← Eesti

2-05-224/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-224 (endine nr 2-149/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi G. K. hagi KÜ Torujõe 31a vastu üldkoosoleku otsuse ja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2006 Menetlusosalised Hageja: G. K. (IK X) Kostja: KÜ Torujõe 31a (RK X) Kostja esindaja: V. P. (juhatuse liige) Kostja esindaja: P.P. (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  3. Jätta G. K. hagi KÜ Torujõe 31a vastu üldkoosoleku otsuse ja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud G. K. kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt toimus
  5. septembril KÜ Torujõe 13a liikmete üldkoosolek, mille käigus otsustati kinnitada kommunaalteenuste, s.o. soojuse ja vee eest tasumise kord. Vastavalt üldkoosoleku protokolli p-le 1.2 otsustas üldkoosolek, et korteriomanikud, kelle korteritest on keskkütte radiaatorid eemaldatud, peavad kahe nädala jooksul esitama projektid alternatiivküttele ülemineku kohta. Juhul kui projekti ei esitata, toimub tarbitud soojuse arvestus lähtuvalt eluruumi suurusest (ruutmeetritest). Hageja väitel väljastati talle üldkoosoleku protokoll
  6. detsembril
  7. 1

(5)Hageja selgitab, et korteri, asukohaga X, endise omaniku (omanik kuni
  1. jaanuarini 2005) poolt eemaldati
  2. augustil 2001 keskkütte radiaatorid osaliselt, s.o. korteri köögist ja kahest toast ning sellega vähenes ka maja soojatarbimine. Nimetatud muutus on fikseeritud
  3. augusti 2001 aktis elumaja keskküttesüsteemi koormuse muutumise arvestuste kohta. Keskkütteradiaatorite eemaldamine ja ümberarvestuse koostamine teostati vastavat litsentsi omava OÜ Starman ja Vereš poolt. Ümberarvestuse kohaselt moodustab korteri X köetav jääkpind 25,6 m
  4. Hageja väitel esitab korteriühistu, vaatamata köetava jääkpinna vähenemisele, arveid soojusenergia eest, lähtuvalt korteri üldisest pindalast. Hageja pöördus avaldusega korteriühistut teenindava TÜ Soter poole ning palus teha ümberarvestus soojusenergia eest tasumise osas. TÜ Soter edastas hageja avalduse korteriühistu juhatusele. Korteriühistu Torujõe 13a juhatuse
  5. novembri 2004 otsusega jäeti jõusse korteriühistu liikmete
  6. septembri 2004 üldkoosoleku otsus kommunaalteenuste eest tasumise kohta. Hageja leiab, et korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsused on tema korteris soojusenergia arvestamise korra osas põhjendamata ja ebaseaduslikud, kuna otsustest ei selgu, millistele õigusaktidele toetudes on korteriühistul õigus nõuda korteriomanikult projekti alternatiivküttele ülemineku kohta. Vaidlustatavates otsustes ei ole märgitud, miks hageja poolt korteriühistule esitatud dokumente hageja korteri soojustarbimise ja maja soojuskoormuse vähendamise kohta ei ole kostja poolt arvesse võetud. Hageja palub tunnistada kehtetuks ja tühiseks KÜ Torujõe 31a
  7. septembri 2004 üldkoosoleku otsuse soojusenergia eest tasumise korra kinnitamise kohta osas, mis on sätestatud üldkoosoleku protokolli p-s 1.2 korteri X omaniku suhtes ning tunnistada kehtetuks ja tühiseks KÜ Torujõe 31a juhatuse
  8. novembri 2004 otsus selles osas, millega jäeti jõusse korteriühistu üldkoosoleku
  9. septembri 2004 otsus. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud KÜ Torujõe 31a üldkoosoleku protokolli ärakirja; akti keskkütteradiaatorite eemaldamise kohta; korteri keskküttesüsteemi koormuse muutuse arvestuse korteri küttepinna soojusenergia tarbimise muutumisel; korteriühistu juhatuse
  10. novembri 2004 nõupidamise protokolli ärakirja ja TÜ-le Soter esitatud avalduse ärakirja. Kostja vastus Kostja ei nõustu hageja hagiavalduses toodud väidetega. Kostja on seisukohal, et hageja sai korteriühistu üldkoosoleku otsusest teada juba üldkoosoleku toimumise päeval, s.o.
  11. septembril
  12. Kostja väitel esindas korteriühistu
  13. septembri 2004 üldkoosolekul endist korteriomanikku A. K. tema poeg G.K. ehk hageja. Hageja allkiri on üldkoosolekul osalejate nimekirjas ja seega on tõendatud tema üldkoosolekust osavõtt. Kuna hageja osales üldkoosolekul, pidid hageja ja ka korteri endine omanik, keda hageja esindas, olema teadlikud korteriühistu
  14. septembri 2004 üldkoosoleku otsusest juba alates üldkoosoleku toimumise päevast, s.o.
  15. septembrist
  16. Korteriühistu
  17. septembri 2004 üldkoosoleku vaidlustamise tähtaeg lõppes seega
  18. detsembril
  19. Tollane korteriomanik A. K. üldkoosoleku otsust kolme kuu jooksul kohtus ei vaidlustanud. Endisele korteriomanikule A. K. väljastati
  20. detsembril 2004 tõend nr 1/2004 selle kohta, et korteri X omanik A. K. on tasunud korteriühistule kõik maksud ning võlgnevust ei oma. Kostja väitel oli nõue korteriomanikele, kelle korteritest on keskkütteradiaatorid eemaldatud, esitada kahe nädala jooksul projektid alternatiivküttele ülemineku kohta, fikseeritud ka KÜ Torujõe 31a põhikirjas, mis võeti vastu asutamiskoosolekul. Asutamiskoosolekul osales ka endine korteriomanik A. K. ja nimetatud otsust ta ei vaidlustanud. Kostja on seisukohal, et hageja nõuab alusetult, et tema suhtes kasutada soojusenergia arvestamisel köetava jääkpinna suurust 25,6 m
  21. Sellist arvestust saab kohaldada vaid siis, kui korteriomanik on üle läinud alternatiivküttele. Korteri nr 9 omanik seda teinud ei ole ning seega ei olnud võimalik ka esitada projekti alternatiivküttele ülemineku kohta. Korteriühistu juhatus, võttes arvesse asjaolu, et 2
(5)korteri nr 9 omanik ei ole üle läinud alternatiivküttele, vaid kasutab korteri kütmiseks keskkütet täies mahus, ei rahuldanud juhatuse
  1. novembri 2004 koosolekul hageja avaldust. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohaldada aegumist. Kostja palub kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostja esitas oma vastuväidete kinnituseks korteriomanike
  2. septembri 2004 üldkoosolekul osalejate nimekirja koopia; KÜ Torujõe 31a tõendi
  3. detsembrist 2004 nr 1/2004 koopia; KÜ Torujõe 31a
  4. septembri 2004 üldkoosoleku protokolli nr 1 koopia; KÜ Torujõe 31a põhikirja koopia; OÜ Starmak ja Vereš arvestuse osalise alternatiivküttele ülemineku kohta ja KÜ Torujõe 31a juhatuse
  5. novembri 2004 koosoleku protokoll nr
  6. Kohtuistung Hageja jäi oma hagiavalduste toodud nõudmiste juurde. Hageja nõustus, et võttis osa
  7. septembril 2004 toimunud KÜ üldkoosolekust. Hageja väitel sai ta protokolli kätte
  8. detsembril 2004 kostja seadusliku esindaja käest. Hageja selgitab, et kuna ta ei saanud enda kätte üldkoosoleku protokolli, siis ei olnud varem võimalik hagi kohtusse esitada. Hageja ei küsinud protokolli järgmisel või ülejärgmisel päeval sellepärast, et ei olnud veel otsustanud, kas anda hagi kohtusse või mitte. Hageja pöördus hr Petersoni poole juba varem, kui 2004 aasta detsembri lõpus ja ta teadis, et kolm kuud on tähtaeg hagi esitamiseks. Hageja väitel ei kuulnud ta KÜ üldkoosolekul otsust enda korteri kohta. Hageja arvates oli otsus kõigi korterite kohta ning ta ei mõistnud, mida otsustati nimelt tema korteri kohta. Otsusest sai aru niipalju, et tal tuleb esitada korteriühistule projekt ja seda ta ka tegi. Hageja selgitab, et pöördus suuliselt korteriühistu esimehe poole protokolli saamiseks, kui otsustas kohtusse hagi esitada. Hageja pöördus korteriühistu esimehe poole kaks nädalat peale koosolekut ning esimees lubas anda protokolli. Hageja väitel korteriühistu esimees protokolli aga ei andnud. Hageja palub tunnistada tühiseks KÜ Torujõe 31a
  9. septembri 2004 üldkoosoleku otsus. Kostja seaduslik esindaja teatas, et 2004 aasta lõpus küsis hageja temalt koosoleku protokolli seoses korteri ümbervormistamisega hageja nimele. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et koosoleku protokolli riputatakse ülesse järgmisel või ülejärgmisel päeval peale koosoleku toimumist elumaja igas sissekäigus esimesele korrusele, kus on teadete tahvel. Üles riputatakse üldkoosoleku protokollid ja ka otsused. Korteriühistu
  10. septembri 2004 üldkoosoleku otsus ei puudutanud ainult hageja korterit, vaid see puudutas ka teiste korterite elanikke. Kui hageja oleks üldkoosoleku protokolli küsinud, oleks ta selle ka saanud, aga hageja seda ei teinud. Kuna tol ajal oli korteriomanik hageja isa, siis ka tema isiklikult korteriühistu poole ei pöördunud. Kostja seaduslik esindaja väitel kõik, kes olid koosolekul, olid teadlikud otsusest ning hageja otsuse saamiseks tema poole kahe nädala jooksul peale koosolekut ei pöördunud. Kostja lepinguline esindaja jäi kirjaliku vastuse juurde. Kostja lepinguline esindaja on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamine tähtaeg on aegunud ning juhatuse koosolek ei ole pädev üle vaatama üldkoosoleku otsuseid, juhatus ei saa üldkoosoleku otsust muuta. Kostja lepinguline esindaja palub kohaldada aegumist. Kostja lepinguline esindaja selgitab, et üldkoosoleku protokoll riputatakse alati üles sissekäikudesse järgmisel või ülejärgmisel päeval peale üldkoosoleku toimumist. Hageja oleks võinud pöörduda protokolli saamiseks juhatuse poole, kuid hageja seda ei ole teinud. Kuna hageja tunnistas, et ta ise isiklikult viibis koosolekul, algab aegumistähtaeg alates koosoleku toimumisest. Juhatuse otsust aga ei saa tühiseks tunnistada, kuna see lähtub üldkoosoleku otsusest ja see nõue tuleb jätta samuti rahuldamata, kuna juhatus ei saanud teistsugust otsust teha. Kostja lepingulise esindaja palub jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule volikirja koos tõlkega, mis tõendab, et hageja isa volitas hagejat esindama teda korteriühistu koosolekutel. KOHTU PÕHJENDUSED 3
(5)Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistuseaduse (KÜS) §13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja osales
  1. septembril 2004.a. üldkoosolekul 22.09.2004.a. korteriomanikuks olnud A. K. esindajana volikirja alusel, seega oli hageja teadlik üldkoosoleku otsusest 22.09.2004.a. Koosolekul osalemise kohta on andnud hageja allkirja ja oma osavõttu koosolekust hageja ka ei vaidlusta. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamise aegumistähtaeg hakkas kulgema koosoleku toimumise ajast, s.o. 22.09.2004.a. Ei üldkoosolekul osalenud hageja ega seekordne korteriomanik kohtusse hagi 3 kuu jooksul koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises. ei esitanud Hageja sai korteri omanikuks 04.01.2005.a. ja esitas hagi kohtusse 25.01.2005.a. Hagi esitamise tähtaeg möödus 22.12.2004.a. Seega tuleb hageja nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamises jätta rahuldamata. Vastavalt KÜS § 1 lg 2, korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuna KÜS ei reguleeri juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamise korda, tuleb lähtuda MTÜ seadusest. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. (§ 24 sõnastus kuni
  3. 2005) Juhatuse koosolek toimus 01.11.2004.a. Koosoleku oli arutusel ka A. K. avaldus, mille oli esitanud juhatusele korteriühistut teenendav TÜ Soter ja avaldus puudutas soojuse ümberarvestust. Koosolek otsustas jätta jõusse otsus, mis võeti vastu üldkoosolekul 22.09.2004.a. alternatiivküttele ülemineku ja vastavate dokumentide esitamise osas. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Seega ei saa juhatus muuta üldkoosolekul vastuvõetud otsust ja kuna üldkoosoleku otsus vastavalt KÜS § 13 jõustub otsuse tegemise ajast ja juhatus lähtus üldkoosoleku otsusest, tuleb jätta hageja nõue Korteriühistu Torujõe 31 A juhatuse koosoleku 01.11.2004.a. otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamise kohta rahuldamata.. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
  4. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  5. jaanuaril
  6. Kooskõlas enne
  7. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 4
(5)Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Evi Kool Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.