ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Halduskohus Raili Randlane
- detsember 2005, Jõhvi 3-174/2005 X (isikukood X), X (isikukood X) ja X (isikukood X) kaebus Vihula Vallavalitsuse 17.06.2005 korralduse nr. 281 tühistamiseks
- november 2005 X ja tema ning X ja X esindaja Küllike Namm, Vihula Vallavalitsuse esindaja Tiiu Kibe RESOLUTSIOON
- Jätta X, X ja X kaebus täies ulatuses rahuldamata.
- Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada Jõhvi Halduskohtu kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED X, X ja X on esitanud Vihula Vallavalitsusele avaldused neile Mustoja külas kuuluvate hoonete juurde 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks (Sanglepa katastriüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku nr. 23665 lehed 3-5). 29.07.2004 võttis Vihula Vallavalitsus vastu korralduse nr.381 (t.l. 10), milles nõustus erastama avaldajate kaasomandisse ostueesõigusega 17 772 m2 suuruse Sanglepa katastriüksuse. 17.06.2005 korraldusega nr. 281 muutis Vihula Vallavalitsus oma varasemat korraldust ja kinnitas Sanglepa katastriüksuse suuruseks 8138 m
- Korralduses viidati Maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri 23.05.2005 käskkirjaga nr. 162 tehtud kohustuslikule ettekirjutusele, Lääne-Viru Maavalitsuse 02.06.2005 ettepanekule nr. 2.1-1/4069 ja Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni 22.09.2004 kirjale nr. 3-4/118 ning märgiti, et kuna Sanglepa katastriüksuse hooned ei asu mitte riigimetsamaal vaid õigusvastaselt võõrandatud maal, tuleb endine riigimetsamaa erastatava maa hulgast välja arvata. 18.07.2005 esitasid X, X ja X oma esindaja Küllike Nammi vahendusel Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-6) ning palusid, et Vihula Vallavalitsuse 17.06.2005 korraldus nr. 281 tühistataks. Kaebuse väidete kohaselt on vaidlustatud haldusakt välja antud haldusmenetluse korda ja maareformi seaduses sätestatud põhimõtteid oluliselt rikkudes ega järgi avalikku huvi, usalduse kaitset, võrdse kohtlemise printsiipi ning kaebajate õiguspärast ootust. Seejuures märgiti, et kaebajatel oli maareformi seaduse § 9 lg. 1 p. 1 ja § 22’ lg. 1 ja 2 tulenev õigus erastada neile kuuluvate hoonete juurde vähemalt 2 ha maad, kuid Vihula Vallavalitsus on seda oma 1 seadusevastase tegevusega eelnevalt takistanud. Seda väidet põhjendati asjaoludega, et ajal kui kaebajad esitasid maa ostueesõigusega erastamise avaldused ei kehtinud Maa-ameti 31.12.2004 ettekirjutuses viidatud maareformi seaduse § 20 lg. 1’ ja metsaseaduse § 57 lg. 2, mistõttu oli neil kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et maa ostueesõigusega erastamine otsustatakse avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud seaduse alusel. Veel viidati haldusmenetluse seaduse § 66 lg. 2 ja 3 sätestatule ning märgiti, et seaduseandja on õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise võimalusi piiranud. Vihula Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l.30-32) vaieldi kaebusele vastu, paluti see rahuldamata jätta ja kirjeldati Sanglepa maaüksuse erastamise senist haldus- ja kohtumenetlust. Kohtuistungil jäid X ja tema ning teiste kaebajate esindaja Küllike Namm kirjaliku kaebuse väidete ja taotluse juurde ning esitasid kokku 10 650 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude (t.l. 5458). Küllike Namm viitas haldusmenetluse seaduse § 5 lg. 5 tulenevale kohustusele viia menetlus lõpule avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel ja väitis, et vastasel juhul on kaebajad valla tegevusetuse tõttu teiste erastajatega võrreldes oluliselt halvemas olukorras. Veel väitis ta, et kaebuse esitajad soostusid riigimaa erastamise variandiga üksnes seetõttu, et vallale vastu tulla ja kahjunõude esitamist vältida. Vihula Vallavalitsuse esindaja Tiiu Kibe jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ja märkis, et vallavalitsus ja maavanem ei ole Sanglepa maa erastamisele vastu, kuid Lahemaa Rahvuspargi administratsioon ei anna selleks nõusolekut ja ilma selleta looduskaitsealal asuvat maad erastada ei saa. KOHTU PÕHJENDUSED Asjaõigusseaduse § 13 lg. 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Maareformi seaduse § 20 on kehtestatud, et erastamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Sama seaduse § 9 lg. 1 p.1, § 22 lg. 1 ja § 22' lg. 1 kohaselt saab väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal paikneva ehitise omanik erastada elamu juures kuni 2 ha maad. Maareformi seadusest ei tulene küll otsest käsku erastada õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste omanikule üksnes õigusvastaselt võõrandatud maad, kuid sama seaduse § 31 lg. 1 p. 6 välistab selle, et erastamine toimuks riigimetsamaa arvelt. Kuna need põhimõtted kehtisid samasugustena ka siis, kui kaebajad esitasid 1997 aasta augustis oma maa ostueesõigusega erastamise avaldused (Sanglepa maa-ostueesõigusega erastamise toimiku nr. 23 665 lehed 3-5), ei oma nende õigustele mingit tähendust asjaolu, et seaduseandja on 16.07.2000 jõustunud seadusega täiendanud maareformi seaduse § 20 lõigetega 1’ ja
- Nimetatud sätted ei kitsenda isikute õigust maad ostueesõigusega erastada, vaid määratlevad riigimetsamaal ja kaitsealade maadel asuvate elamute omanike maa erastamise ulatuse, mida ühestki varem kehtinud redaktsioonist ei tulenenud. X, X ja X ehitised asuvad endise Lepala A-85 talumaal (toimiku nr. 23665 leht 12), seega ei ole neil kunagi olnud õigust erastada oma ehitiste juurde riigimetsamaad ja nad ei saa tugineda haldusmenetluse seaduse § 5 lg. 5 kehtestatud menetluse korrale ega ka põhiseaduse § 10 ja § 12 tulenevatele õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele. Viimatinimetatud põhimõtted keelavad ebasoodsate õigusnormide tagasiulatuva mõju ja võrdsete isikute ebavõrdse või ebavõrdsete võrdse kohtlemise, kuid ei anna isikutele alust nõuda haldusorganilt õigusvastast käitumist ega tekita neile sellekohast ootust ka juhul, kui haldusorgani varasem tegevus nende maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamisel jättis nad õigusvastaselt ilma võimalusest erastada maad soovitud ja seaduses lubatud suuruses. Kuna Vihula Vallavalitsus on vaidlusaluse korraldusega ära muutnud oma õigusvastase haldusakti, ei ole kohaldatav ka kirjalikus kaebuses viidatud haldusmenetluse seaduse § 66 lg. 2 ja 3 sätestatu ning lähtuda saab üksnes sama paragrahvi esimesest lõikest. Nimetatud säte välistab õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise ainult seadusest tuleneva keelu, isiku usalduse või avaliku huvi põhjendusel. Kaebajad ei ole nimetanud kohtule ühtegi asjaolu, mis haldusmenetluse seaduse § 67 lg. 2 kohaselt välistanuks nende poolt vaidlustatud haldusakti andmise. Samuti puuduvad maareformi seaduses õigusvastase 2 haldusakti kehtetuks tunnistamist või muutmist keelavad sätted ning maa ostueesõigusega erastamist käsitleva haldusakti seadusega vastavusse viimine on igati kooskõlas avaliku huviga. Kohtu eelnevatest järeldustest tulenevalt jääb X, X ja X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt terves ulatuses rahuldamata. Kuna Vihula Vallavalitsuse esindaja kohtuistungil kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja 93 lg. 7 sätestatust tulenevalt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 26.04.2006 Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-569 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 01.12.2005 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3