KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17796 (endine number 2/228-24487/05) Tsiviilasi Silvia Haamann`i hagi R.Pu (P) vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.H ( Kostja R.P Kohtuistungi toimumise aeg 08. veebruar 2006. a Istungil osalenud isikud Hageja S.H Kostja R.P RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista R.Pult (P) S.H`i kasuks igakuine elatusraha 3000,00 (kolm tuhat) krooni poeg K.Pu (P) (sünd. 31.05.2002.
- a)ülalpidamiseks alates 01.06.2005.a. kuni poja täisealiseks saamiseni 31.05.2020.a. Välja mõista R.Pult (P) S.H`i kasuks igakuine elatusraha 3000,00 (kolm tuhat) krooni poeg R.Pu (P) (sünd. 07.07.2003.
- a)ülalpidamiseks alates 01.06.2005.a. kuni poja täisealiseks saamiseni 07.07.2021.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus: Välja mõista R.Pult (P) kohtukulud, milleks on riigilõiv 4750,00 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2900072123). Välja mõista R.Pult (P) kohtukuluna postikulu 155,20 krooni (ükssada viiskümmend viis krooni ja 20 senti ) Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049777. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 07.10.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks poega; 31.05.2002.a, sündis poeg K P ja 07.07.2003.a sündis poeg R. P. Kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust alates 2005.a kevadest. Hageja viibib käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ega tööta ja tema ainsateks sissetulekuteks on lastetoetused. Poolte kooselu ajal on kostja hagejale väitnud, et tema igakuine palk on 30 000 krooni. Hageja arvestuste kohaselt kulub tal laste ülalpidamiseks kuus keskmisel 6100 krooni, millest kulutused toidule moodustavad 1500 krooni, kulud üleriietele 1300 krooni, kulud pesule 500 krooni, ravimitele ja hügieenitarvetele kulub 400 krooni, jalanõudele 800 krooni, lasteaiatasule ja ringidele 1080 krooni, mänguasjadele ja õppevahenditele 500 krooni. Hageja elab koos lastega üürikorteris, mille eest tuleb igas kuus tasuda üüri ja kommunaalkulude eest kokku 4320 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis poeg K.Pu (P) ülalpidamiseks 4500 krooni ja poeg R.Pu (P) ülalpidamiseks 4500 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohtuistungil Hageja vähendas istungil elatise suuruse nõuet ning palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni kummagi poja ülalpidamiseks alates juunikuust 2005.a. Kostja nõustus tasuma elatist 5000 krooni kuus kahe lapse peale kokku. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et S.H`i hagi kuulub rahuldamisele. K.Pu (P) sünnitunnistusega on tõendatud, et K.Pu (P) vanemateks on R.P ja S.H. R.Pu (P) sünnitunnistusest nähtuvalt on tema vanemateks R.P ja S.H. Select Service Partner Eesti AS-i 03.10.2005.a tõendiga on tõendatud, et S.H viibib lapsehoolduspuhkusel. 01.07.2004.a töölepingust nr 2 nähtub, et R.P töötab OÜ-s NovalesGroup mööblipaigaldajana ning tema põhipalgaks on 10 638 krooni kuus ning välislähetuse korral makstakse talle täiendavalt päevaraha. OÜ NovalesGpoup 06.02.2006.a palgatõendiga on tõendatud, et R.Pu (P) brutotöötasu 2005.a on olnud 10 638 krooni kuus ning netotöötasu 8250 krooni kuus. Kapitalirendilepingust nr. 250620PR nähtub, et R.P liisib AS-lt Sampo Liising sõiduautot Audi S8, mille eest tasub ta vastavalt AS Sampo Liising kapitalirendilepingu nr. 250620PR lepingu maksete tasumise graafikule igakuiselt kuni 15.07.2008.a. 4381,20 krooni . Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida 2 PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja esitas 07.10.2005. aastal 31.05.2002.a, sündinud poja K.Pu (P) ja 07.07.2003.a sündinud poja R.Pu (P) ülalpidamise nõude. Menetluse käigus hageja, tuginedes PKS §-le 70 lg. 2, palus laste ülalpidamiseks elatusraha välja mõista tagasiulatuvalt alates 2005 .aasta juunikuust, kuna kostja maksis viimati laste ülalpidamiseks elatusraha 2005.a. maikuus. Samuti hageja vähendas hagis taotletud elatise summa suurust ühe lapse kohta ja palus kostjalt välja mõista igakuine elatusraha kummagi poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni, kokku kahele lapsele summas 6000 krooni. Hageja on lapsehooldus puhkusel, kuna noorem laps on alla kolme aastane (R. P sünd. 07.07.2003.a.). Hageja ainsateks sissetulekuteks on riiklikud lastetoetused. Lapsed lasteaias ei käi, kuna hagejal ei jätku selleks raha. Lapsed on tihti haiged. Rasketel olukordadel toetab hagejat võimaluse korral tema õde oma perega. Hageja enda vanemad on surnud. Hagejal puudub vara, sealhulgas ka eluruum vallas- või kinnisomandina, mistõttu on ta koos lastega sunnitud üürima eluruumi ja maksma selle kasutamise eest igakuiselt 3500 krooni üüri koos kommunaalkuludega (tlk. 39-40). Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summale vastu ning nõustub hagejale tasuma kahe lapse ülalpidamiseks kokku elatist 5000 krooni, kuna tema majanduslik olukord on praegu raske. Kostja möönab, et tema palk on 10 000 krooni kuus millele lisanduvad töölepingu kohaselt välislähetuse korral täiendavalt päevarahad ( 500 krooni välislähetuse päeva eest). Samuti liisib kostja alates 2005.a juunist sõiduautot Audi S8, liisingumakseteks kulub tal kuus 7000 krooni (tlk. 18, 26-27). Kostja võtab omaks, et ta ei ole laste ülalpidamiseks elatusraha maksnud alates möödunud aasta suvest. Lastega kohtus viimati päris ammu ( tlk. 17). Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund on parem kui hagejal. Seda tõendab esiteks kostja tööleping (tlk. 22), mis tagab kostjale korrapärase sissetuleku ja võimaluse teha oma tööd ka välislähetuses. Seega on kostjal kui 28. aastasel noorel ja tervel mehel (vastupidist ei ole tõendanud) olemas kõik võimalused ennast arendades ja täiendades teenida veelgi suuremat töötasu ja oma varalist seisu parandada. Teiseks on kostja võimalus liisida sõiduautot Audi S8 4.2 (250kW), maksumusega 245 000,00 (krooni), makstes nelja aasta jooksul igakuiseid graafikujärgseid makseid 4 381,20 krooni, millele lisanduvad kindlustusmaksed, mis kostja väidetel koos graafikujärgsete maksetega kokku moodustavad 7000 krooni kuus. Samas tuleb arvestada ka auto ülalpidamis-kuludega (bensiin, auto teeninduse kulud, varuosad jne). Samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid ühegi laste kulutuste arvestuse kulu kohta, vaid on viidates keerulisele rahalisele olukorrale nõustunud maksma igakuiselt elatusraha mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 5000,00 krooni. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kostja varaline seisund on parem kui hagejal ning see võimaldab kostjal lapsi suuremas ulatuses ülalpidada. 3 On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu (eluruumi). Seega peab hageja, kellel endal puudub omandiõigus ühelegile eluruumile, kandma tavapärasest suuremaid kulutusi eluruumile, milledest 2/3 on laste osa ja mis tuleb vanematel võrdselt kanda. Tulenevalt PKS § 70 lg. 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks alates 01.06.2005.a, hagi on kohtusse esitatud 07.10.2005.a. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise laste ülalpidamiseks alates 01.06.2005.a. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 3000 krooni poeg K.Pu (P) ülalpidamiseks ja 3000 krooni poeg R.Pu (P) ülalpidamiseks. kuni nende täisealisuseni. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Seega saab hageja reaalselt elatusraha ühe lapse ülalpidamiseks umbes 2310 krooni kuus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 75 000 krooni riigilõivu 4000 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 4750,00 krooni. Tulenevalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 155,20 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kohtukutsete ning hagejale saadetud kohtukutsete kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 4