KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 30.11.2005.a, Tallinn 3-2176/2004 Haldusasi S.T. kaebus

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 2) 19.02.2004.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 3) 02.08.2004.a.

§ 7422lg 2 rikkumise eest.

19.08.2004.a. otsuse nr 7838 tegemise ajaks ei olnud karistus kustunud 3 väärteo osas ning LS § 413 lg 8 kohaldamiseks ei olnud alust, kuna kaebaja ei olnud neli või enam korda rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ja mille kohta on jõustunud otsus. Andmed eelnevate karistuste kohta olid karistusregistrist kustutatud. Kaevatud otsus ei saa olla kooskõlas hea haldusega, kui asutus ei suhtle otsuse tegemisel asjaosalistega. Kaebajale ei ole antud võimalust esitada vastuväiteid nii esialgse otsuse nr 7838 tegemisel, kui ka nimetatud otsuse muutmisel. 02.05.2005.a. on kaebaja kohtule esitanud kaebuse muutmise avalduse, kus kaebaja täpsustab, et soovib kaebuses vaidlustada ka ARK-i 01.10.2004.a. otsust, millega ARK muutis varasemat otsust nr

1. 2 Kuna 01.10.05.a. jõustus Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus, millega tunnistati LS § 413 kehtetuks, esitas kaebaja 11.11.2005.a. kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja loobub varasemalt esitatud seisukohtadest ja palub arvestada 11.11.05.a. esitatud seisukohaga. S.T. esindaja on seisukohal, et kuna juhtimisõiguse peatamine on lisakaristus väärteo eest, siis kuuluvad tagasiulatuvalt kohaldamisele sätted, mis kergendavad kaebaja olukorda. 01.10.05.a. jõustunud seadus on kaebuse esitaja suhtes kergendava iseloomuga. Kohtul on kohustus kohaldada kergendavat seadust. 01.10.2005.a. jõustunud regulatsiooni kergendav iseloom tuleneb juhtimisõiguse peatamise/äravõtmise tähtaegade lühendamisest. 01.10.2005.a. jõustunud LS § 773 lg 4 sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005.a.
2. oktoobrit kehtinud LS 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Seega on alates 01.10.2005.a. kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti sisuks juhtimisõiguse peatamine kaheteistkümneks kuuks. Alates 01.10.2005.a. on LS § 7422 lg 2 rikkumise eest võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega on vaidlusalune juhtimisõiguse peatamise otsus õigusvastane osas, milles see näeb ette juhtimisõiguse peatamise kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui kohus leiab, et asjas ei kuulu kohaldamisele LS §
3. 22 lg 4 ning kaalub asja lahendamist LS §
4. 3 lg 4 alusel, palub kaebaja tunnistada viidatud säte põhiseaduse § 23 lg 2 lausest 2 sätestatust kergendava karistusseaduse (tagasiulatuv jõud) põhimõttel vastuolus olevaks põhiseadusega ning jätta see asjas kohaldamata. LS § 773 lg 4 kohaldamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt PS §-ist 12 kuna annaks võimaluse kohelda põhjendamatult ebavõrdselt LS § 7422 lg 2 rikkunud isikuid. Taotleb kohtukulu hüvitamist kokku summas 12 931 kr (riigilõiv 10 kr ja õigusabitasu 12 921 kr). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtule esitatud seletuses (04.10.2004.a.) märgib vastustaja ARK, et kaevatud 19.08.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise alusdokumentideks oli jõustunud (18.08.2004.a.) kiirmenetluse otsus nr 2700,04,002265 (blanketil nr 112352235) ja õiend kaebaja poolt toime pandud väärtegude kohta, kust nähtuvad kaevatud otsuse tegemise ajal kehtivad karistused: 1) 30.04.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 16.05.2003.a.); 2) 15.06.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 01.07.2003.a.); 3) 03.11.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 19.11.2003.a.); 3 4) 01.02.2004.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 17.03.2004.a.); 5) 02.08.2004.a.

§ 7422lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 18.08.2004.a.).

Kaebuses vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7838 on kaebaja juhtimisõigus peatatud valel LS 413 lg 4 alusel kuueks kuuks, kuna tuleb peatada LS 413 lg 8 alusel kahekümne neljaks kuuks, mille kohta on ARK teinud otsuse muutmise otsuse 01.10.2004.a. LS § 413 lg 10 kohaselt juhtimisõiguse peatamiseks ei viida läbi haldusmenetlust, vaid loa väljaandnud asutus vormistab juhtimisõiguse peatamise. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-le antud halduse diskretsiooni kohaldamise õigust, st ei ole antud õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle. Riik on LS 413 regulatsiooni kehtestades on andnud teatud rikkumistele või rikkumiste kogumitele kindla kaalu ning leidnud, et nende esinemisel tuleb kohaldada sunnivahendit. Juhtimisõiguse peatamise kui sunnivahendi (haldustõkendi) peamiseks eesmärgiks on enda ning teiste inimeste elu ja tervist ohustavate liiklejate ajutine kõrvaldamine liiklusest. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on seadusandja soov asetada enamohtliku liiklusalase väärteo toime pannud isik mootorsõiduki juhtimise keelamisega olukorda, kus ta on sunnitud oma käitumise üle järele mõtlema, et seeläbi oma edasist käitumist parandada. Juhtimisõiguse peatamine ei tähenda isiku teist korda kohtu alla andmist vaid peatamisel tuleb tugineda täies ulatuses varasemale väärteomenetlusele. Taotlus kohtukulu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1) Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et kuni 01.10.05.a. kehtinud LS § 41. 3 lg 8 alusel on tema juhtimisõigus ARK otsusega nr 7838 peatatud selles seaduses ettnähtud tähtajaks, so 24 kuuks õigesti. S.T. on karistatud LS § 74 . 22 lg 2 rikkumise eest 5 korral ja neist oli jõustunud ja lg 8 alusel arvesse võetud rikkumisi teistkordsest LS § 74 lg 2 rikkumisest käesoleva otsuse p-is 2 alates 15.06.03.a. rikkumisest, so kokku oli otsuse tegemise ajaks 4 kehtivat karistust ja karistused ei ole karistusregistriseaduse alusel kustutatud. LS § 41 . 3 lg 8 sätestas, et neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Kaebuse esitajat on karistatud liikusseaduse järgi ja tal on kehtivaid karistusi 30.04.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 16.05.2003.a.); 15.06.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 01.07.2003.a.); 4 03.11.2003.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 19.11.2003.a.); 01.02.2004.a.

§ 7422

lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 17.03.2004.a.); 02.08.2004.a.

§ 7422lg 2 rikkumise eest (otsus jõustus 18.08.2004.a.).

2) Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus jõustus 01.10.05.a. ja selle rakendussätete §

1. 3 lg 4 järgi isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui 12 kuuks enne 2005.aasta 1.oktoobrit kehtinud LS §
2. 3 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast arvates. Seega on kaebuse esitaja juhtimisõigus arvates 01.10.05.a. otsusega nr 7838 peatatud 12 kuuks. 3) Kaebuse esitaja palub ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse osalist tühistamist, ehk selle tühistamist osas, mis näeb ette juhtimisõiguse peatamise kauemaks kui 3 kuuks. Märgitud taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et otsus on alates 01.10.05.a. õigusvastane selles osas, mis peatab juhtimisõiguse kauemaks kui 3 kuuks. Ta leiab, et võrreldes uut juhtimisõiguse äravõtmise ülemmäära ja kehtinud liiklusseaduse rakendatud õigusnormi, kergendab uus seadus kaebaja olukorda, kuna uue regulatsiooni kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lühem. Kui kohus ei pea võimalikuks otsuse osalist tühistamist märgitud põhjusel, siis tuleb LS rakendussäte §
3. 3 lg 4 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. ARK leidis, et juhtimisõiguse peatamine/äravõtmine kuulub üldkohtu pädevusse, samas ei ole uus õigusnorm kergendava iseloomuga, puudub seos kaebuse LS rakendussättel § 77.3 lg
4. 4) Kohus leiab, et kaebuse esitaja taotlus tunnistada LS rakendussäte §
5. 3 lg 4 põhiseadusevastaseks ei kuulu rahuldamisele; samuti ei ole võimalik rahuldada kaebust ja tunnistada otsus osaliselt õigusvastaseks. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus võib tühistada kas osaliselt või tervikuna haldusakti, mis on vaidlustatud. Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus muudaks määratud karistust. Rakendussätete kohaselt ostustab alates 01.10.05.a. lisakaristuse määramise üldkohus, mitte halduskohus. Senine juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole ARK-i kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus, vaid väärteomenetluses tehtud karistusotsuse järelm ja juhtimisõiguse peatajal ei olnud kaalutlusõigust peatamise kestvuse osas. Kuna juhtimisõiguse peatamise aeg oli sätestatud imperatiivselt, siis selle muutmine on võimalik seadusandja poolt, mitte aga kohtul või ARK-il. Seadusega on muudetud ja lühendatud LS § 41.8 lg –s 8 sätestatud karistuse kestust läbi väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 77.3 lg
6. Märgitud normi kaudu on antud isikutele leevendus ehk see kergendab rea isikute senist seisundit. Kaebuse esitaja arvab ekslikult, et LS § 77.3 lg 4 kitsendab PS § 23 lg 2 teises lauses sätestatud kergendava karistuse tagasiulatuva jõu põhimõtet ja riivab isiku põhiõigusi. Kaebaja esindaja väitis, et ei ole ühtegi teist põhiseaduslikku väärtust, mis kaaluks üles PS § 23 lg-s 2 sätestatud põhimõtte kohaldamise ja sellest tuleneb sätte põhiseaduse vastasus. Samuti, et õigusnorm on vastuolus PS § 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna võimaldab alusetult kohelda sama väärteo toimepannud isikuid ebavõrdselt. 5 PS § 23 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse kergemat karistust , kui seadus sätestab pärast õigusrikkumise toimepanemist kergema karistuse. ARK leidis, et kehtiv karistusõigus ei oleks kaebuse esitaja jaoks leebem. Kohus nõustub ARK esindaja seisukohaga, et LS § 77.2 enne seaduse muudatust kehtinud regulatsioon ei näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimalust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Liskaristuse kohaldamine on võimalik kehtestatud ja jõustunud muutmise seadusega ja LS § 77.22 lg 2 märgitud süüteo eest on võimalik LS § 74.22 lg 4 alusel kohaldada liskaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni ning teha seda esmakordse rikkumise puhul. Senikehtinud regulatsiooni kohaselt on kaebaja juhtimisõigus piiratud kokku mitme jõustunud karistusotsuse alusel ja kaebuse esitaja poolt soovitud sätte kohaldamisega võiks põhimõtteliselt piirata juhtimisõigust iga rikkumise eest eraldi ja seda pikkusega 1 kuu kuni 3 kuud. Uue seaduse jõustumisest on seega süütegusid toime pannud isikute olukord muutunud mitte kergemaks, vaid raskemaks. Selle märgib ära ka seaduse eelnõu seletuskiri. Kuna kehtima hakanud karistusõigus ei kohtleks kaebajat senisest leebemalt, siis ei ole tegemist PS § 23 lg 2 teise lauses sätestatud põhiõiguse riivega, mis rikub kaebaja õigusi. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ei toimu. Riigikohus on asunud seisukohale üldkogu otsuses 27.06.05.a. nr 3-4-1-1-05, et PS § 12 lõike 1 esimesest lauset tulenev õigusloome võrdsuse põhimõte nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Sellest põhimõttest on tuletatud sisulise võrdsuse idee, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Veel märgitakse, et küsimus kahe isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest või põhjendamatusest saab tekkida üksnes juhul, kui erinevalt koheldavad grupid on omavahel võrreldavad. Käesoleval juhul ei ole omavahel võrreldavad need iskud, kes panid toime LS § 74.22 lg 2 märgitud väärteo eest ja kes panevad rikkumise toime peale 01.10.05.a. LS § 74.22 lg 2 märgitud väärteo eest järgnes automaatse järelmina juhtimisõiguse peatamine, kui isik oli sõidukiiruse ületamise eest karistatud korduvalt. Need isikud, kes panevad LS §
7. 22 lg 2 sätestatud süüteo toime peale 01.10.05.a., neile võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuni 3 kuuni iga rikkumise eest. Põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist PS § 12 tähenduses ei ole. Seega ei kuulu rahuldamisele taotlus jätta kohaldamata LS §
8. 3 lg 4 kui põhiseadusega vastuolus olev norm. 5) Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtukulu hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei hüvitata kaebuse esitajale tekkinud kohtukulu tulenevalt HKMS § 92 lg 1 ja kohtukulu jääb kaebuse esitaja kanda. 6) Kohus oli määrusega 22.04.05.a. kohaldanud esialgset õiguskaitset (tlk 82-83). Kuna kaebus on alusetu, siis kuulub määrus tühistamisele arvates kohtuotsuse jõustumiset. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 31 kohus OTSUSTAB: 6 Jätta kaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.05.a. esialgse õiguskaitse määrus arvates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kaebus jääb rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik 7