3-03-20/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 4.veebruaril

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-138/2004 Haldusasi V.K.i kaebus ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 15.
2. 1999.a. otsuse nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korralduse nr 110 peale Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2005.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja V.K., tema esindajad advokaat Monika Mägi ja Helen Hääl, Tallinna Linnavalitsuse ja ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni esindaja Tiit Mäger, kolmanda isiku Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindaja Vahur Glaase RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 1.09.1992.a. otsusega tunnistas Tallinna Linnakohus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) omandireformi õigustatud subjektiks(tl II-31) 22.11.1993.a. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 1294 loeti Tallinnas Lätte tn 5, endisel kinnistul nr 4181 asuvad hooned ja krunt suurusega 977,8 m2 omandireformi objektiks; majavaldus on natsionaliseeritud 1.11.1940.a., maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal tunnistati Tallinna Oleviste Evangeeliumi Luteri Usu kogudus ja omandireformi õigustatud subjektiks selle vara osas EELK Konsistoorium(tl II-33). 22.06.1994.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1225-k tagastati Lätte tn 5 elamu EELK Konsistooriumile(tl III-20). 22.11.1994.a. otsusega tunnistas Tallinna Halduskohus ülalmärgitud ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsuse ja linnavalitsuse korralduse täielikult seadusevastaseks, kuna ei ole tõendatud, et Lätte 5 elamu kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Oleviste kogudusele(tl II-169171) 11.01.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Tallinnas Lätte tn 5 asuv kinnisvara natsionaliseeriti 1940.a. Kohus leidis, et Tallinna Linna TSN TK 2.09.1952.a. otsusega nr 516 on Lätte tn 5 arvatud kohaliku nõukogu elamufondi, otsuse lisas nr 2 on toodud Tallinnas natsionaliseeritud majade loetelu, mille natsionaliseerimine jäi ENSV Teatajas avaldamata, kus järjekorranumbri 110 all on nimetatud Lätte tn 5 majavaldus, mille endise valdajana on märgitud Tallinna Oleviste kogudus(haldustoimiku lk III-7-9). Huvitatud isikute esindaja vastuväiteid, et juriidilist fakti pole võimalik tuvastada, kuna natsionaliseerimisel ei ole järgitud seal ajal kehtinud seadusi ja avaldaja pole esitanud dokumenti, mis vastuvaidlematult tõendaks natsionaliseerimise fakti, ei pidanud kohus asjakohasteks, sest EELK-l polekski olnud põhjust kohtusse pöörduda, kui natsionaliseerimine oleks toimunud seal ajal kehtinud õigusakte järgides ning oleks olnud korrektselt vormistatud. Kohus asus seisukohale, et EELK-l on õigus taotleda juriidilise fakti tuvastamist, sest Oleviste kogudus oli EELK-i osa ning kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et Lätte tn 5 oleks kiriku omandusest välja läinud või kirik oleks avaldanud soovi Lätte tn 5 asuvast kinnisvarast loobumiseks. Kinnistusraamatusse ei ole tehtud uusi kandeid omandiõiguse ülemineku kohta, omanikuna jäi kinnistusraamatusse kinnisvara 14.02.1935.a. ostu-müügi lepinguga omandanud Oleviste kogudus(haldustoimiku lk II-2-3, 3437). Asjaolu, et Lätte tn 5 osas oli vormistatud eluaegse kasutamise õigus Gertrud Mülleri kasuks ja elamu oli mitmete ühingute valduses, ei oma antud asjas sisulist tähendust, kuna sellega seoses ei olnud omandiõigus üle läinud. Kohus luges põhjendamatuks ka huvitatud isikute esindaja väite, et majavaldus läks riigile üle vaibevarana(tl III-51-52). 30.
3. 1996.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata(tl III-47-49). Riigikohtu loakogu Lätte 5 elanike kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud(tl I-35). 15.03.1999.a. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 10608 tühistati 22.11.1993.a. otsus nr 1294, loeti Tallinnas Lätte tn 5, endisel kinnistul nr 4181 asunud hooned ja krunt suurusega 978 m2 omandireformi objektiks; majavaldus on natsionaliseeritud 1.11.1940.a., maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal ja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati EELK. Komisjon juhindus otsust tehes Tallinna Halduskohtu 22.11.1994.a. otsusest ja Tallinna Linnakohtu 11.01.1996.a. otsusest(tl I-6). 22.01.2003.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 110-k tagastati Lätte tn 5 elamust 1700/7443 mõttelist osa EELK-le ning korralduse punktiga 5 tunnistati kehtetuks 22.06.1994.a. korraldus nr 1225-k(tl I-7). 14.02.2003.a. anti tagastatud vara üle EELK-le(tl III-76). 2.10.2003.a. müüs EELK vara OÜ-le „Losside Kinnisvara“(tl I-70-76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tühistada 15.03.1999.a. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsus nr 10608 ja 22.01.2003.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldus 110-k(v.a. punkt 5) korteri nr 3 osas ning kohustada linnavalitsust kahe kuu jooksul lõpule viima kaebaja eluruumi erastamise avaldust. 22.11.1994.a. jõustunud otsuses leidis Tallinna Halduskohus, et Lätte 5 elamu kuulumine õigusvastase võõrandamise ajal Oleviste kogudusele ei ole tõendatud. Vaidlustatud otsusega eirati nimetatud kohtuotsust. Õiguskindluse põhimõttest lähtudes oli kaebajal Tallinna Halduskohtu 1994.a. otsusest lähtudes õigus eeldada, et Lätte tn 5 tagastamine on lõppemas tema jaoks positiivselt. Kaebaja esitas tähtaegselt majavalitsusele Lätte tn 5-3 korteri erastamise avalduse, kuid talle teatati, et seda pole võimalik menetleda, sest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus on pooleli. Samas erastati ajavahemikul 01.-24.03.1995.a. enamik kortereid selles majas. Selline käitumine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja avalduse menetlusse võtmisega tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et tal on võimalik vaidlusalune eluruum erastada sarnaselt teiste samas elamus olevate eluruumidega. Vastustaja on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet ja hea halduse tava. Vaidlustatud otsuses on linnakomisjon ebaõigesti tuvastanud õigusvastase võõrandamise ajana 1.11.1940.a., kuigi Tallinna Linnakohus leidis 11.01.1996.a. otsuses, et see pole õige aeg. Selle kohtuotsusega küll tuvastati juriidiline fakt, et Lätte tn 5 hoone oli õigusvastaselt võõrandatud, kuid puudub juriidiline fakt, mis seoks ehitise õigusvastase võõrandamise EELK-i vara õigusvastase võõrandamisega omandireformi aluste seaduse(ORAS) sätete alusel. Puuduvad juriidilised dokumendid selle kohta, et Oleviste kogudus oleks andnud endale kuuluva vara üle EELK-le. Seega ei ole võõrandamisaegne omanik õigesti tuvastatud. Linnavalitsus on rikkunud korralduse vastuvõtmisel seadust, mis ei näe ette eluruumide tagastamist reaalosana. Linnavalitsus oleks saanud Lätte tn 5 tagastada vaid mõttelise osana. Kaebajal on ka kahtlus, et Lätte tn 5 ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuid selle kindlakstegemiseks ekspertiisi teostamist ta ei taotle. Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. 1.09.1992.a. Tallinna Linnakohtu otsusega on EELK tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ORAS §-st 9 lg 1 lähtudes. Vaidlusaluse vara omanik võõrandamise hetkel oli EELK Oleviste kogudus, kes omandas selle 14.02.1935.a. ostu-müügi lepinguga(tl II-34-36). 11.01.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Lätte tn 5 asuv kinnisvara natsionaliseeriti 1940.a. ning et EELK on oma organisatsioonide õigusjärglane. Kohus asus seisukohale, et EELK-l on õigus taotleda juriidilise fakti tuvastamist, kuna sellest sõltub tema varaliste õiguste tekkimine. Sellega tuvastas kohus vara õigusvastase võõrandamise EELK-lt ning vaidlustatud otsuses märgitud vara õigusvastase võõrandamise aeg on õige. Kaebaja ei ole tõendanud, et vara õigusvastast võõrandamist ei toimunud või et see toimus teisel ajal. Vara kuulumist EELK-le õigusvastase võõrandamise ajal kinnitavad ka EELK Konsistooriumi 17.07.1940.a. täiskogu koosoleku protokolli nr 23 p 1(tl II164) ja koguduse likvideerimiskomisjoni 19.07.1940.a. otsus(tl II-56-60). Isegi juhul, kui lugeda vara omanikuks võõrandamise hetkel Oleviste kogudus, on õigustatud subjektiks EELK, sest Ülemnõukogu 11.12.1991a. otsuse „Eesti Vabariigi usuühingute kohta“ punkti 2 kohaselt on kirikul ja usuühingute liidul õigus taotleda nii temalt endalt kui tema kogudustelt või temasse ühinenud usuühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, asendamist või kompenseerimist vastavalt omandireformi reguleerivatele normatiivaktidele. Vaidlusalune vara võõrandati juriidiliselt isikult, kes ei saa olla ORAS § 7 lg 3 mõistes ümberasuja, vara omandiõiguse üleminek Saksa Usaldusvalitsusele ei ole tõendatud. Puuduvad dokumendid, mis seaksid kahtluse alla vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et teised Lätte tn 5 asuvad eluruumid erastati vastuolus ORAS §-ga 18 lg
4. Kaebaja ei saa nõuda võrdset kohtlemist, kui selle saavutamiseks peaks haldusorgan tegema seadusevastase toimingu. Õiguspärase ootuse ja hea halduse tava alus saab tuleneda üksnes seaduslikest õigustest või kohustustest. Kolmas isik EELK palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik OÜ „Losside Kinnisvara“ kohtuistungile ei ilmunud. KOHTU PÕHJENDUSED ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 15.03.1999.a. otsus nr 10608 on õiguspärane. Kohus nõustub ülalpool esitatud 11.01.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsuse põhjenduste ja vastustajate seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Tallinna Oleviste koguduse esimehe ja õpetajate avalduse alusel otsustas EELK hooldaja 11.11.1939.a. otsusega nr 184 likvideerida Oleviste kogudus ning anda selle arhiiv ja varad, mille hulka vastavalt 27-28.02.1939.a. teostatud välisrevisjoni protokollile kuulus ka Lätte tn 5 hoone, EELK-i omanduseks(tl II-130, 165-168). Hooldaja otsuse peale mõnede Oleviste koguduse liikmete poolt esitatud kaebuse jättis EELK Ülemkohus rahuldamata(tl II-159-162). Oleviste koguduse likvideerimiskomisjon kontrollis Lätte tn 5 asuva Oleviste koguduse kinnisvara majandamist kasutaja G.Mülleri poolt(tl II-56-60). EELK Konsistooriumi 17.07.1940.a. täiskogu koosolek lõpetas Oleviste koguduse likvideerimiskomisjoni tegevuse 20.07.1940.a. ning võttis koguduse arhiivi ja varad valitsemisele(tl II-164). Seega on ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon õigesti tunnistanud Lätte tn 5 vara osas omandireformi õigustatud subjektiks EELK-i. Väär on kaebaja väide, et Tallinna Linnakohus leidis 11.01.1996.a. otsuses, et 1.11.1940.a. pole natsionaliseerimise õige aeg. Kohus pole otsuses ühtki konkreetset natsionaliseerimise kuupäeva käsitlenud, vaid on määratlenud natsionaliseerimise ajana ainult aasta
5. Kuna linnavalitsusel polnud kahtlust, et kõnealune hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul, oli ta kohustatud selle kooskõlas ORAS-ga EELK-le tagastama. Kaebaja väide, et ehitis pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, on paljasõnaline, kaebaja ei ole selle kinnituseks esitanud mingeid tõendeid ega soovinud ka ekspertiisi teostamist. Kuivõrd enne otsuse nr 10608 tegemist oli enamik kortereid üürnikele erastatud ning 5743/7443 mõttelist osa majast asus füüsiliste isikute omandis, oli võimalik tagastada üksnes 1700/7443 mõttelist osa majast. Ekslik on kaebaja arvamus, et linnavalitsus on rikkunud korralduse vastuvõtmisel seadust, mis ei näe ette eluruumide tagastamist reaalosana. Korraldusega on Lätte tn 5 hoone tagastatud mõttelise osana ning ka üle on antud mõttelise osana, millele vastavad vara üleandmise aktis nimetatud ruumid(tl III-76). Kuna EELK-i omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsus ja temale Lätte tn 5 hoone tagastamise korraldus on õiguspärased, ei saa vara tagastamise viis ka kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Linnavalitsus ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi. Selle põhimõtte kohaselt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et õigusaktiga lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse(EES) §-le 3 lg 5 p 4 ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid erastamisele kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti loobumiseni vara tagastamise nõudest. Üksnes Tallinna Halduskohtu 22.
6. 1994.a. otsuse põhjal ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et hoonet EELK-le ei tagastata ja tal tekib võimalus enda kasutuses olev korter erastada, sest vara tagastamise menetlus jätkus. Asjaolu, et linnavalitsus võimaldas ORAS §-s 18 lg 1 ja EES §-s 3 lg 5 p 4 sätestatud erastamiskeeldu rikkudes enamikul üürnikest enda kasutuses olevad eluruumid erastada enne omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise küsimuse otsustamist, ei anna kaebajale õigust võrdse kohtlemise ja õiguspärast ootuse põhimõtetele toetudes nõuda EELK-le tagastatud korteri nr 3 erastamist. Riigikohtu halduskolleegium on 6.05.2004.a. otsuses nr 3-3-1-19-04 asunud seisukohale, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. 6.12.2004.a. otsuses nr 3-3-1-53-04 sedastas Riigikohtu halduskolleegium, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Kohtunik: D.Maastik