nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 01.07.2005.a. esitas Z.R hagi R.B`i vastu 76 600,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.05.1997.a esimese laenulepingu, mille alusel kostja omakäeliselt koostas võlakirja. Lepingu tingimuste kohaselt kostja laenas hagejalt 3 000,00 USA dollarit, kohustudes igakuiselt 26.ndal kuupäeval maksma tasu laenu kasutamise eest (intresse) 210 USA dollarit. 30.05.1997.a hageja ja kostja sõlmisid teise laenulepingu, mille alusel kostja koostas omakäeliselt võlakirja. Lepingu tingimuste kohaselt kostja laenas hagejalt 300 USA dollarit, kohustudes igakuiselt 30.ndal kuupäeval maksma tasu laenu kasutamise eest (intresse) 21 USA dollarit. 05.07.1997.a hageja ja kostja sõlmisid kolmanda laenulepingu, mille alusel kostja koostas omakäeliselt võlakirja. Lepingu tingimuste kohaselt kostja laenas hagejalt 1000 USA dollarit, kohustudes igakuiselt 26.ndal kuupäeval maksma tasu laenu kasutamise eest (intresse) 70 USA dollarit. Käesoleva ajani kostja ei ole tagastanud laenulepingutest tulenevat laenu põhisummat ega ole maksnud intresse. Hageja ütles vastavalt seadusele laenulepingud üles ja nõudis kostjalt laenu tagastamist. Kostja keeldus tagastamast nii laenu kui ka intresse. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja laenulepingutest tulenev võlgnevus hageja ees 76 600,00 Eesti krooni (laenu põhisumma 4 300 USA dollarit – Eesti Panga kurss 1 USD = 12,00 EEK, s.o 51 600,00 Eesti krooni ja intressid laenu kasutamise eest summas 25 000,00 Eesti krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 76 600,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja elukohas aadressil Vikerlase 24-56 Tallinn ei viibi, mida kinnitab Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna 07.10.2005.a kiri. Kostja tegelik elukoht on politseile ja kohtule teadmata ja ta kutsuti kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja korraldavale kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on kohtukutse kätte saanud kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27 lg 5, kuivõrd kutse on avaldatud kaks korda nädalase vahega. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista 13 216,00 krooni (s.h riigilõivu 5 000,00 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud). 2 2-05-14160 Kohtu põhjendused
(jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt, kui võlasuhe on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Vastavalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 76 600,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 9 030,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5 000,00 krooni, kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni, õigusabikulud kuni 5% hagi rahuldatud osast, s.o 3 830,00 krooni)
Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 62,50 krooni. Arne Kolnes Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.