KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 86p 7 alusel seoses usalduse kaotusega.

Vastavalt kostja otsusele on kostja kaotanud hageja suhtes usalduse, kuna hageja Tsiviilasi nr 2-04-2023 on kasutanud kostjale kuuluvat telefoni tasuliste telefoniteenuste kasutamiseks, millega põhjustati kostjale kahju 2187,22 kr. Kõned oli tehtud tasulistele infoteadetele, ennustus- ja horoskoobi numbritele ning erootika- ja tutvumisnumbritele. Hagejaga töölepingu lõpetamise ajal oli kostjal 7 töötajat, kellest 5 olid kaugsõidu autojuhid, tegevdirektor (hageja) ning raamatupidaja. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja leiab, et temaga on kostja poolt tööleping lõpetatud alusetult ja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses st 84 000,00 kr. Hageja leiab, et ei ole tõendatud hageja poolt kostjale kahju tekkimine. Hageja väidete kohaselt oli tegemist kostja avaliku töötelefoniga, millele oli juurdepääs kõigil kostja töötajatel. Ei ole mingit alust oletada, et hageja tekitas kostjale väidetava kahju. Kostja asukoht oli nii hageja kui ka tema ema elukohaks ning ema on hilisemalt ka tunnistanud, et tema on need kõned teinud. Samuti on vaidlusalune kahju kostjale hageja ema poolt hüvitatud. Kostja ei ole hagejalt kunagi nõudnud seletusi antud asjaolude kohta, vaid lõpetas töölepingu koheselt. Ka ei olnud kostjal reguleeritud telefoni kasutamise korda, ega hagejale ei olnud tehtud kohustuseks seda jälgida. Samuti ei ole kostja välja toonud ühtegi tegu, mille alusel kostja järeldas, et hageja tekitas talle kahju.

§ 104peab aga silmas just nimelt tegu, millega põhjustati kahju.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt menetluskuludena õigusabikulud 10 620,00 kr. Vaidlusalune telefoninumber asus hageja elukohas ja selle kasutamist sai kontrollida hageja. On ebatõenäoline, et keegi teistest kostja töötajatest sai kasutada seda telefoni vaidlusaluste kõnede tegemiseks, seda enam, et osad kõned tehti enne tööpäeva algust st enne 8.00 ja osad kõned tehti õhtusel ajal peale tööaega alates kella kuuest õhtul ja koguni peale kella kümmet õhtul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

§ 86

p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu.

§ 104

lg 2 järgi töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on varastanud töökohal kaastöötajate vara (p 1); seadnud ohtu tööandja vara säilimise (p 2). Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) § 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks

§ 104lg 2 nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse.

2 Tsiviilasi nr 2-04-2023 TDVS § 23 lg 2 alusel kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka

§ 144

.

§ 144

lg 1 järgi on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle

§ 86

p 6-8 ettenähtud alustel töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Hageja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise, kuna leiab, et

1. kostja poolt ei ole tõendatud, et hageja tegi vaidlusalused kõned,
2. kostjal ei olnud reguleeritud telefoni kasutamise kord ja hageja ei pidanud jälgima, kes seda kasutab,
3. ka teised kostja töötajad said kasutada vaidlusalust telefoni.
4. Samuti puudus õiguslik alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks, kuna puudus kostja poolt väljatoodud tegu, millega hageja tekitas kahju kostjale. Kohus leiab, et kostja poolt oli hagejaga tööleping lõpetatud seaduslikult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et juulis 2003.a. kostja telefonilt tehtud kõned eritasulistele teenusnumbritele summas 2187,22 kr ei ole mingilgi moel seotud kostja äritegevusega. Äriühingu vara kulutamist eesmärkidel, mis ei ole seotud äriühingu äritegevusega, tuleb kohtu arvates hinnata kui tööandja vara kaotsiminekut. Seega on olemas

§ 104

lg 2 p 1 koosseis ja seega oli kostjal õigus lõpetada hagejaga tööleping

§ 86p 7 alusel.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja otsust TDVS toodud menetlussätete rikkumise alusel peale seletuste mitte nõudmise ja seetõttu kohus seda ka ei analüüsi. Hageja on osundanud, et kostja ei ole talt seletust nõudnud, vaid lõpetas lepingu ilma hageja selgitusteta. TDVS § 7 kohaselt on tööandja õigus, mitte aga kohustus nõuda töötajalt selgitusi. Seega ei ole selgituste nõudmata jätmine kostja kohustus ja seega ei ole see talle ka õiguslikult etteheidetav. Hageja ei ole osundanud, mida oleks muutnud antud asjaoludel hagejalt selgituste nõudmine ja mil moel oleks see välistanud antud vaidluse. Hageja väited seoses sellega, et ei ole tõendatud hageja poolt antud kõnede tegemine ja seega ka kostjale kahju tekitamine, on põhjendamatud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal oli vaidlusalusel ajal kokku 7 töötajat, kellest 5 olid kaugsõidu autojuhid, kuna kostja tegeles rahvusvaheliste autovedudega. Lisaks sellele hageja kui tegevdirektor ning hageja ema raamatupidajana. Hageja ei ole ka osundanud, et keegi autojuhtidest oleks pikemalt viibinud kontorina kasutatud ruumides. Arvestades seda, et oluline osa kõnedest oli tehtud enne või peale tööaega ja ei ole esitatud asjaolusid, et neid kõnesid võisid teha teised kostja töötajad, siis on kohtu arvates tõsiselt võetavad kahtlusalused, kes võisid neid kõnesid teha, kas hageja või hageja ema. Vastavalt esitatud teenuste eristusele (tl 32) on 1142,87 kr ulatuses tehtud kõnesid nn erootika numbritele. Ülejäänud vaidlustatud kõned on tehtud muudele tasulistele numbritele, nagu ennustus, tutvumisteenused jne. Sellepõhjal kohus leiab, et kostja järeldused, et need kõned suures enamuses on tehtud hageja poolt, on mõistlikud. Eeldada, et 32-aastase mehe ema teeks selliseid kõnesid, on kohtu arvates alusetu ja hageja vastavad väited on vaid eneseõigustuslikud. Samuti peab kohus neid paljasõnalisteks, kuna hageja ei ole seda oma 3 Tsiviilasi nr 2-04-2023 esmases vastuses esitanud ega sellele tuginenud enne kui kohtuistungil. See väide on hageja poolt jäänud ka tõendamata muude, kui hageja enda seletustega. Hageja väited, et kostjal ei olnud vaidlusalusel ajal reguleeritud telefoni kasutamise korda, on asjakohatud. Kohtu arvates ei ole võimalik ega ka vajalik kõiki asjaolusid ja käitumisreegleid ühe äriühingu sisekorraeeskirjades reguleerida. Antud asjaoludel ei saa ühelgi mõistlikul isikul olla kahtlust, et isiklikku laadi oma lõbuks/ajaviiteks tehtavad kõned tööandja kulul ei ole aktsepteeritavad ning on keelatud ja see põhjustab tööandjale kahju. Seega pidi see olema ka selge hagejale ja hageja poolt tuginemine sellele, et talle ei ole tehtud ettekirjutust mitte helistada tööandja numbrilt tasulistele meelelahutusnumbritele, ei ole asjakohane. Asjakohatu on hageja tuginemine sellele, et talle ei olnud tehtud ettekirjutust kontrollida telefoni kasutamist teiste töötajate poolt. Kostja ei ole seda hagejale seda oma otsuses hagejaga tööleping lõpetada (tl 9) ette heitnud ja seega seda ei ole vajalik ka analüüsida. Hinnates esitatud asjaolusid leiab kohus, et puuduvad alused tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks TDVS § 23 alusel. Hageja oli kostja tegevdirektor, seega isik, kelle ülesanne oli korraldada kostja äritegevust ja tegutseda tema huvides. Sellise isiku poolt tööandjale kahju tekitamine ja seda enda meelelahutuslike huvide rahuldamiseks, on piisav põhjus, et tööandjal tekiks usaldamatud töötaja suhtes ning sellise usaldamatuse/usalduse kaotuse korral on põhjendatud töötajaga tööleping lõpetada. Seega ei kuulu hageja esimene nõue rahuldamisele kui põhjendamatu. Hageja teine nõue (hüvitise väljamõistmine) ei kuulu rahuldamisele, kuna see põhines esimesel nõudel, mis jäi rahuldamata. KOHTUKULUD Vastavalt TsMS RS § 3 kuulub antud asjas kohtu- / menetluskulude osas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS