KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19897 (endine number 2/

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Laps elab hagejaga ja hageja peab last ülal. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust oluliselt rikkunud. Kostja on toetanud tütart alates selle sünnist elatusrahaga, millele ei vaidle ka hageja vastu. Kostja on enda väitel toetanud hagejat tütre kasvatamisel viimase aasta jooksul keskmiselt 2 113 krooni eest kuus.

§ 61

lg-le 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni. Seega on kostjapoolne keskmine toetus kuus suurem seaduse järgi maksmisele kuuluvast minimaalsest summast. Samas on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Vastavalt kostja vastulauses esitatud arvestusele (t lk 23) on kostja tasunud 2005.a. oktoobris elatist 1 200 krooni ning 2005.a. novembris ja detsembris 1 500 krooni. Seega ei ole kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust täiel määral, mis võimaldab kohtul asuda seisukohale, et kostjalt on alus elatis välja mõista. Hageja on esitanud tõendi oma varalise seisundi kohta. Hageja ametipalk on 5 390 krooni (t lk 6), kostja netopalk kostja esitatud andmetel (t lk 25-37) keskmiselt 9 000 krooni. Poolte sissetulekute suuruse üle puudub vaidlus. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 7000-8 000 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud

1. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
2. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil Nimetatud uurimuse www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 7-13 eluaastat 2182 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Kohus leiab, et hageja toodud kulutused kogumis on ülemäära paisutatud. Hageja ei ole ka tõendanud vastavas suuruses kulutuste olemasolu.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Pooltel ei ole võrdne sissetulek. Samas on mõlemal vanemal piisav sissetulek, mis ei anna alust kõrvale kalduda ülalpidamiskulude võrdsest jaotamisest. Lapsel on õigus harrastustele, mis tagab lapse igakülgse arengu, ravimitele ning arvestada tuleb ka lapse erivajadustega, mis lapsel hageja väitel on, samas on kostja pakutud elatise suurus piisav, koos hagejapoolse toetusega, nimetatud vajaduste rahuldamiseks. Kohus määrab elatise suuruseks 2 400 krooni. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale, peab tagama lapse ülalpidamise (tuginedes Sotsiaalministeeriumi uurimusele ja arvestades elukalliduse tõusu) ning ei ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa seadusega kehtestatud elatise miinimummäära oluliselt. Hageja peab elatise summalt tasuma ka maksud. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 14. novembrist 2005.a. Kostja poolt juba tasutud summad lapsele tuleb arvestada tasutud elatise hulka. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi lapsele elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 3 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (12 x 2 400 = 28 800). Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 2 100 krooni riigituludesse. Kostja kohtukulud jäävad kostja kanda. Meelis Eerik Kohtunik