ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Halduskohus Raili Randlane
- november 2005, Jõhvi 3-172/2005 X (isikukood X) kaebus Ida-Viru Politseiprefektuuri (registrikood 70006748) toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
- oktoober 2005 X ja Ida Politseiprefektuuri esindaja Elvis Tõnnison RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult Jõhvi Halduskohtu kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.07.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-4) ning palus, et kohus tunnistaks Ida-Viru Politseiprefektuuri toimingud õigusvastaseks ja mõistaks välja hüvitise talle tekitatud 30 000 krooni suuruse kahju eest. 21.07.2005 koostatud määrustega (t.l. 31-33) võttis kohtunik menetlusse nõuded tunnistada õigusvastaseks tervisliku seisundit kajastavate tõendite väljanõudmine, 26.05.2005 saadetud kaebusele vastamata jätmine ja hüvitada nende toimingutega tekitatud kahju ning tagastas muus osas kaebuse läbivaatamatult. Kohtumenetlusse võetud nõuete osas märkis X oma kaebuses, et politsei on korduvalt viidanud tema tervislikule seisundile ja nõudnud välja ebaseaduslikke tõendeid selle kohta. Seejuures nimetas ta konkreetselt ära M. Vinogradova, tema poolt 05.04.2004 koostatud kriminaalasja lõpetamise määruse ja väitis, et see isik tegi need delikaatsed eraelulised andmed teatavaks T. Mitskevitšile, politseitöötajatele ja teistele ning, et talle on tekitatud hingelisi vaevusi, kõlbelisi kannatusi ja täiendavaid ravikulusid. Veel väitis kaebaja, et saatis 26.05.2005 tähtkirjaga politseiprefektuuri kaebuse, kuid pole sellele vastust saanud. Selles kaebuses palus X, et T. Mitskevitši ja G. Granadkina vastu algatataks kriminaalasi karistusseadustiku § 137 alusel (t.l. 90-91). 1 Ida Politseiprefektuur pidas oma kirjalikes vastuväidetes (t.l. 87-88) kaebust põhjendamatuks ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Seejuures nõustuti sellega, et seoses X poolt avaldatu paikapidamise kontrollimise ja avaldustele vastamisega on olnud vajadus välja nõuda dokumente, mis puudutavad tema tervislikku seisundit, kuid kinnitati, et ükski prefektuuri teenistuja pole saadud andmeid kõrvalistele isikutele teatavaks teinud ega väljaspool teenistuskohustuste täitmist kasutanud. Kaebuses viidatud avalduse kohta märgiti, et dokumendiregistri kannete kohaselt vastati sellele 21.06.2005 saadetud teatisega kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Kohtuistungil jäi X oma kaebuse väidete ja nõude juurde ning väitis, et kuna Vinogradova pole ise mingeid andmeid tema haiguse kohta välja nõudnud, polnud tal ka alust neid oma määruses kasutada. Ta väitis, et ei tea mida keegi on kellelegi öelnud, kuid toimikuga on tutvumas käidud, selles aga on delikaatseid isikuandmeid, mida igaüks näha ei tohi. Talle tekitatud kahju pidas ta nii varaliseks kui ka mittevaraliseks ja väitis, et kaebuses märgitud 30 000 krooni on tegelikust kahju suurusest väiksem. Z jäi ka selle juurde, et pole oma 26.05.2005 avaldusele vastust saanud, huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamisel põhjendas ta sooviga saada oma õiguste rikkumisele hinnang ja politsei poolne omaksvõtt. Ida Politseiprefektuuri esindaja Elvis Tõnnison jäi samuti kirjalikult väidetu juurde, kuid möönis, et kaebaja avaldusele vastamise tähtaega on rikutud. Tunnistaja Maie Vinogradova ütles, et pole kaebaja kohta mingit tõendit välja nõudnud ja see oli kriminaalasjas nr. 03244002497 toimikus olemas juba siis, kui ta asja enda kätte sai. Ta eitas seda, nagu oleks ta kriminaalasjast teistele rääkinud ja väitis, et tema juurde ei tulnud keegi ka toimikuga tutvuma. KOHTU PÕHJENDUSED X nõuab käesoleva kaebusega, et kohus mõistaks Ida Politseiprefektuurilt tema kasuks välja 30 000 krooni suuruse varalise ja mittevaralise kahju, ei täpsusta ega tõenda ise kahjuga seonduvaid asjaolusid, kuid väidab, et see on tekitatud ühes konkreetses kriminaalasjas tema tervislikku seisundit kajastavate andmete nõudmise ja levitamisega ning on toonud kaasa kannatused, hea nime rikkumise ja täiendavad kulutused tervisele. Kuni 01.07.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi § 46 ja 49 sätestatu kohaselt kuulusid kriminaalasjas tõendamisele muuhulgas ka kuriteosündmus, süü ja kuriteoga tekitatud kahju ning juurdlejal ja uurijal oli õigus nõuda ametiisikutelt ja teistelt isikutelt dokumentide esitamist. Sarnased põhimõtted on sätestatud ka praegu kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku §
- Kuna kannatanu isikusse puutuvad asjaolud võivad tähtsust omada nii kuriteosündmuse, isikute süü kui ka kuriteoga tekitatud kahju iseloomu ja suuruse hindamisel, on vastavate asjaolude kinnituseks tõendite kogumine igati õiguspärane ega saa üldreeglina rikkuda kannatanu õigusi. Vaidluse põhjuseks oleva kriminaalasja nr. 03244002497 toimikust (t.l. 92-149) nähtuvalt on tõend X vaimse tervisega seotud andmete kohta Ahtme Haiglast välja nõutud 25.08.2003 ning selle toimingu teostajaks oli Andrei Sudakov, kelle menetluses kriminaalasi tol ajal oli (t.l. 105 ja 116-117). Seega ei vasta tõele kaebaja kirjalik väide, et nimetatud tõendi nõudis välja Maie Vinogragova ega kohtuistungil esitatud suuline väide, et tõend on tema poolt toimikusse hiljem juurde pandud. Kriminaalasja toimikust ega ühestki muust kohtule esitatud tõendist ei nähtu ka seda, et Maie Vinogradova või mõni teine Ida Politseiprefektuuri politseiametnik oleks tõendi sisu Tšeslava Mitskevitšile või mistahes teisele isikule teatavaks teinud. Samuti ei nähtu, kes ja kas üldse keegi on selle toimikuga tutvumas käinud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et Tšeslava Mitskevitš oli viis aastat tema elukaaslaseks (t.l. 176), mistõttu on tõenäoline, et kaebaja tervislik seisund võis nimetatud isikule juba ammu niigi teada olla. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja on ka Tšeslava Mitskevišit süüdistanud oma tervist puudutavate andmete kogumises ja levitamises (t.l. 89-91). Seega on kaebaja väited vastuolulised, mis viitab asjaolule, et ta ei tea ka ise täpselt kes, kas üldse ja millisel viisil on teda puudutavaid andmeid kogunud ja levitanud. Mis puutub väitesse, et Ahtme Haigla tõend on olnud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks, siis ei saa kohus selle kohta käesolevas haldusasjas hinnangut anda, sest kriminaalmenetluse käigus koostatud dokumentide 2 vaidlustamiseks kehtib teistsugune menetluskord. Vastavad põhjendused on kohus esitanud oma 21.07.2005 koostatud kohtumääruses. Määrus on jõustunud ja puudub vajadus selle seisukohti kohtuotsuses üle korrata. Kuna kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kinnituseks, et Ida Politseiprefektuuri politseinikud levitasid tema tervisliku seisundi kohta välja nõutud andmeid kõrvalistele isikutele, ei saa neid andmeid kajastava tõendi olemasolu kriminaalasjade materjalides rikkuda tema õigusi ega anda kohtule alust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et Ida Politseiprefektuuri tegevuse läbi üldse oleks talle mingit varalist või mittevaralist kahju tekkinud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 198 lg. 1 kohaselt on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud kuriteoteatele vastama kümne päeva jooksul selle saamisest. Ida Politseiprefektuur on X poolt 26.05.2005 koostatud kuriteoteate saanud 31.05.2005, teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta on koostatud ja väljastatud alles 21.06.2005 (t.l. 89-91 ja 172), kui seaduses ettenähtud tähtaeg oli juba möödunud. Seda, asjaolu möönis kohtuistungil ka Ida Politseiprefektuuri esindaja (t.l.177). Samas pole kaebaja väitnud ega tõendanud, et teatise ettenähtud tähtajal saamata jäämise tõttu tekkis talle varaline või mittevaraline kahju ja väitis kohtuistungil üksnes seda, et soovib politsei omaksvõttu ja oma õiguste rikkumise tuvastamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada ainult niisugune isik, kellel on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 sätestatu võimaldab kaebuse rahuldamist üksnes juhul, kui kohus on kaebaja huvi põhjendatuse tuvastanud. Antud juhul ei ole X nimetanud ühtegi arvestatavat asjaolu, millest võiks peale samas kaebuses juba esitatud kahju hüvitamise nõude tuleneda tema huvi politseiametnike viivituse õigusvastaseks tunnistamisel. Käesolevaks ajaks on ta teatise Ida Politseiprefektuuri vastuse lisana (t.l. 1 ja 89) kätte saanud ning vastustaja esindaja on seaduse rikkumist tunnistanud. Seega on kaebaja rikutud õigused taastatud ning ta on saanud ka soovitud omaksvõtu. Eelnevatel põhjendustel puuduvad halduskohtul alused nii kahju hüvitamise kui ka tuvastamisnõude rahuldamiseks ning mõlemad taotlused tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida Politseiprefektuur kohtukulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt neile hüvitamata. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 16.05.2006 Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2006 kohtuotsusega 3-05-566 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 08.11.2005 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3