuvate, veetavate või lükatavate veesõidukite (laevade) sisenemisel tolliterritooriumil paiknevasse sadamasse ja väljumisel sadamast. Määruse §2 lg 1 nähtub, et tolliformaalsusi teostatakse tolliterritooriumile saabuvate, seal viibivate ning sealt lahkuvate laevade, nende pardal paikneva kauba, tarbe- ja kaasavõetavate varude, laevapere liikmete ja nende isiklike asjade suhtes. Määruse §5 kohaselt sadamas, kus tolliasutus puudub, teostatakse tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup. Määruse §19 lg 1 kohaselt lõbusõidulaeva kapten esitab tolli- või piirivalveametnikule määruse lisas 9 toodud näidise vormi kohase lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja laeval viibivate isikute nimekirja. Määruse §20 lg 1 kohaselt lõbusõidulaeva kapten täidab lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni lahtrid 1-3, 5-22 ja 28. Nimetatud lahtrites fikseeritakse laeva nimi ja selle kapten, laeva saabumine ja lahkumine, laeval olnud isikud, laeval olev alkohol, relvad ja narkootikumid. Lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil puudub informatsioon, mis on vajalik selleks, et rakendada kaubale mõnda

§6lg 20 nimetatud tolliprotseduuri.

Samuti ei ole lõbusõidulaeva tollideklaratsioonile lisatud dokumente, mis on vajalikud mõne

§6lg 20 nimetatud tolliprotseduuri rakendamiseks.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et tegelikkuses on ka kaebaja ise seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel ei ole ta mitte ühtegi tollikäitlusviisi rakendanud. Nimetatu nähtub selgelt kaebaja poolt kohtule esitatud taotlusest kohustada Tallinna TI aktsepteerima kaebaja poolt tagantjärele 01.07.2004 esitatud tollideklaratsiooni. Nimetatud taotluse esitamiseks puuduks ju igasugune alus, kuna kaebaja on seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisel 19.05.2003 rakendati Laevale mõnda tollikäitlusviisi. 4.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on meelevaldselt ja põhjendamata maksuotsuses märkinud, et Laev on üle piiri toimetatud kaubana, millelt oleks tulnud tasuda vastavad impordimaksud ja et kaubana importimise otsuse saab vastu võtta antud juhul üksnes kaebaja, kes aga ei käsitlenud Laeva sel hetkel, kui see esimest korda sisenes Eesti tolliterritooriumile, kui kaupa mida ta soovib importida Eestisse. Kaebaja leiab veel, et kinnistatud laeva ei saa iseenesest käsitleda kaubana

mõttes ja et pigem loetakse teda Eesti lipu kandmisõiguse järgi Eesti riigi territooriumiks. Asjaolu, kas kaebajale kuuluv Laev on kaup, ei sõltu sellest, kas kaebaja seda üle tollipiiri 19.05.2003 toimetades kaubana käsitles või mitte, vaid on üheselt sätestatud vastavates õigusaktides. Laev on asi ehk kehaline ese.

§5

lg 1 nähtub, et tollistaatusega määratakse kauba maksustamiseks ja tolliformaalsuste teostamiseks kindlaks, kas tegemist on Eesti või välisriigi kaubaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Eesti kaup on

tähenduses kaup, mis on täielikult saadud või toodetud tolliterritooriumil

§-s 42 nimetatud tingimustel ja mis ei sisalda välisriigist sisseveetud kaupa; sisse veetud välisriigist ja lubatud vabasse ringlusse; saadud või toodetud tolliterritooriumil ainult käesoleva lõike p-s 2 nimetatud kaubast või punktides 1 ja 2 nimetatud kaupadest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt välisriigi kaup on lõikes 2 nimetamata kaup. Kõnealuse Laeva puhul on tegemist välisriigi kaubaga.

§86

lg 1 kohaselt selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotseduuri, tuleb esitada tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon ja

§82

kohaselt määratakse tollile esitatud välisriigi kaubale

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Seega oleks kaebaja pidanud 19.05.2003 Lehtma sadamas informeerima piirivalveametnikku sellest, et Laev ise on kaup ja esitama Laeva kui kauba tollile ja määrama sellele

-is ettenähtud tollikäitlusviisi, milleks tulenevalt

§6

lg 18 on kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine, kauba toimetamine vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamine tollijärelevalve all või ülekandmine riigi omandisse. Antud juhul kaebaja ei teavitanud 19.05.2003 piirivalveametnikku ega tolli sellest, et Laeva näol on tegemist kaubaga ega määranud kaubale tollikäitlusviisi. Kaebaja väidab, et kuna järelevalveametnik pidas Laeva sisenemisel peale asjaolude selgitamist ning Laeva ja seda puudutavate dokumentide kontrolli vajalikuks esitada Laeva osas üksnes turismilaeva tollideklaratsiooni ega nõudnud mingi muu täiendava toimingu tegemist, siis on kaebajal heas usus õigus usaldada pädeva ametniku poolt mõistlikult väljendatud seisukohti.

§66kohaselt kauba esitab tollile isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile.

Tollideklaratsiooni esitamise ja kaubale tollikäitlusviisi määramine ei ole mitte tolli ega ka piirivalveametniku ülesanne, vaid kaebaja enda kohustus, mistõttu kaebaja pidi eelkõige ise seisma selle eest, et kaup (Laev) saaks deklareeritud ning korrektselt tolliterritooriumile toimetatud.

§88

lg 2 kohaselt loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks ka suuline deklareerimine või muu toiming, millega kauba valdaja väljendab vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada. Vastavalt kuni 01.05.2004 kehtinud rahandusministri 04.06.2002 määruse nr 73 §9 lg 2 p 1, loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks muu toiminguna tolliasutuse, kus puuduvad vastavad koridorid, läbimist ilma kirjalikku või suulist tollideklaratsiooni esitamata. Kuna Lehtma sadamas puuduvad vastustaja väidetel roheline ja punane koridor ja kaebaja ei deklareerinud Laeva kirjalikult, on ta oma tegevusega deklareerinud, et tal ei ole kaasas deklareeritavat kaupa ning vastavalt rahandusministri ülalviidatud määruse §9 lg-le 3 on kaebaja toimetanud kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri. Viidatud lõige sätestab, et kui tolli poolt läbi viidud kontrolli käigus ilmneb, et muu toiminguna on deklareeritud kaupa, mida ei ole §-s 10 nimetatud, loetakse kaup ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatuks. Antud juhtumil ei andnud kaebaja piirivalveametnikule informatsiooni asjaolu kohta, et Laeva näol on tegemist kaubaga. Tunnistaja K.T. väitis, et ta andis piirivalveametnikule kausta, kus olid sees kõik Laeva puudutavad dokumendid, kuid dokumentide sisusse ei olnud ta ise süvenenud. Tunnistaja väidetel täitis ta ise vaid lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja esitas selle piirivalveametnikule. Seega esitas kaebaja piirivalveametnikule Laeva kui vabas ringluses oleva Eesti tollistaatusega kauba. Lehtma sadamasse saabudes oli Laev kantud Eesti laevaregistrisse ja sõitis Eesti lipu all, millest nähtuvalt ei saanud piirivalveametnikul tekkida kahtlust, et Laev on välisriigi kaup ja et sellele tuleks kohaldada mõnda

§6lg 18 loetletud tollikäitlusviisi.

Kohus peab siinkohal vajalikuks maärkida, et kaebaja seisukoht, et Laev ei ole kaup, on vastuolus kaebaja enda tegevusega, mis seisnes Laeva kohta 01.07.2004 tollideklaratsiooni esitamises (seda ei tuleks esitada, kui Laev ei ole kaup). Samuti on kaebaja eeltoodud seisukoht vastuolus kaebaja seisukohaga, et Laeva osas kohaldub käibemaksumäär 0%. Vastuolu seisneb selles, et kaebaja viitab seisukoha põhjenduseks KMS §17 lg 3 p 2, nimetatud lõige sätestab käibemaksumäära 0% mõningate kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest. 5.Kaebaja on asunud seisukohale, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamise näol on tegemist seadusliku alusega laeva Eesti tolliterritooriumile sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kuna antud juhul oli tolliterritooriumile toimetatud Laev kaubaks, siis oleks tulnud lähtudes Määruse nr 203 §-st 5 välja kutsuda tolliametnik. Kuna Laev toimetati tolliterritooriumile ilma tolli teavitamata, millest tulenevalt jäeti täitmata ka tolliformaalsused, mille käigus oleks tulnud tasuda impordikäibemaks, on kaup kuni impordikäibemaksu tasumiseni tolliterritooriumil tollieeskirju rikkudes, st ilma õigusliku aluseta.

§240

lg 2 kohaselt tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine

§-des 64-67 ja §210 lg 2 sätestatu rikkumist.

§64

lg 1 kohaselt isik, kes kauba Eestisse toob, toimetab selle vastavalt tolli juhistele tolliterritooriumil viivitamatult edasi: 1)tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta; 2)vabatsooni, kui kaup toimetatakse sellesse vabatsooni vahetult mereteed mööda. Toll ei olnud 19.05.2003 teadlik asjaolust, et Laeva näol on tegemist välisriigi kaubaga ning et kaebaja oli kohustatud

§-st 82 tulenevalt määrama tollikäitlusviisi. Seega puudus tollil võimalus anda kaebajale ka juhiseid kauba edasitoimetamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja rikkunud

§64

lg 1, aga ka

§66

. 6.Kaebaja leiab, et lõbusõidulaev võib seadust rikkumata asuda ükskõik kui kaua Eesti tolliterritooriumil, ilma et tema osas esitataks impordideklaratsiooni ja et juhul kui laev asub Eesti tolliterritooriumil lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel, ei sätesta õigusaktid vastavat kohustust ega ka mingit tähtaega, mille jooksul tuleb laeva osas rakendada mõnda teist tolliprotseduuri ja esitada vastav tollideklaratsioon. Kohus leiab, et nimetatud seisukoht on otseses vastuolus tollieeskirjadega. Antud juhul on Laev välisriigi kaubaks. Vastavalt

§82

tuleb välisriigi kaubale määrata

-is ettenähtud tollikäitlusviis. Tollikäitlusviisi määramine ei ole mitte isiku õigus, vaid kohustus. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 102 kinnitatud „Kauba sisseveol tolliformaalsuste teostamise korra“ §8 sätestab, et mere- või õhuteed mööda tolliterritooriumile saabunud kaup paigutatakse ajutisele ladustamisele samas tollikontrolli

oonis asuvasse tolliterminali, kui sellele ei rakendata kohe mõnda sisseveo tolliprotseduuri. Sisseveo tolliprotseduuri rakendamise korral teostatakse vastavat tolliprotseduuri reguleerivas tollieeskirjas ettenähtud tolliformaalsused. Seega juhul, kui isik ei rakenda kaubale kohe mõnda sisseveo tolliprotseduuri, peab ta kauba paigutama ajutisele ladustamisele samas tollikontrolli

oonis asuvasse tolliterminali.

§-s 83 lg 1 on ette nähtud võimalus määrata kaubale tollikäitlusviis hiljem juhul, kui kaup on paigutatud tolliterminali ning kauba kohta on esitatud ülddeklaratsioon. Seega on tollieeskirjadega kindlaks määratud tollikäitlusviisi määramise tähtajad. Vastupidine olukord oleks mõeldamatu, sest sellisel juhul oleks tollil võimatu nõuda kaupade deklareerimist ning kontrollida maksude tasumist, kuna kõigil oleks võimalik tollikäitlusviisi määramist piiramata ajaks edasi lükata. 7.Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et lõbusõidulaev on registreeritud Eesti laevaregistris, ei saa olla aluseks, mis kohustab kaebajat importima lõbusõidulaeva vabasse ringlusse. Kohus nõustub kaebajaga selles, et huvilaevaga Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei lasu maksumaksjal igal juhul kohustust importida see laev Eestisse vabasse ringlusse, samuti ei ole lõbusõidulaeva registreerimine Eesti laevaregistris laevale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamise aluseks. Isikul on võimalik valida üks lubatud tolliprotseduuridest ja seda oma kaubale rakendada. Antud juhul on aga vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal oleks kauba (laeva) üle tollipiiri toimetamisel 19.05.2003 tulnud see tollis deklareerida ning asjaoludest lähtuvalt oleks tulnud esitada tollideklaratsioon kaubale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks. Asjaolud, millega seoses vastustaja sellisele seisukohale jõudis on need, et laev oli kantud Eesti laevaregistrisse (kodusadamaks on märgitud Lohusalu) ning laeva kohta oli sõlmitud ostu-müügi leping, samuti oli laev võetud kaebaja 2003.a. raamatupidamises arvele ning laeva oli asutud faktiliselt tollist sõltumatult kasutama, mis tähendab endast sisuliselt kauba vaba ringlust. 8.Kaebaja viited seaduslikkuse, õigusriigi ja õigusselguse põhimõtetele ja sellele, et ta sai õigusaktidest aru selliselt, et tal oli kohustus esitada vaid lõbusõidulaeva tollideklaratsioon, on asjakohatud. Lõbusõidulaeva toimetasid Eesti tolliterritooriumile kapten K. T. ja kaebaja juhatuse liige K. K.. Vastustaja väidetel on K.T.üks OÜ Y juhatuse liikmetest. OÜ Y ja kaebaja üheks tegevusalaks on väikelaevade ost-müük, hooldus ja rent. Seega peavad ülalnimetatud isikud olema teadlikud laevanduses kehtivatest õigusaktidest, sh ka vastavatest tollieeskirjadest ja maksustamist sätestavatest eeskirjadest, mistõttu ei saa neile olla teadmata see, et lõbusõidulaev kui välisriigi kaup tuli Eesti tolliterritooriumile saabumisel deklareerida ja tasuda käibemaks. Kui kaebaja on ise oma käitumisega varjanud tolli ja piirivalve eest asjaolu, et Laev on deklareeritav kaup, ei saa tal tekkida õiguspärast ootust, et toll ei avasta, et tegemist on Laeva ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamisega. Kaebaja tuginemine õiguspärasele ootusele on tegelikult põhjendamatu, kuna nimetatud põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet. 9.Kaebaja tõlgendab 19.05.2003 kehtinud KMS §17 lg 3 p 2 selliselt, et Laeva tolliterritooriumile toimetamise ajal oli lõbusõidulaevale kohaldatavaks käibemaksumääraks 0% ja et KMS §17 lg 3 p 2 oli ebaõnnestunult sõnastatud ning vastav sõnastus on parandatud alates 01.05.2004. Kohus kaebajaga ei nõustu. 19.05.2003 kehtinud KMS §17 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 18% maksustatavast väärtusest, v.a. sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. KMS §17 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär 0% järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest: rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav laev, ja sellise merelaeva varustus. Kuna kaebaja toimetas ebaseaduslikult üle tollipiiri lõbusõidulaeva, siis ei saa sellele rakendada KMS §17 lg 3 sätestatud käibemaksumäära 0%, vaid rakendamisele kuulub KMS §17 lg 1 sätestatud käibemaksumäär 18%. Kohus leiab, et 19.05.2003 kehtinud KMS §17 lg 3 p 2 sõnastus oli üheselt mõistetav ja mitte mingisugust sisulist muudatust eeltoodud sätte ning alates 01.05.2004 kehtiva KMS §15 lg 3 p 3 vahel ei eksisteeri. Lisaks eeltoodule viitab kaebaja ka Kuuendale Direktiivile, mis on aga asjakohatu, kuna seisuga 19.05.2003 ei olnud direktiiv kohaldatav põhjusel, et Eesti ei kuulunud siis veel Euroopa Liitu. 10.03.02.2005 esitatud kaebuse täienduses väidab kaebaja, et tal oli äriplaan kasutada Laeva oma ettevõtluse tarbeks ja et juhul kui kaebaja oleks importimisel tasunud käibemaksu 18%, oleks kaebaja saanud peale impordikäibemaksu tasumist nõuda koheselt sama summa, kui enammakstud käibemaksu tagastamist. Kohus märgib, et kaebaja saab Laevalt tasutud impordikäibemaksu tagastamist või mahaarvamist nõuda vaid juhul, kui ta Laeva kas ekspordib või kasutab seda oma ettevõtluse tarbeks. Käesolevas asjas väitis kaebaja, et mõte kasutada Laeva oma ettevõtluse tarbeks tekkis tal alles 01.07.2004, so üle aasta peale Laeva Eesti tolliterritooriumile toimetamist. Seega puudus Laeva tolliterritooriumile toimetamise ajal kaebajal vastav eesmärk. Antud asjas ei ole ka tegelikult oluline, millistel motiividel kaebaja Laeva tolliterritooriumile toimetas ja impordimaksud tasumata jättis. Oluline on see, et kaebaja on Laeva ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetanud ning kaebajal on tekkinud tollivõlg.

§253

lg 1 kohaselt impordi- või ekspordimaksudega maksustamisel määratakse tasumisele kuuluvad maksusummad selle maksuseaduse alusel, mida kohaldatakse päeval, mil kauba suhtes tekib tollivõlg, kui

ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on Laev toimetatud Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult, seega on tekkinud tollivõlg vastavalt

§240lg 1 p 1.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast. Kaebaja toimetas Laeva kui kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile 19.05.2003, seega tekkis tal tollivõlg 19.05.2003 ning lähtudes

§253

lg 1 tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma määrata 19.05.2003 kehtinud KMS alusel. 11.Kaebaja leiab, et intressi arvestamine on ebaproportsionaalne. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kuna kaebaja ei tasunud seaduses ettenähtud tähtajaks maksusummat, on vaidlustatud maksuotsusega õigesti nõutud kaebajalt intresside tasumist. Käesoleval juhul ei eksisteeri ühtegi alust, mis vabastaks kaebaja intresside tasumisest. Eeltoodut arvestades on Tallinna TI 09.07.2004 kirjas nr 16.2-1/5669 väljendatud keeldumine kaebaja poolt 01.07.2004 esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest ja Tallinna TI 29.07.2004 maksuotsus nr 16.2.2-9/95 seaduslikud. Vastavalt HKMS §92 lg 1 jätta kohtukulud kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.