2-05-13968/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-13968 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Püssi linna hagi M K vastu võlgnevuse 5919,38 krooni ja viivise 1028,97 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2006 Menetlusosalised Hageja: Püssi linn (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: Bellum Õigusabi OÜ (RK xxx, asukoht: xxx) Kostja: M K (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon Püssi linna hagi rahuldada. Välja mõista M K`lt Püssi linna kasuks võlgnevus koos viivisega kokku summas 6948 (kuus tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) krooni 35 senti ning menetluskulud summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) krooni. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks
3. märtsil 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on alates 30.06.2005.a Püssi linna hagi M K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 27.04.1995.a ostu-müügilepingu alusel korteri asukohaga xxx. Ehitusregistri andmetel kuulub antud korter käesoleva ajani kostjale. Seega on kostja näol tegemist eluruumi õiguspärase omanikuga. Kostja võlg hageja ees moodustab 5919,38 krooni, võlgnevus on 1 tekkinud ajavahemikul veebruar 2000.a kuni mai 2005.a. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ning kohtukulud. Hageja esitas 02.09.2005.a haginõude suurendamise avalduse, milles palub välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 5919,38 krooni ning viivise vastavalt VÕS § 94 summas 1028,97 krooni. Kokku moodustab võlgnevus summas 6948,35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 525 krooni ning õigusabikulud summas 236 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna ta antud korteris ei ela. Kostja esitas Püssi linnale avalduse korteri müümise kohta, kuid vastust sellele hageja ei ole esitanud. Käesoleval hetkel kostja tasub võlgnevust igakuiselt 50 krooni, kuna enamaks ta võimeline ei ole. EELISTUNG Eelistungil toetas hageja esindaja hagi. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevuse ning menetluskulud. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna ta esitas hagejale avalduse, milles palus selles korteris vee kinni keerata ning soojuse välja lülitada, mida hageja ei ole teinud. Korterit müüa ega kinkida ei saa, kuna tegemist on ühisvaraga, kuid kostja abikaasa viibimiskoht ei ole teada. Käesoleval hetkel tasub kostja igakuiselt võlgnevusest 50 krooni. Kohtuistungil, mis toimus vahetult peale eelistungit, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Korteri ostu-müügilepingu /tl. 6/ ja ehitusregistri väljavõtte /tl. 11/ kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga xxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Püssi linn osutab oma hallataval territooriumil haldusteenust ning linnavalituse poolt on kinnitatud kommunaalteenuste hinnad /tl 15-22/. Hageja haldab elumaja, kus asub kostja korter. Hageja on kostjale igakuiselt saatnud arved, kus on kajastatud küte, kuuma vee, maamaksu, külma vee ja kanalisatsiooni tasud /tl. 7-10/. Kostja ei ole vastu vaielnud esitatud arvete suurusele, samas on arved jäetud tasumata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne
4. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
5. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt ei välista ega piira lõikes 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
7. juulit
8. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
9. juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kuni 01.juulini 2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 lg 1 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja jättis arved tasumata. Kostja põhjendab arvete tasumata jätmist asjaoluga, et ta alates 2002.a korteris ei elanud. Korteriomandi (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Seega kannab korteriomanik korteril lasuvad kohustused ning hageja poolt arvestatud võlgnevus kuulub väljamõistmisele kostjalt. Asjaolu, et kostja talle kuuluvas 2 korteris ei elanud, ei vabasta teda iseenesest korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest. Samuti ei anna asjaolu, et kostjal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks, iseenesest alust hagi rahuldama jätmiseks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et kostja mitte elamine korteris ei vabanda arvete maksmata jätmist. VÕS § 162 lg 1 sätestab: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja viiviste vähendamist taotlenud ei ole. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 5919, 38 krooni ja viivis summas 1028,97 krooni, kokku summas 6948,35 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
10. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
11. juunil
12. Kooskõlas enne
13. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne
14. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hageja esitas hagiavaldustes taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 525 krooni ning õigusabikulu 236 krooni, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, §, § 632 rahuldab kohus hagi. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 3