3-05-288/2

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2005, Jõhvi 3-92/2005 X( isikukood X) kaebus Rakvere Linnavalitsuse 28.02.2005 korralduste nr. 135 ja 136 ning 28.03.2005 korralduse nr. 207 tühistamiseks
2. juuni 2005 X ja tema esindaja Küllike Namm, Rakvere Linnavalitsuse esindaja Riina Männiste RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada Jõhvi Halduskohtu kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 29.10.2001 andis Rakvere Linnavalitsus välja korraldused nr. 565, 567 ja
6. Korraldusega nr. 565 nõustuti L. Koidula 18a asuva 410 m suuruse maatüki jätmisega riigi omandisse ega seatud mingeid piiravaid või kitsendavaid tingimusi (t.l. 18). Korraldusega nr. 567 anti nõusolek Silla 7a asuva 585 m suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks garaažiühistule Silla ja määrati punktis 4.1, et ühistul tuleb tagada juurdepääs L. Koidula 18a krundile (t.l. 43). Korraldusega nr. 568 määrati Silla 7 asuva korterelamu krundi suuruseks 2536 m ja kehtestati punktis 6.1, et tuleb tagada juurdepääs L. Koidula 18a asuvale krundile (t.l. 19). 28.02.2005 korraldustega nr. 135 ja 136 (t.l. 20 ja 21) tunnistas Rakvere Linnavalitsus 29.10.2001 1 korralduse nr 567 punkti 4.1 ja korralduse nr. 568 punkti 6.1 asjaõigusseaduse § 156 lg. 1 ja haldusmenetluse seaduse § 55 lg. 1, § 64 lg. 2 ja § 65 lg. 1 tuginedes tagasiulatuvalt kehtetuks. Korraldustes märgiti, et osaliselt kehtetuks tunnistatud korralduste õigusliku alusena märgitud seadustest ei tulene kohalikule omavalitsusele õiguslikku alust seada juurdepääsu tagamise kohustust, mistõttu on vastav säte eksitav ja võib takistada otstarbekohase ja mõistliku lahenduse leidmist L. Koidula 18a juurdepääsuks avalikult teelt. 28.03.2005 korraldusega nr. 207 (t.l. 22-23) jättis Rakvere Linnavalitsus rahuldamata X lepingulise esindaja Küllike Nammi poolt esitatud vaide (t.l. 12-16), milles paluti 28.02.2005 korralduste nr. 135 ja 136 kehtetuks tunnistamist. 29.04.2005 esitas X oma esindaja Küllike Nammi vahendusel Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 26) ja palus, et kohus tühistaks Rakvere Linnavalitsuse 28.02.2005 korraldused nr. 135 ja 136 ning 28.03.2005 korralduse nr.
7. Kaebaja leidis "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" punktidele 6, 7 ja 12 ning "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkt 13.4 tuginedes, et Rakvere Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta selle, et korralduste nr. 567 ja 568 andmisel täitis ta maareformi seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevat kohustusi ning, et tegemist oli maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega, millede käigus tuli välja selgitada ja kindlaks määrata olemasolevad või tulevikus tekkida võivad kohustused, mida maa erastajal tuleb täita ja arvestada. Seejuures märkis ta ära asjaolud, et maa tagastamisel õigusjärgsetele omanikele ei määranud linnavalitsus oma 06.05.1996 korraldusega nr. 283 kohustust tagada juurdepääs Koidula 18a asuvale hoonele, et 23.04.2004 on Eesti Vabariik esitanud hagi tema vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning leidis, et Rakvere Linnavalitsus piirab tema kehtetuks tunnistatud sätetest tulenevat õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Veel märkis kaebaja, et aastal 2001 vastu võetud haldusaktide kehtetuks tunnistamine peale kolme ja poole aasta möödumist ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega, et vaideotsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluse seaduse § 82 tulenevaid kohustusi ning leidis, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine on toimunud tema kahjuks ja ilma selleks vajalike tingimuste olemasoluta. Rakvere Linnavalitsus ei pidanud oma kirjalikus seletuses (t.l. 35-37) kaebust õigeks, palus selle rahuldamata jätta ja leidis, et tema 29.10.2001 korralduse nr. 567 punkt 4.1 ja korralduse nr. 568 punkt 6.1 on õigusvastased, sest sellise kitsenduse ja piirangu ei ole põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Seejuures ta märkis asjaõigusseaduse § 140 viidates, et kinnisasja kitsendused tekivad kas seaduse, tehingu või kohtuotsuse alusel, kuid korraldustes nr. 567 ja 568 andmise aluseks olevatest seadustest ei tulene seadusjärgse kitsendusena juurdepääsutee tagamise kohustust L. Koidula 18a kinnistule üle Silla 7 ja Silla 7a kinnistute ning tegemist ei ole ka tavaga, sest selle kohaselt on juurdepääs toimunud L.Koidula 18 kaudu. Veel märkis linnavalitsus, et "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkt 13.4 räägib seadusest tulenevate kitsenduste määramisest, mida antud juhul ei ole ning lisas sama korra punktile 25 viidates, et Silla 7 ja 7a maa müügilepingud ei sisalda samuti tingimusi juurdepääsutee kohta. Vastuseks kaebaja väidetele märkis linnavalitsus veel, et korraldused nr. 567 ja 568 pole antud eesmärgiga tagada kaebajale tema vara vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine, et omandi valdamine ei ole kunagi piiramatu ja igasugused kitsendused on osa sellest mõistest ning, et nende korralduste kehtetuks tunnistamine ei too kaebajale kaasa mingeid tagajärgi ega tekita olukorda, kus L. Koidula 18a juurdepääsutee hakkab vältimatult kulgema üle L. Koidula 18 kinnistu. Samuti märkis linnavalitsus, et pole rikkunud haldusmenetluse seaduse § 82 sätteid, sest vaides toodud asjaoludest kõrvale ei kaldutud, lisaandmeid ei vajatud ja kaebaja ärakuulamiseks vaidemenetluses puudus vajadus. Kohtuistungil jäid X ja tema esindaja Küllike Namm kaebuse väidete ja taotluste juurde. Rakvere Linnavalitsuse esindaja Riina Männiste jäi samuti kirjalikes vastuväidetes esitatu juurde. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud garaažiühistu Silla ja korteriühistu Silla 7 seletust ei esitanud ja 2 oma esindajaid kohtuistungile ei saatnud. Selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ja neid oli teavitatud ka sellest, et asi võidakse läbi vaadata nende osavõtuta (t.l. 30-31, 33 ja 46). KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva vaidluse põhjuseks olevad Rakvere Linnavalitsuse haldusaktid käsitlevad kitsendusi maa kasutamisele maareformi käigus toimunud maa ostueesõigusega erastamisel. Asjaõigusseaduse § 140 kohaselt saavad kinnisomandi kitsendused olla seadusjärgsed ja kohtuotsuse või tehinguga seatud. Sama seaduse § 141 lg. 3 sätestatu kohustab kandma kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsenduse kinnistusraamatusse. Kohtuasja toimiku lehtedel 49-57, Silla 7 korteriomandi seadmise toimikus nr. 19432 ja Silla 7a maa ostueesõigusega erastamise toimikus nr. 19431 asuvate dokumentide kohaselt ei ole maavanem maa ostu-müügi lepingu sõlmimisel seadnud kummagi tulevase kinnistu suhtes kitsendusi ja neid pole ka kinnistusraamatusse kantud. Kaebusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest lähtuvalt (t.l. 8-11) on Virumaa Tervisekaitsetalitus esitanud Eesti Vabariigi nimel Lääne-Viru Maakohtusse hagiavalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, kuid kaebaja esindaja selgituste kohaselt on see kohtumenetlus veel pooleli ja praegusel hetkel peatatud (t.l. 64). Seega pole olemas ka kohtuotsust, mis seaks kitsenduse mõnele teisele kinnisasjale Koidula 18a asuva kinnistu kasuks. Tee suhtes kehtivaid nõudeid ning tee omaniku õigusi ja kohustusi reguleerib teeseadus. Kuna vaidluse põhjuseks olevad Rakvere Linnavalitsuse korraldused nr. 567 ja 568 tuginevad maareformi seadusele, korteriomandi seadusele, eluruumide erastamise seadusele, saaks kinnisasja seadusejärgne kitsendus tulla lisaks veel ka neist seadustest. Ükski viimatinimetatud seadustest ei sätesta midagi kinnisasja juurdepääsu või muude sarnaste kitsenduste kohta, kuid teeseaduse § 4 lg. 3 on kehtestatud, et pääsemine kinnisasjale, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja osalt, on ette nähtud asjaõigusseaduses. Asjaõigusseaduse § 156 lg. 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, kui seda ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Seega ei saa teisele kinnisasjale juurdepääsu võimaldav kinnisasja kitsendus olla seadusejärgne, vaid saab tekkida üksnes kinnisasjade omanike kokkuleppel või kohtuotsuse alusel ja need mõlemad käesolevaks ajaks veel puuduvad. Kaebaja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punkt 13.4 kohustas Rakvere Linnavalitsust välja selgitama erastatava maa suhtes kehtivad seadusejärgsed kitsendused, kuid ei kohustanud ega õigustanud neid ise seadma. Mis puutub Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punktis 7 sätestatud, mille kohaselt tuleb vastavad volitused saanud ametnikul kanda ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku kaardile teise isiku omandis olevale kinnisasjale viiv tee, siis kehtib see nõue üksnes neil juhtumitel, kui niisugune juurdepääsutee on tegelikkuses juba olemas ega tähenda kohaliku omavalitsuse õigust ise juurdepääsu võimaldavat kitsendust seada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kehtestatust tulenevalt saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kuidas täpselt puutub vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja subjektiivsetesse õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada ainult siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu rikutud kaebaja põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevaid ja konkreetselt määratletavaid subjektiivseid õigusi on võimalik kaebuse nõude rahuldamisega taastada. Kohtu eelnevatest põhjendustest tulenevalt ei 3 olnud Rakvere Linnavalitsusel õiguslikku alust kehtestada oma 29.10.2001 korraldustes nr. 567 ja nr. 568 erastatavate Silla 7 ja Silla 7a asuvate maatükkide suhtes teisele kinnisasjale juurdepääsu võimaldavaid kitsendusi ja nende korralduste vastavad sätted ei saa luua ühelegi isikule õigusi ega panna ka kohustusi. Seetõttu ei riku nimetatud korraldustes kitsendusi käsitlevate osade kehtetuks tunnistamine Rakvere Linnavalitsuse 28.02.2005 korraldustega nr. 135 ja 136 mistahes isiku, sealhulgas kaebaja seadusest tulenevaid õigusi, kaebuses esitatud tühistamisnõude rahuldamine ei taasta tema olematuid õigusi ning kaebus tuleb vastavate nõuete osas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata jätta. Kaebaja on vaidlustanud veel ka Rakvere Linnavalitsuse 28.03.2005 korralduse nr. 207, millega jäeti rahuldamata tema poolt Rakvere Linnavalitsuse 28.02.2005 korralduste nr, 135 ja nr. 136 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie. Kuna kohus on eeltooduga juba andnud hinnangu selle nõude sisuks olevate haldusaktidele, pole alust pidada vaideotsust selles sisalduvate faktiliste ja õiguslike väidete osas õigusvastaseks ega kaebaja õigusi rikkuvaks. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg. 2 p. 3 võimaldab esitada halduskohtusse kaebuse vaideotsuse peale ka siis, kui kaebaja leiab, et sellega on rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Antud juhul on kaebaja muude väidete hulgas märkinud ära asjaolud, et vaidemenetluses ei kuulatud ära tema seletusi ning talle ei tehtud teatavaks asja arutamise aega ja kohta. Nimetatud nõuded on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 82 punktides 5 ja 7, need peavad tagama menetlusosalise ärakuulamise ning on käsitletavad menetlusnõuetena. Haldusmenetluse seaduse § 58 on seaduseandja kehtestanud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Rakvere Linnavalitsuse esindaja kinnituste kohaselt (t.l. 63) ei võetud kaebajalt seletusi ega kutsutud teda menetlusse, kuna olemasolev leiti olevat otsustuse tegemiseks piisav. Kohtuistungil ei osanud kaebaja esindaja ka ise nimetada ühtegi konkreetset asjaolu, mis nende nõuete järgimata jätmise tõttu välja selgitamata jäi (t.l. 63). Kuna selliseid asjaolusid pole leidnud kohtumenetluse käigus ka halduskohus ja eelnevalt juba käsitletud põhjustel ei olnud linnavalitsusel mingit õiguslikku alust vaide sisuliseks rahuldamiseks, tuleb kaebus Rakvere Linnavalitsuse 28.03.2005 korralduse nr. 207 tühistamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel samuti rahuldamata jätta. Rakvere Linnavalitsuse esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 65), mistõttu jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 24.04.2006 Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-288 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 28.06.
8. a otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4