← Eesti

2-06-2481/6

2-06-2481 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-2481 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. aprill 2006.a kl.15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi N. K. hagi J. O.´i vastu elatise väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2006.a / kirjalik menetlus Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista J. O.’ilt (isikukood X, elukoht X, registrijärgne elukoht X N. K. (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis poja N. O.´i (isikukood X) ülalpidamiseks summas 1 000 (üks tuhat) krooni kuus, alates
  5. veebruarist 2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni.
  6. Välja mõista J.i O.V´ilt 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Anda kostjale riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136) ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 15 päeva, alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
  7. Kohtuotsus kuulub viivitamatu täitmisele.
  8. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord 1

(4)2-06-2481 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. veebruaril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte kooselust on 09.05.1993.a sündinud poeg N. O. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja maksis elatist kuni 31.10.2005.a summas 500 krooni kuus ja alates 01.11.2005.a summas 850 krooni kuus. Hageja palus vastavalt perekonnaseadusele välja mõista kostjalt hageja kasuks elatusraha poja ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. 28.02.2006.a esitatud vastuses teatas kostja, et maksab poja N. ülalpidamiseks 850 krooni kuus. Suuremas summas elatist maksta kostja ei suuda. 2004.a avastati kostja paremal käel kasvaja ning lõigati kasvaja välja. Seetõttu polnud kostja võimeline töötama parema käega. Ajavahemikus kuni 2005.a juunikuuni oli kostja töötu. Alates 2005.a augustikuust kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid see ei too piisavalt sissetulekut. Nelja kuuga teenis kostja 482 krooni. Kostja on abielus ning tal on veel poeg D. O., sünd. 23.05.2001.a. Kostja abikaasa palga suuruseks on 3 000 krooni kuus. Antud olukorras ei suuda kostja maksta elatist rohkem kui 850 krooni kuus.
  4. Kostja palus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. MENETLUSE KÄIK
  5. 02.03.2006.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 17.03.2006.a.
  7. märtsil 2006.a esitatud nõustus hageja kirjaliku menetlusega ja palus määrata elatusraha sellises suuruses, et oleks võimalik teha lisakulutusi ja kasvatada poega. Avalduse kohaselt 2004.a juunikuus poeg sattus avariisse, mille tagajärjel sai peatrauma. Talle tehti operatsioon ja poeg jäi eluajaks invaliidiks. Tema tervise parandamiseks on vaja iga aasta külastada sanatooriumit. Poeg on arvel Tartu Lastekliinikus ja iga kvartal on vaja sõita Tartusse. Samuti käib poeg basseinis ujumas, kus on kuutasu 75 krooni. Enne trauma saamist õppis poeg hästi, kuid nüüd vajab poeg lisatunde. Üks lisatund maksab 50 krooni ning poeg käib 3 korda nädalas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
  9. Sünnitunnistuse järgi lapse N. O.’i vanemateks on hageja ja kostja. Kohtla-Järve Linna elanike registri 05.01.2006.a tõendi kohaselt laps elab hageja juures. Kostjal ei olnud vastuväiteid lapse hageja juures elamise ega lapse ülalpidamisekohustuse täitmise vajaduse üle. Oma vastuses hagile võttis kostja hagi osaliselt omaks. 2
(4)2-06-2481
  1. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  2. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hagiavalduse kohaselt kostja maksab elatusraha summas 850 krooni kuus. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja soovib saada elatusraha ametlikult ja vastavalt seadusele, mistõttu peab vaidluse lahendama kohus.
  3. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatisehagi esitamisest. Hageja nõuab elatise summas 1 500 krooni kuus, mis vastab PkS §61 lg4 alusel kehtestatud elatise minimaalmäärale. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada ja elatise määra kindlakstegemisel lähtub ainult poolte varalisest seisundist.
  4. Hagejal on kindel töökoht. Ida-Virumaa Päästeteenistuse 03.06.2006.a tõendi kohaselt hageja sissetulekuks on 8 750 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab ta puhtalt kätte 7 129 krooni kuus. Lisaks poolte lapsele on määratud lapsetoetus 300 krooni kuus. Teisi alaelisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole.
  5. Kostja vastuse kohaselt alates 2005.a septembrikuus tegutseb kostja füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja 2005.a tuludeklaratsiooni järgi sai ta ettevõtlusest tulu vaid 482 krooni..
  6. Hoolimata kohtu nõudmistele pooled ei esitanud tõendeid enda varade kohta.
  7. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja varaline seisund on palju parem, kui kostja varaline seisund. Poolte laps on erivajadustega, juhtunud õnnetuse tõttu laps pidevalt vajab tervise parandamiseks ambulatoorset ja sanatoorset ravi ning arstikonsultatsioone. Samas kostja ei ole võimeline maksta elatist seaduses sätestatud minimaalulatuses. Kostja ülalpidamisel on ka X.a sündinud poeg D. O.. Seda vastavalt PkS §61 lg5 tunnistab kohus mõjuvaks põhjuseks ja vähendab elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  8. Kostja on võtnud hagi õigeks summas 850 krooni kuus. Kohtul ei ole teada, mis allikatest kostja elatise maksab, kui tal tulusid pole. Kostja on väitnud, et võttis laenu ettevõtlusega tegelemiseks, kuid tõendeid laenu võtmise kohta pole ta kohtule esitanud. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kostja elab ise, peab ülal endaga koos elava last ja maksab 850 krooni elatise hagejale, kui tema peres tulu saab ainult abikaasa, keskmiselt 3 000 krooni kuus. Seega kostjal on muu sissetulek, mida ta varjab kohtu ja hageja ees.
  9. Kohus peab põhjendatud elatise määraks 1 000 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha 770 krooni kuus (1 000 – 23%). Tulumaksu saab kostja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi.
  10. PkS §70 lg1 alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamisest, s.o 03.02.2006.a. Pärast kostja varalise seisundi muutumist hagejal on õigus uuesti pöörduda kohtusse elatise määra muutmiseks. Pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud elatise summad tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 3
(4)2-06-2481
  1. Hageja pole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. RLS § 16 lg 1 p 2 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Kooskõlas TsMS §129 lg2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogu summa, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 9 000 krooni ( 1 000 x 9). Vastavalt TsMS §179 lg1 ja lg7 kuulub kostjalt väljamõistmisele 650 krooni riigilõiv riigituludesse.
  2. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §403, §404, §434, §440 lg 1 ja lg3, §467, §468 lg3, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.