Tsiviilasi nr. 2-05-24423 KOHTUMÄÄRUS Määruse teinud kohus Määruse kuupäev Kohtukoosseis Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Juures viibis Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja 15.veebruar 2006, Tallinn kohtunik Tiiu Hiiuväin A.Si avaldus G.Sile eestkostja määramiseks 09.veebruar 2006, avalikul kohtuistungil avaldaja A.S ja G.Si esindaja advokaat I.S sekretär V.K Kohtumääruse resolutsioon 1. Määrata A.S () G.Si () eestkostjaks kolmeks
(3)aastaks määruse tegemisest (15.02.2006).
- Kohtumäärus annab A.Sile G.Si esindamise õiguse.
- Eestkoste on seatud G.Si kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et G.S ei või iseseisvalt teha mingeid tehinguid ning ta on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust.
- Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja selle põhjendused Avalduse kohaselt on avaldaja tütar G.S sügava puudega, ei ole võimeline teostama oma õigusi ja kohustusi ega oma varaliste õiguste kaitset. Tervislikust seisundist tulenevalt ei tule ta igapäevaeluga iseseisvalt toime, vajab ööpäevaringset kõrvalabi. Avaldaja on tütar kogu tema eluajal hooldanud. Avaldaja taotleb enda määramist tütre eestkostjaks. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Eestkostetava esindaja seisukoht Eestkostetava esindaja arvamuse kohaselt vajab G.S eestkostet, esindaja külastas G.Si tema kodus ja veendus, et avaldus on põhjendatud. G. Si näol on tegemist abitu isikuga, kes kõrvalabita toime ei tule, valimisõigust ei ole võimeline teostama ega mingeid tehinguid tegema. Sobivaim eestkostja on tema ema. Eestkoste tuleks seada kolmeks aastaks. Linnavalitsuse arvamus Linnavalitsuse esindaja kohtuistungile ei ilmunud, taotles asja arutamist temata. Kohtule esitatud arvamuse kohaselt Linnavalitsuse seisukoha kohaselt ema isikuomadustelt sobivaim eestkostja tütrele. Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 110 lg 3 ja PkS § 94 on avalduse lahendamiseks pädev kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja. TsMS § 476 lg 1 alusel on avaldajal avalduse esitamise õigus. TsMS § 520 lg 1 alusel määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohus määras G.Si esindajaks advokaat Irina Solovjova . Kooskõlas §-ga 522 määras kohus avalduse lahendamiseks ekspertiisi. Kohtuistungil kuulas kohus ära isiku, keda kavatseb eestkostjaks nimetada (§525 lg 3). Kohus, ära kuulanud avaldaja seletuse, G. Si esindaja seisukoha ning tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus eestkostja määramiseks tuleb rahuldada. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 1 kehtib alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis ei näe ette isiku teovõimetuks tunnistamist ega tema teovõime piiramist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 83 muudeti perekonnaseadust (§ 92 lg 4), mis reguleeris kuni 01.07.2002 eestkoste seadmist. Alates 01.07.2002 kehtiva PkS § 92 lg 4 redaktsiooni kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et kohus ei pea isiku teovõimet piirama, vaid määrama talle eestkostja, kui selleks on olemas TsÜS § 8 3.lõikes nimetatud tingimused. Eestkostja määramine kohtu poolt tähendab, et isik on piiratud teovõimega. 28.10.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr E-203 nähtuvalt tuvastas ekspert, et G.S ei ole võimeline oma tegude tähendusest kestvalt aru saama või neid juhtima, vajab pidevat järelevalvet ja juhendamist, ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ega teostama valismisõigust. Viidatud ekspertiisi aktiga on tõendatud, et on põhjendatud G.Sile eestkostja määramine. Eestkostjaks tuleb määrata A.S, kes on G.Si ema. Juhindudes TsMS § 526, määrab kohus G.Si eestkostjaks A.Si kolmeks aastaks määruse tegemisest (15.02.2006). Kohtumäärus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (PkS § 98). Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et eestkostetav ei või iseseisvalt mingeid tehinguid teha ning eestkostetav on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust. Tiiu Hiiuväin Kohtunik 2