§-is 156 ettenähtud protsentuaalset suhet.
lg 3 p 5 näeb ette, et kaebuse esitaja tööstaaži- 45 aastatpuhul väljateenitud aastate tasu suuruseks on 25% ametipalgast. Vastavalt E.Ä. viimase ametikoha palgaastmele K18 ja palgamäärale 6200 krooni oli väljateenitud aastate tasu ajavahemikul 2000-2001 1550 krooni kuus (25% 6200-st). Kuupalgamäära tõstmisel 7370 kroonile tõusis väljateenitud aastate tasu 1842 kroonile (25% 7370-st) ning teenistustasu suurenes 292 krooni võrra.
lg 1, 4 ja 5 sätestatud õigusnormi alusel peab 292 kroonise teenistustasu tõusule kaasnema 219 kroonine pensionitõus. 2
ei näe ette pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist, ei ole kaebaja arvates tõene. Kaebuses väidetakse, et tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustasud on ümber arvutatud määruses ettenähtud kuupäevast ning võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt kuuluvad ka teenistusest lahkunud kaitseväelaste pensionid ümberarvutamisele määruses ettenähtud teenistustasu suurenemise kuupäevast.
lg 4 sätestab, et pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. 3 Kooskõlas eeltoodud sättega on kaebaja pension ümber arvutatud avalduse esitamise päevast. Oma kaebuses väidab kaebaja, et väljateenitud aastate tasu suurus on arvutatud vääralt, samuti on pensioni suuruse arvestamise aluse leidmisel kohaldatud väära suurusega auastmetasu ja pensioni suuruse arvestamise alus on arvutatud valeandmeid sisaldava tõendi alusel.
lg 2 kohaselt toimub pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel, kui muutub pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suurus. Pensioni ümberarvutamise aluseks on kaitsejõudude vastava ameti teatis/tõend, millest nähtub pensioni arvestamise aluseks olnud teenistustasu suuruse muudatus. Kaebaja pensioni ümberarvutamise aluseks on Piirivalveameti poolt väljastatud tõend nr.7.63/3317, milles sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab tõendi väljastaja, seega Piirivalveamet. Kaasatud kolmas isik vaidleb vastu esitatud kaebusele Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna 11.05.2004.a. otsuse nr 60414 ja Pensioniameti keskpensionikomisjoni 17.08.2004.a. otsuse nr 13 peale ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Kaebaja taotleb Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna 11.05.2004 otsuse nr. 60414 ja ameti keskpensionikomisjoni 17.08.2004 otsuse nr. 13 tühistamist ning Tallinna Pensioniametile ettekirjutuse tegemist seoses kaebaja pensioni ümberarvutamise seadusega kooskõlla viimiseks. Kaebaja leiab, et nende otsustega on rikutud tema õigusi, kuivõrd tema pensioni ümberarvutamine ei ole toimunud seaduses sätestatud alustel ja korras. Kaebaja väidete kohaselt ei vasta ümberarvutatud pensioni suurus seaduses ettenähtule. Kolmas isik leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja ei ole antud kaebust esitades arvesse võtnud järgmisi seaduses sätestatud asjaolusid: 1. Pensioni suuruse arvestamise aluse ühe osa- väljateenitud aastate tasu- suuruse väära arvestuse alusetus: Pensioni ümberarvestamise seaduslikuks aluseks on
ning kui nimetatud §-s sätestatud pensioni ümberarvutamist tingivad asjaolud puuduvad, siis puudub ka seaduslik alus pensioni ümberarvestamiseks.
näeb ette kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmete pensioni määramisel aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude ilmnemisel pensioni ümberarvutamise. Sama §-i lg 2 kohaselt toimub pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel.
lg 2 p 1 kohaselt arvutatakse pension ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Tallinna Pensioniameti 11.05.2004 otsusega nr. 60414 arvutati kaebaja pension ka ümber, kuid kaebaja väidete kohaselt ei vasta ümberarvutatud pensioni suurus seaduses ettenähtule ning kaebaja leiab, et pensioni suuruse arvestamise aluse ühe osa- väljateenitud aastate tasusuurus on arvutatud vääralt. Siinkohal on ebaõige kaebaja seisukoht, et ( pension kuulub ümberarvutamisele ) ümberarvutamisele kuuluvad ka teised teenistustasu koosseisu kuuluvad komponendid peale ametipalga ja auastmetasu. Seadus (
) sätestab sõnaselgelt, millised komponendid ümber arvutatakse ning nendeks komponentideks on lähtuvalt
Siinkohal ei ole keegi teine peale kaebaja enda seaduses sätestatut vääralt tõlgendanud, nagu väidab seda kaebaja, kes ka ise tegelikult viitab seaduse sõnaselgele sättele. Samale seisukohale on õigesti 4 jõudnud ka Tallinna Pensioniamet. Kusjuures tuleb mainida, et Tallinna Pensioniameti poolt Piirivalveametile saadetud kirjas ( 1.2 –5.2/5102) viidati tõesti Kaitseministeeriumi 24.12.2003 (kaebaja on siinkohal kaebuses eksinud aastaarvuga) kirjale (nr. 1-411/8736), kuid nimetatud asjaolu ei oma mingisugust tähtsust, kuivõrd samad seisukohad tulenevad ka seadusest. Kaebaja leiab, et vastuolus seadusega on Tallinna Pensioniameti järgnev seisukoht- teised teenistustasu koosseisu arvatud teenistustasu komponendid, mis on tuletatud ametipalgast- ei kuulu ümberarvutamisele. Seega tuleb pensioni ümberarvutamisel väljateenitud aastate tasu, puhkusetasu ja puhkusetoetus võtta arvesse väljateenitud aastate pensioni määramisel arvesse võetud suuruses. Kaitseministeerium on seisukohal, et seaduses sätestatud ümberarvutamine toimub ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel ning ümberarvutus tulebki teha seaduse kohaselt neid kahte komponenti ümber arvutades. Ka Vabariigi Valitsus oma määrusega muudab ainult neid teenistustasu koostisosasid ehk ametipalga ning auastmetasu suurusi, ülejäänud koostisosad jäävad muutumatuks, seega ei ole võimalik neid ka ümber arvutada. Näiteks ei ole võimalik suurendada summaliselt teenistustasu koosseisu kuulunud lisatasu täiendavate tööülesannete eest, kuivõrd antud juhul näiteks eruväelane ei ole enam teenistuses ning ei täida täiendavalt lisaülesandeid. Samamoodi näiteks miks peaks suurendama puhkusetasu, kuivõrd puhkust käesoleval ajal eruväelane enam võtta ei saa. Seega ei saa ka nende summade arvel suureneda ümberarvutatav pension. Lisatasud, puhkusetasu ja puhkuse toetus arvestatakse saadava pensionisumma hulka siis, kui kaadrikaitseväelasele määratakse pension ning hiljem nende komponentide ümberarvutamine võimalik ei ole. Näiteks pole võimalik, et kaebaja saaks oma pensioni ümber arvutada kellegi praegu samal teenistuskohal (nagu kaebaja pensionile jäämisel) kaadrikaitseväelase puhkusetasude ja lisatasude arvelt. Kaebaja ei ole arvestanud seaduses sätestatut ning on ajanud segamini terminid teenistustasu ja ametipalk.
kohaselt koosneb teenistustasu ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest.
kohaselt on ametipalk aga palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. Seega on ametipalk teenistustasu komponent ning vastava ametipalga suuruse muutumisel tekib õigus pensioni ümberarvutamiseks, mitte vastupidiselt. Samas jõuab ka kaebaja ise vastuolus oma eelnevate põhjendustega seisukohale, et pension ei kuulu ümberarvutamisele, kui muutub ainult see osa teenistustasust, mis ei ole arvutatud ametipalga või ametipalga määra alusel, nt. lisatasud. Seega kinnitab kaebaja ka ise, et pensioni ümberarvutamisel saab lähtuda vaid seaduses sätestatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisest, mitte teenistustasu muudest komponentidest.
lg 1 kohaselt makstakse kaadrikaitseväelasele lisatasuna väljateenitud aastate tasu. Kaebaja seab nimetatud sätte aluseks väitele, et tema pensioni ümberarvutamisel ei ole selle sättega arvestatud ning temale on seega ümberarvestatud vähem kui seadus ette näeb. Kaebaja ei ole aga arvestanud, et
näol on tegemist lisatasuga väljateenitud aastate eest, mida KVS § 209 lg 2 p 1 kohaselt pensioni ümberarvutamisel arvesse ei võeta. Tuleb veel märkida, et kaebaja ajab segamini ka oma õigusliku seisundi kaadrikaitseväelasega, kuigi ta ise on pensionil olles oma õigusliku seisundi poolest erusõjaväelane. Väljateenitud aastate tasu makstakse aga seaduse (
Seega ei ole eeltoodust lähtuvalt moonutatud kaebaja ametipalga ja väljateenitud aastate tasu vahelist protsentuaalset suhet, nagu väidab seda kaebaja ning Pensioniamet ei ole toiminud õigusevastaselt kahjustades kaebaja huve. 5 Tallinna Pensioniamet on lähtuvalt
§-st 209 kaebaja pensioni õigesti ümber arvutanud ning komisjoni otsusega on põhjendatult jäetud kaebaja sellekohane vaie rahuldamata. Vastupidiselt kaebaja väidetele on komisjon oma otsust ka piisavalt põhjendanud.
§-s 209 sätestatud tähtaega. Kaebaja ei ole küll märkinud, millisele Vabariigi Valitsuse määrusele ta konkreetsel juhul viitab, kuid ilmselt lähtub ta kaebuse alguses viidatud Vabariigi Valitsuse 12.03.2004.a. määrusest nr 66, et absoluutne enamus pensione määratakse tagasiulatuvalt vastava pensioni õiguse tekkimise päevast. Käesoleval juhul ei ole tegemist mitte pensioni määramise, vaid pensioni ümberarvutamisega, mille tähtajad on aga täpselt sätestatud
§-s 209. Asjakohatu ja samas ka alusetu on kaebaja väide, et tagasiulatuvat ümberarvutamist keelav säte seaduses puudub, kuivõrd
Kaebaja väidab, et VV määruse tähtaeg on üldine tähtaeg, millest kaitseväelased omandasid õiguse kõrgendatud teenistustasule. Määruses on märgitud, et määrust rakendatakse 01.jaanuarist.2004. Samas
aga ei näe ette pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist ning sellisele järeldusele on õigesti jõudnud ka Keskpensionikomisjon. Nimelt
lg 4 kohaselt pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. See aga ei ole tagasiulatuva korra kehtestamine, nagu seda väidab kaebaja, vaid sellega sätestatakse tähtajad, millal konkreetsel juhul pensioni ümberarvutamine toimub. Seega on kaebaja pensioni ümberarvutamine toimunud seaduses sätestatut järgides- alates tema poolt vastavasisulise avalduse esitamisest. Määrusega ei ole sätestatud mitte tagasiulatuvat rakendamise kuupäeva, vaid kuupäev, millest alates saab määrust rakendada. Ümberarvutamine toimub aga ikkagi lähtuvalt seaduses sätestatust ehk siis vastavasisulise avalduse esitamisest. Tallinna Pensioniamet ei ole seega kaebaja suhtes kohaldanud vääralt tähtaega, vaid Pensioniameti otsus põhineb seadusel. Seega ei saa olla kaebajale tekitatud ka kahju ning samuti ei ole tegemist kaebaja poolt väidetud ebavõrdse kohtlemisega. 4. Valeandmeid sisaldava tõendi kasutamine: Kaebaja väidab järgmist- Pensioni määramise otsuses nr. 60414 on märgitud pensioni arvestamise teenistustasu (kaebaja arvates pensioni suuruse arvestamise alus) 11 094.- krooni on leitud Piirivalveameti 05.05.2004.a. teatises nr. 7.6-3/3317 näidatud teenistustasu üldsumma jagamisel 12-ga. Teatis on välja antud Pensioniameti 03.05.2004.a. kirja 1.25.2/5043 alusel, milles vaidlustati eelnimetatud Piirivalveameti teatise seisukoht, et Pensioniametil on õigus ümber arvutada pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud teenistustasu. Selline kaebaja seisukoht on oletuslik. Õige on aga väide, et Pensioniamet palus pensioni ümberarvutamiseks väljastada uus teenistustasu tõend selliselt, et ümber oleks arvestatud ainult ametipalk, mis oli muutunud ( auastmetasu ei olnud muutunud ) ja ülejäänud 6 teenistustasu komponendid märkida endistena, kuna need ei kuulu ümberarvutamisele. Vastupidiselt kaebaja väidetele tulenes Pensioniameti selline nõue otseselt seadusest (
Ainetu on kaebaja poolt väita, et Piirivalveamet esitas 05.05.2004a. tema palgamäära kohta valeandmeid, kuivõrd tema palgamäär palgaastme K18 järgi perioodil 2000 – 2001a. ei olnud 6700 krooni, vaid 6200 krooni. Kaebaja ise märgib p-s 1, et tema ametipalk tõusis 6700 krooni, mis oli ka tema pensioni ümberarvutamise aluseks ja mille kohta Piirivalveamet ka teatise esitas. Kaebaja väide, et ükski õigusakt ei näe ette, et pensioni ümberarvutamiseks peaks kaitseväelane endises teenistuskohas tagasiulatuvalt ümber arvutatama kaitseväelase teenistustasu, ei ole arusaadav. Õige on kaebaja seisukoht, et aastaid tagasi arvestatud ja väljamakstud teenistustasu on jääv suurus ning et seadus näeb ette pensioni ümberarvutamise, mitte teenistustasu tagasiulatuva ümberarvestamise. Sellega lükkab kaebaja ise ümber oma kaebuse aluseks olevad eeltoodud põhjendused, s.t. kaebaja peab ka ise oma kaebust alusetuks. Pensioniameti otsused on põhjendatud ning eeltoodust lähtuvalt on Pensioniamet käitunud seaduslikult ning esitatud kaebus on alusetu. Väärandmeid sisaldava tõendi kasutamine ei ole tõendatud ning Pensioniamet peab tegelikkuses oma tegevuses lähtuma vaid seaduses sätestatust. Pensioni ümberarvutamine on Pensioniameti ülesanne ning käesoleval juhul on Kaitseministeerium seisukohal, et Pensioniamet ei ole rikkunud temale pandud kohustusi ning on toiminud seaduspäraselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi ja tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid nende kogumis ning vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel: Kaitseväeteenistuse seaduse § 209 sätestab pensioni ümberarvutamise alused, mille lõike 1 kohaselt kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 1 kohaselt pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud 1 kuu jooksul arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast (lõige 4).
lg 1 kehtestab, et kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest. Kaadrikaitseväelasel on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud alustel teenistustasu alates lepingulisse teenistusse võtmise päevast kuni lepingulisest teenistusest vabastamise päevani (lõige 2). 7 Kaadrikaitseväelase teenistustasu saavad teenistuses olevad kaadrikaitseväelased alates lepingulisse teenistusse võtmise päevast kuni lepingulisest teenistusest vabastamise päevani. Seega nimetatud säte ei laiene kaadrikaitseväelastele, kes on lõpetanud teenistussuhte kaitseväega. E.Ä. teenistus kaitseväes on lõppenud ning temale on määratud väljateenitud aastate pension eluaegselt.
lg 1 annab ametipalga mõiste, mille kohaselt ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. Palgamäär on kaadrikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering (lg 11).
lg 1 kohaselt kaadrikaitseväelasele makstakse lisatasuna väljateenitud aastate tasu, lähtudes tema kaitseväeteenistuse staažist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaadriohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu järgmiselt: 1) alates kolmeaastasest tegevteenistusstaažist – 5% ametipalgast; 2) alates kaheksa-aastasest tegevteenistusstaažist – 10% ametipalgast; 3) alates kolmeteistkümneaastasest tegevteenistusstaažist – 15% ametipalgast; 4) alates kahekümneaastasest tegevteenistusstaažist – 20% ametipalgast; 5) alates kahekümne viie aastasest tegevteenistusstaažist – 25% ametipalgast. Nimetatud säte puudutab teenistuses olevaid kaadrikaitseväelasi, kellele lisatasuna makstakse väljateenitud aastate tasu, võttes arvesse nende kaitseväeteenistuse staaži.
käsitleb kaitseväeteenistuse staaži arvestamist, mille lõike 1 kohaselt kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse alates
Kaitseväeteenistuse hulka arvatavat staaži tõendatakse tööraamatuga, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse või arhiiviasutuse poolt väljaantavate dokumentidega või kohtu korras (lõige 2). Ülalöeldu omab tähtsust kaitseväeteenistuses olevatele kaitseväelastele pensioni määramisel. Vaidlus puudub selle üle, et E.Ä. kaitseväeteenistuse staaž on 45 aastat 1 kuu ja 2 päeva. E.Ä. koloneli auastmes arvati erru 30.04.2001 seoses piirvanusega kaitseväe juhataja 11.04.2001 käskkirja nr 238 alusel ning temale pensioni määramisel arvestati muuhulgas ka kaitseväeteenistuse staaži.
§-is 195 lg 1 on loetletud kaitseväelase, reservväelase või eruväelase (edaspidi pensioniõiguslik isik) ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid järgnevalt: 1) väljateenitud aastate pension; 2) töövõimetuspension; 3) toitjakaotuspension. E.Ä.le on määratud väljateenitud aastate pension alates 30.04.2001.
§-is 197 on loetletud pensioni suuruse arvestamise alused.
. Nimetatud sättes on üheselt mõistetavalt kirjas, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 1 kohaselt pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel, mis tähendab, et teenistustasu koosseisu kuuluvad muud komponendid määratud pensioni ümberarvutamisel arvesse ei tule. Näiteks väljateenitud aastate tasu, puhkusetoetus ja puhkusetasu ei kuulu ümberarvutamisele, need on üldjuhul aluseks vaid pensioni arvutamisel selle määramise staadiumis (mitte määratud pensioni ümberarvutamisel). Vabariigi Valitsuse 12.03.2004 määrusega nr 66 muudeti Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määruse nr 151 lisasid 1 ja 2 ning kehtestati palgaastmetele uued palgamäärad, samas määruse nr 151 lisa 3, millega kehtestati auastmetasud, jäi muutmata. E.Ä. auaste alates 01.05.2000-25.04.2001 oli kolonelleitnant, alates 26.04.2001 kolonel (4 päeva enne pensionile jäämist). Kolonelleitnandi ega koloneli auastmetasu suurus ei ole muutunud, mistõttu ei olnud võimalik E.Ä.le selles osas pensioni ümber arvutada. Ilmselt seetõttu ei pidanud pensioniamet vajalikuks kajastada seda oma otsuses, mis iseenesest ei ole aluseks otsuse tühistamiseks. E.Ä.le oli määratud palgaaste K18 (6200 krooni) ajavahemikul 01.05.2000-30.04.2001, mille määra ei olnud diferentseeritud. Vabariigi Valitsuse 12.03.2004 määrusega nr 66 kehtestati K18 palgamääraks 6700 krooni. Selles osas on E.Ä.le pension ümber arvutatud alates avalduse esitamise päevast 22.03.2004 kooskõlas
9 Käesolevas haldusvaidluses ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et Piirivalveamet saatis Tallinna Pensioniametile valeandmeid sisaldava 05.05.2004 teatise nr 7.6.-3/3317). Kohtus on vande all tunnistajatena üle kuulatud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja K. R., Piirivalveameti pearaamatupidaja R. G. ja raamatupidaja E. P. Neist kahe viimase ütluste kohaselt Piirivalveamet ei ole edastanud Tallinna Pensioniametile valeandmeid sisaldavat teatist. Tunnistajad kinnitasid kohtule, et mainitud teatises sisalduvad andmed on õiged ja ilma arvutusvigadeta ning toetuvad faktilistele asjaoludele, käitutud on vastavalt juhendile. Piirivalveameti kõnealuseid teatisi ei ole kunagi vaidlustatud. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt pensioni ümberarvutamisel saab võtta arvesse kuupalga määra ja auastmetasu, pensioniamet ei saa teha ümberarvutuse teiste komponentide osas. Vastupidiselt võib tekkida olukord, kus määratud pensioni võiks hakata vähendama.
Kui arvutatakse ümber kõik komponendid, siis võib tekkida olukord, kus pension väheneb, aga see ei oleks seaduse mõttega kooskõlas. Diferentsi vähenemisel väheneb ka pension. Kui kõik kuuluks ümberarvutamisele, siis peaks kõike ümber arvutama ka vähenemise suunas. Õigusselguse põhimõttel tehti seaduse muudatus. Seadus on üheselt andnud 2 erinevat varianti:
Kohus ei ole tuvastanud vastustaja poolt kaebuse esitajale määratud pensioni ümberarvutamisel vea tegemist (kaebaja väitel on vastustaja moonutanud ametipalga ja väljateenitud aastate tasu vahelist
§-is 156 ettenähtud protsentuaalset suhet). Väljateenitud aastate tasu makstakse lisatasuna
Kaadrikaitseväelasele makstakse teenistuses olles teenistustasu, mis koosneb ametipalgast, puhkusetasust ja puhkusetoetusest ning lisatasudest kooskõlas ja koostoimes
§-dega 153 lg 1 ja 156 lg 1. Väljateenitud aastate tasu arvestatakse pensioni määramisel ning hiljem seda enam ei muudeta pensioni ümberarvutamisel
Pensioni ümberarvutamine
Kaadrikaitseväelane temale pensioni määramisel teeb oma valikud
Kohus leiab, et E.Ä. pensioni ümberarvutamise aeg- alates 22.03.2004- on määratletud õigesti vastavalt
§-le 209 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.