lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega (tlk 7-8) on tõendatud, et pooltel on pojad Holger ja O.T. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et peale poolte abielusuhete katkemist on poolte laste elukohaks olnud hageja elukoht. Kuna kostja nõustus hagi omaksvõtuga hageja nõudega jätta lapsed hageja juurde elama, siis leiab kohus, et hageja vastav nõue tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. 2 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist kostja laste ülalpidamiseks kohaselt igakuist elatist hagejale tasunud ei ole. Seega on elatise nõudmine lapste ülalpidamiseks põhjendatud.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtuistungil nõustus kostja hageja nõudega tasuda mõlema lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1000 krooni. Pooled jõudsid kohtuistungi käigus kokkuleppele, et nimetatud suuruses elatist hakkab kostja tasuma alates 2006.a. veebruarist. Kohus osutab, et nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sooviks abielu ajal kantud perekonnanime säilimine, siis nimeseaduse § 11 lg 1 järgi see nimi ka säilib. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 64 lg 1 ja 48 lg 1 p 3 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõivu 1750 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.