2-04-2061/4

(4)kinnistut läbiv jalgrada ning kuhu on maetud kivid. Hageja ei nõustu sellise kasutuskorraga, kuna temale jäetud maa osa on praktiliselt kasutuskõlbmatu. Hageja soovib jagada kasutatav maa kooskõlas kaasomandi mõttelistele suurustele. Hageja teeb ettepaneku jagada maa pikkupidi, lähtudes korterite sissekäikudest nii, et maja teise korruse korterite omanikud saavad kasutusse keskmise osa maast ja otsa sissekäikude korterite omanikud maa, mis jääb maja otstesse. Hageja palub määrata kindlaks kaasomandi kasutamise kord lähtuvalt hageja joonistest ja kinnistu mõtteliste osade suurusest. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks kinnistusraamatu väljatrükid kinnisasja (korteriomandi), asukohaga X, omanike ja kinnisasja mõttelisteks osadeks jaotamise kohta, kinnisasja asendi plaani ning kinnisasja jaotamise ettepaneku plaani Kostjate vastused Kostjad V. D. ja O. A. hagi ei tunnista. Kostja T. B. kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjate V. D. ja O. A. vastuse kohaselt omandas kostja V. D. korteriomandi, asukohaga X, 1990 aastal koos ülesharitud aiamaaga. O. A. omandas korteriomandi, asukohaga X, 2001 aastal samuti koos üles haritud aiamaaga. Kostjate väitel omandas hageja korteriomandi, asukohaga X, 1996 aastal. Selleks ajaks oli välja kujunenud ülesharitud aiamaa kasutus kolme korteriomaniku vahel, kes teostasid maa iga-aastast harimist aiasaaduste kasvatamiseks oma pere tarbeks. Hagejale eelnenud neljanda korteri omanikud olid loobunud aiamaa kasutamisest vabatahtlikult, kuna see ei olnud neile vajalik. Kostjad selgitavad, et juba korterite erastamisel ei näidanud hageja üles tahet korteri juurde kuuluva maa erastamiseks. Kostjate väitel takerdus maa erastamise protsess hageja tegevusetuse tõttu, kuna hageja ei tasunud õigeaegselt maa erastamisega seotud kulusid. Nimetatud kulud kattis hageja asemel kostja O. A. ning hageja ei ole talle neid kulutusi hüvitanud. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole alates korteri omandamisest soovinud tegeleda maa harimisega ning kuna kinnistu kasutus on ajalooliselt välja kujunenud ja teised kaasomanikud on aastate jooksul oma tööga maa haritavaks ja viljakaks muutnud, ei ole maa kasutuskorra muutmine õigustatud. Lähtudes eeltoodust paluvad kostjad V. D. ja O. A.jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostjad V. D. ja O. A. esitasid vastuväidete kinnituseks dokumentaalsed tõendid 275 krooni maa erastamise dokumentide vormistamise tasu maksmise ja korteriomandi, asukohaga X, reaalkoormatisega koormamise kohta; Ida-Viru Hooneregistris ehitise, asukohaga X registreerimise tunnistuse. Eelistung Eelistungil 15. novembril 2005 jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja hagiavaldusega koos esitatud skeemide kohta selgitusi anda ei osanud. Skeemil näidata ei osanud, millist maatükki ta tahab kasutusse saada ja kuidas kohus peab jagama kasutuskorra. Kostjad hagi ei tunnista. Kostja V. D. selgitas, et plaanil on maatükid näidatud. Tegemist on nelja korteri ja ühe sissekäiguga majaga, kusjuures vaidlusalune maa jääb sissekäigu ette. Kostjate V. D., O. A. ja T. B. väitel ei ole ühist maatükki konkreetselt jagatud, igal omanikul on maatükil õunapuud ja marjapõõsad, kusjuures hageja ei ole aga oma maale midagi istutanud. Maatükkide kasutamine oli juba enne korterite erastamist välja kujunenud, Kõik on oma maatüki piiranud aiaga. Maatükid on haritud, maatükkidel on põõsad ja viljapuud. Ka hagejal on maatükk, mis oli selle korteri juures ja see kuulub hagejale, kes ei ole aga oma maatükki kasutama asunud. 2

(4)Kohus kohustas hagejat esitama plaani, kuidas maa on praegu jaotatud ja jaotust, mida hageja soovib ja andis selle plaani esitamiseks tähtaja 12.12.2005.a. Kohtuistung Kohtuistungil 28.03. 2006.a. ,mis toimub eelistungi jätkuna selgitab hageja, et maa on erastatud ning ta maksab ka maamaksu. Hageja leiab, et kostjad ei võimalda tal tema poolt erastatud maad kasutada. Plaani , kuidas ta soovib maa kasutamise korda, kohtule ei ole esitanud. Hageja väidab, et ei saa maatüki skeemist aru ja ei tea, milline oa kuulub talle. Hageja ei vaidlusta, et skeemil näidatud maatükk kuulub talle. Hageja ei ole ühtegi maatükki harinud. Hageja nõustub, et juhul kui kostjad talle näitavad, kus tema maatükk asub, hakkab ta seda kasutama. Kostjate vastu tal mingeid pretensioone ei ole ja vaidlust maa kasutamiskorra kohta ei ole. Kostja V. D. selgitab, et hagejal on maatükk olemas ning see asub elumaja juures. Kõik maja elanikud on korterid ostnud koos maaga. Juba eelmiste elanike poolt olid maatükid ära jagatud ja sealjuures aiaga ümbritsetud. Maatükid on kõik erineva suurusega erastatud. Hagejal on ka võimalus oma maatükk üles harida ja see aiaga ümbritseda. Kostja V. D. väitel on hagejal nii suur maatükk, kui see on ette nähtud ning maa kasutuskorra muutmine ei ole põhjendatud. Pealegi ei ole keegi teinud hagejale mingeid takistusi maa kasutamiseks. Kostja V. D. teatas kohtule, et hageja võlgneb kostjatele 300 krooni maa erastamise toimingute tasu hüvituseks. Kostja soovib, et hageja tasuks nimetatud summa, kuid vastuhagi kostjad ei esitanud. Kostja T. B. ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad on hageja maa ära võtnud ning ei võimalda tal seda kasutada. Kostja T.B. väitel ei ole keegi hagejal maa kasutamist takistanud ja hageja kasutada on maa, mille ta koos korteriga on erastanud ja seda maad teised ei kasuta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et poolte kaasomandis on kinnistu (katastritunnusega 32204:002:0053), asukohaga X. Kinnistu koosneb elamumaast ja kinnisasja oluliseks osaks olevast nelja korteriga elamust, millest hagejale kuulub 512/2438 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 (t.l.-10). Kostjale V. D. kuulub 809/2438 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (t.l.-9). Kostjale O.A. kuulub 579/2438 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (t.l.-8). Kostjale T. B. kuulub 541/2438 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 (t.l.-7). Vastavalt AÕS § 72 lg 3 on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ning sama paragrahvi lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostjad ei ole teinud hagejale takistusi ,et hageja saaks teostada oma õigust kasutada maad. Kuna maatükk, mis hageja korteri juurde on kuulunud ja mida hageja saab kasutada, ei ole kostjate kasutuses, siis on võimalik hagejal maatükki kasutada, mis oleks vastavuses kõigi kaasomanike huvidele. Kooskõlas AÕS § 72 lg 1, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. 3

(4)Kuna kostjad on kasutanud maatükke, mille suurus on neile erastamisega kindlaks määratud, on maatükke harinud ja kasutamiskord on välja kujunenud, saab sellist kasutamist lugeda kaasomanike enamuse otsuseks, kuna kostjatele kuulub suurem osa ühises asjas. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud asjaolu, et skeemil (t.l.-13) näidatud maatüki üks osa kuulub temale ning takistusi selle maatüki kasutamiseks talle tehtud ei ole. Hageja selgituste kohaselt ei olnud ta ise teadlik maatüki piiridest ega asetusest. Kostjate nõude hageja vastu 275 krooni erastamise dokumentide vormistamise kulude hüvitamiseks jätab kohus tähelepanuta. Nimetatud nõue väljub hagi piiridest ning kostjad vastuhagi ei ole esitanud. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus kaasomandi kasutamise üle ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 08. oktoobril 2004. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: 4