2-05-22820/1

2-05-22820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22820 Tsiviilasi E.D.i hagi J.J.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja E.D. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja J.J. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
3. aprill
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada hagi.
6. Mõista J.J.ilt E.D.i kasuks välja elatis 1000 kr (üks tuhat krooni) kuus R.D.i (isikukood xxxx) ülalpidamiseks alates 21.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni 27.08.
7. Kohtukulude jaotus Mõista J.J.ilt riigituludesse kohtukuludena välja riigilõiv 1000 kr (üks tuhat krooni) ja postikulud 91.40 kr (üheksakümmend üks krooni 40 senti). Riigilõiv tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2900072123, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „riigilõiv“. Postikulu tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „postikulud“. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED E.D. esitas J.J.i vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatis poja R.D.i ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kohtus palus hageja kostjalt välja mõista elatis 1000 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt elas ta kostjaga koos alates
8. aastast, nende kooselust sündis poeg R (isikukood xxxx). Viis viimast aastat elavad pooled lahus. Kostja vabanes
9. aasta aprillis vanglast ning on käinud paaril korral külas, tuues lapsele mandariine. Viimasel viiel aastal kostja last toetanud ei ole. Hageja saab tunnipalka, tema veebruari töötasu oli 1490 krooni. Hageja ülalpidamisel on 2 alaealist last. Hageja võttis omaks, et sai kostjalt detsembris ja jaanuaris kokku 1000 krooni elatusraha. Hageja esitas on väidete tõendamiseks R.D.i sünnitunnistuse koopia ja palgatõendi.. KOSTJA VASTUVÄITED J.J. tunnistas hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta
10. a septembris raske peavigastuse ja oli kuni 23.09.2005 haiglas ravil. Kostjale on määratud 80% invaliidsust ning ta on nõus maksma elatist 1000 krooni kuus. Kostja sissetulek on töövõimetuspension 1 714 krooni kuus, ta saab 4 tundi nädalas töötada. Kostja ülalpidamisel on tema vanem laps A.J., kes on 21 aastane ning õpib päevases osakonnas Eesti Ameerika Kolledžis. Kostja maksab tütre eest koolimaksu. Kostja maksis hagejale detsembris ja jaanuaris 2 korda 500 krooni, ostis lastele kooliasjad ja kinkis jalgratta. Kostja soovis vastuses hagile esitada vastuhagi lapsega suhtlemise korra määramiseks. Eelistungil kostja loobus vastuhagi esitamisest. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks saatekirja konsultatsioonile, arstitõendi, töövõimetuslehe, otsuse pensioni määramise kohta, tööraamatu väljavõtte, AS Kaha-Trans tõendi, konto väljavõtte, A.J. sünnitunnistuse, tõendi A.J. õppimise kohta Eesti-Ameerika Ärikolledži AS-is ja hageja allkirjad raha saamise kohta. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte ütluste ja hageja esitatud sünnistunnistusega on tõendatud, et R.D.i isa on J.J.. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta last ei toeta. Kostja on viidanud vaid sellele, et andis
11. a detsembris ka
12. a jaanuaris hagejale kummalgi korral 500 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks elatusraha välja mõista. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.t 1500 krooni. Hageja taotles kohtuistungil kostjalt 1000 krooni väljamõistmist kuus. Kostja oli selle summaga nõus. Kohus leiab, et antud asjas tuleb välja mõistetavat elatist vähendada PkS § 61 lg 6 p 1 alusel alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja esitatud tõendite kohaselt on kostjale 13.02.2006 kuni 28.02.2007 määratud töövõime kaotus 80 % ja sellega seoses makstakse talle töövõimetuspensioni 1714.45 krooni kuus (tl 29). Kostja tööleping AS-iga Kaha-Trans lõpetati 13.03.2006 TLS § 79 alusel (tl 30). Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas, mille osas kostja hagi tunnistas. 2 Kohus ei võta elatise vähendamisel arvesse kostja esitatud asjaolu, et tema ülalpidamisel on 21aastane tütar, kelle eest ta maksab õppemaksu. A.J. õpib Eesti-Ameerika Ärikolledžis. Kuna tegemist ei ole kutseõppeasutuse, vaid erakõrgkooliga, ei ole kostjal kohustust A.J.t üleval pidada. Kohus mõistab elatise PkS § 70 lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest 21.12.
13. Kuna poolte seletustest ja kohtule esitatud dokumentidest (tl 37, 38) nähtub, et kostja tasus hagejale 23.12.2005 ja 02.02.2006 kokku 1000 krooni, loeb kohus ühe kuu elatise tasutuks ja mõistab elatusraha välja alates 21.01.
14. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 21.12.
15. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 64 lg 1; 48 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse lisa 2 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 91.40 krooni riigituludesse. Gerty Pau Kohtunik 3