2-04-810/5

2-04-810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-04-810 Tsiviilasi A.D. hagi R.Z. vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 06.07.2005.a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.Z. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad R.Z. A.D. ja tema esindaja adv A.L. RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnakohtu 06.07.2005.a. otsus ja saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks Harju Maakohtule. R.Z. apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Hageja omandas 1994.a. eluruumi asukohaga K**** tee **-** Tallinnas. 2001.a. oktoobris pöördus kostja hageja poole, väites, et hageja lapselaps V.P. on kostjale võlgu 20 000 krooni. Kostja nõudis võla tagatiseks hagejale kuuluvat korterit K**** tee **-** Tallinnas. Kostja väitis, et korteri omandiõigus vormistatakse tema omandiks seni, kuni võlg on tasutud ning pakkus korteri ostumüügilepingu sõlmimist tingimusega, et hageja ja tema abikaasa võivad korteris edasi elada. Korteri ostu-müügihind lepitakse kokku fiktiivselt, eesmärgita seda kunagi reaalselt tasuda. Kostja pealekäimisele järele andes müüdi korter kostjale hinnaga 80 000 krooni, raha ülekandmist hagejale toimunud ei ole. 2002.a. detsembris tasus hageja lapselaps V.P. 20 000 krooni kostjale. Hageja eeldas, et võla tasumisele järgneb korteri vormistamine hageja omandisse, kuid kostja seda ei teinud. Hageja palus tunnustada 08.11.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust ja kustutada 13.11.2002 Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 135464 II jakku tehtud kanne. Alternatiivse nõudena palus hageja juhul, kui osutub võimatuks välja mõista vaidlustatud müügitehinguga kostjale üle läinud korteriomandit, mõista kostjalt hageja kasuks välja korteri turuhind 380 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning kohus tegi asjas 29.09.2004 tagaseljaotsuse. 21.10.2004 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ta hagi ei tunnistanud. 21.06.2005 eelistungile kostja ei ilmunud. Kohus oli kostjat hoiatanud, et tema mitteilmumisel eelistungile võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kasuks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi teistkordse tagaseljaotsusega ja tunnustas A.D. ja R.Z. vahel 08.11.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust. Kohus mõistis R.Z.lt A.D. kasuks välja 380 000 krooni ja riigilõivu 20 060 krooni. Kohus mõistis R.Z.lt välja õigusabikulu 3088,65 krooni ja 188,30 krooni postikulu riigituludesse. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks oli tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 70 lg 1 ja 2, mis sätestasid, et teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti, on tühine. Tehing, mida tegelikult teha taheti, on varjatud tehing. TsÜS § 66 lg 3, 4 ja 5 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Tühist tehingut ei pea täitma. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohus leidis eeltoodu alusel, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused R.Z. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme. Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendused faktilistele asjaoludele ning kohtuotsus ei ole põhjendatud ja seaduslik. Apellant esitas enne kohtuistungi toimumist kohtule perearsti tõendi enda haiguse kohta. Apellant ei viibinud kohtuistungil seadusliku takistuse tõttu. Apellant ega perearst ei olnud teadlikud asjaolust, et väljastatud tõend ei olnud vormikohane. Apellant pöördus uuesti perearsti poole ja perearst väljastas apellandile 21.07.2005 tõendi, millest nähtub, et apellant pöördus arsti poole 20.06.2005 ja kohtuistungi päeval 21.06.2005 ei olnud apellant võimeline tervisliku seisundi tõttu kohtuistungist osa võtma. 2