lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on
lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
lg 4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (
Hagejal ja kostjal on mõlemal lisaks ühisele tütrele G.le kaks alaealist last: hagejal on poeg K.K ja tütar H.V, kelle sünnitunnistused on hageja kohtule esitanud ning kostjal on poeg O-R ja tütar P. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, mis on tõendatud tema poolt kohtule esitatud Haljus TÜ tõendile, mis esitati sotsiaalametile. Kostja selgituste kohaselt kohtuistungil on tema abikaasa tööle asunud ja tööl olnud kuu aega. Kohtule esitatud kostja töötasutõendiga on leidnud kinnitust, et kostja 3 kuu keskmine palk oli 2004.a. 10201,10 krooni (neto, lk 29). Kohtule on esitatud ka MTÜ Paju Pansionaadid tõend selle kohta, et kostja abikaasa ühe lapse isa U. Känd ei tule oma igapäevase elukorraldusega toime ja mis kohtu hinnangul viitavad sellele, et ta ei suuda toetada ka oma last. Eeltoodu põhjusel leiab kohus, et selline situatsioon võib mõjutada teatud määral kostja varanduslikku olukorda laste ülalpidamisel. Kostja selgitas, et ta peab osa võtma ka A-S.S ülalpidamisest. Nimetatuga kohus ei nõustu, sest kostjal ei ole kohustust osa võtta võõra lapse ülalpidamisest. Samas on kohtu arvates kostjal kohustus kanda suurem osa oma laste ülalpidamisest, sest võõras laps ei saa oma ühelt vanemalt mõjuval põhjusel elatist, mis aga mõjutab kostja abikaasa osavõttu ja kohustust osa kostjaga ühiste laste ülalpidamisel. Neid asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja kostja varanduslik olukord on võrdne ning hagejal ja kostjal tuleneb vanematena kanda võrdne osa G. ülalpidamisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1750 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele. PerekS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid sellest, et kostja on osa võtnud lapse kasvatamisest ja et tütar on olnud kostja ülalpidamisel 2004.a. detsembris ja 2005.a. jaanuaris, mistõttu leiab kohus, et elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.02.2005. Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et elatise otsuse kuulub hagejale hädavajalikus osas täitmisele viivitamatult kostja poolt nõustutud ulatuses so 10000 krooni. Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.