Obsah (5)

§ 3§ 6§ 51§ 7§ 4

TALLINNA HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: Otsuse kuupäev: Kohtunik: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Menetlusosalised: 3-2122/2004 06.12.2004.a. Aili Maasik H.M.’i

) § 6 lg.1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 31 lg.5, Vabariigi Valitsuse 22.05.2001.a. määrusega nr.179 kinnitatud „Maa maksustamishinna arvutamise korra“ (edaspidi Arvutamise kord) § 1, keskkonnaministri 30.11.2001.a. määrus nr. 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine“ (edaspidi keskkonnaministri määrus) ja Tallinna Linnavolikogu 14.12.2000 määruse nr 63 „Maamaksumäära kehtestamine ja maatüki maksustamishinna määramise ning ajutise maksuvabastuse andmise kord“ (edaspidi Volikogu määrus) p.3,4 ja

1. II. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebuse esitaja taotleb:
2. tühistada Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akt nr. 30749;
3. jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusevastaseks keskkonnaministri määrus osas, millega on kehtestatud hinnatsoonis nr H0784021 ärimaa ja tootmismaa väärtus;
4. mõista vastustajalt välja kaebaja kantud kohtukulud. Kaebaja leiab, et Maatükile kehtestatud maamaks on konfiskaatorlik ja sunnib kaebajat loobuma 1 maksustatavast omandist. Kaebuse esitaja leiab, et maa hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine (

§ 3lg 2).

Maatüki maksustamishinna määrab (arvutab) korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (

§ 6lg 1).

Vastavalt vaidlustatavale aktile on Lagedi tee 8 asuva 93 618 m2 suuruse krundi väärtuseks 18 803 400 krooni (200,85 kr/m2). Kaebaja arvates ei vasta see hind isegi ligilähedaselt Maatüki harilikule väärtusele. Kaebajale pole teada ühtegi sarnast maatükki, mida oleks müüdud niivõrd kõrge hinnaga. Hariliku väärtuse leidmisel tulnuks kaebaja hinnangul arvestada asjaolusid, et vaatlusalusele krundile pole tehtud detailplaneeringut ja et krundil puudub elekter, samuti vesi ja kanalisatsioon. Seega ei ole kaebaja arvates maa hinnaks määratud 18 803 400 krooni maa harilik väärtus. Kaebaja arvates ei ole vaja haldusasjas teha ekspertiisi, selgitamaks välja maatüki harilikku väärtust. Selles osas on võimalik kasutada Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-749/2002 juba läbiviidud ekspertiisi. Nimetatud haldusasjas on esitatud kaebus Maatüki suhtes Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002.a. korraldusega nr. 188-k kinnitatud Maatüki maksustamishinna akti nr 31775 tühistamiseks. Samas möönab kaebuse esitaja kohtule 09.11.2004.a. esitatud kaebuse täpsustuses (tlk. 89-93), et vastustaja on viinud Maatüki korralise hindamise ja määranud selle alusel maamaksu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Nagu selgub vaidlustatud maksustamishinna aktist, on vastustaja keskkonnaministri kehtestatud tsoonihinnad aluseks võttes arvutanud Lagedi tee 8 maatüki (pindalaga 93618 m2) maksustamishinna, milleks on 18 803 400 krooni (ligikaudu 200 kr/m2). Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegelikkusele mittevastava maksustamishinna põhjuseks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud ebaõige tsoonihind. Tallinna linnas asuvate maatükkide väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa on toodud keskkonnaministri määruse lisas nr 24, mille kohaselt on hinnatsoonis nr. H0784021, kuhu kuulub ka vaatlusalune Maatükk aadressil Lagedi tee 8, ärimaa väärtus 250 kr/m2 ja tootmismaa väärtus kuni 10 000 m osas 250 kr/m2 ja üle 10 000 m2 jäävas osas 125 kr/m2. Kaebuse esitaja leiab, et keskkonnaministri määrus on üldakt. Kui keskkonnaministri määrusega kehtestatud maa ruutmeetri hind tsoonis nr H0784021 ei ole tegelikult harilik ruutmeetri hind, järeldub sellest, et keskkonnaministri määrus on selle tsoonihinna määramise osas vastuolus

§ 3

lõikega 2, samuti lõikega 1, kuivõrd kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvahelistelt tunnustatud põhimõtetest lähtuvalt peaks hindamine andma

§ 3lõikes 2 eesmärgiks - maa hariliku väärtuse leidmine - seatud tulemuse.

Seega on keskkonnaministri määrus eelnimetatud osas vastuolus põhiseaduse §-ga 3, kuivõrd ta ei ole kooskõlas

-iga. Lähtudes põhiseaduse §-st 15, mille kohaselt igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist, nõuab kaebaja keskkonnaministri määruse hinnatsoonis nr H0784021 kehtestatud ärimaa ja tootmismaa väärtuse kehtestamise osas põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduse § 152 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Sama põhimõtet kordab HKMS § 25 lg 5. Kui vaidlustatava haldusakti aluseks olev õigusakt on põhiseadusevastane, on põhiseadusevastane ka haldusakt ja see tuleb tühistada. Kaebuse esitaja on kaebuses viidanud haldusasjas nr 3-749/2002 (uue numbriga 3-31/2004) määratud ekspertiisile, mille eesmärgiks oli selgitada välja Lagedi tee 8 maatüki harilik väärtus. Kaebuse esitaja käsutuses on nimetatud haldusasjas riiklikult tunnustatud kinnisvarahindaja D.Treimanni poolt 21.08.2003.a. koostatud eksperthinnang, milles asutakse seisukohale, et Maatüki ruutmeetri turuväärtuseks on ligikaudu 50 kr/m2 ja maatüki turuväärtuseks on 4 680 900 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd haldusasja nr 3-31/2004 protsessiosalised ei kattu protsessiosalistega käesolevas asjas, ei saa eeltoodut pidada tuvastatud asjaoluks, mis ei vaja tõendamist, küll aga saab eeltoodud eksperthinnangut kasutada tõendina käesolevas asjas. Kaebuse esitaja arvates saab eelnimetatud tõendist teha järgmised järeldused: keskkonnaministri määrusega kehtestatud ruutmeetri hind ei vasta Maatüki ruutmeetri tegelikule turuväärtusele isegi mitte ligilähedaselt. Tegelikuks ruutmeetri väärtuseks on 50 kr/m2, keskkonnaministri poolt 2 kehtestatud hindade alusel arvutades tuleb keskmiseks ruutmeetri hinnaks sellel maatükil ligikaudu 200 kr/m2, mis on neli korda kõrgem tegelikust. Eelnimetatud, keskkonnaministri poolt kehtestatud ebaõige ruutmeetri hinna alusel Tallinna Linnavalitsuse poolt arvutatud maatüki maksustamishind 18 803 400 krooni ei ole isegi ligilähedane maatüki tegelikule harilikule väärtusele, milleks on eksperdi hinnangul 4 680 900 kr. Kuivõrd ekspert on arvamuses väljendanud seisukohta, et maatüki turuväärtus oli lisaks hindamise hetkele ka aastatel 2001 ja 2002 ligikaudu samas suuruses, siis järelikult ei saanud maatüki turuväärtus olla vastustaja poolt arvutatud suuruses maa korralise hindamise läbiviimise ajal (2001.a), keskkonnaministri määruse kehtestamise ajal (30.11.2001) ega ka maksustamishinna akti kinnitamise ajal (22.01.2003). Vastavalt

§ 3

lõikele 1 tuleb maa hindamisel lähtuda kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. Vastavalt

§ 3lõikele 2 on maa hindamise eesmärgiks maa hariliku väärtuse leidmine.

Kuivõrd vastustaja poolt teostatud arvutus maa maksustamishinna leidmisel on iseenesest teostatud õigesti, lähtudes keskkonnaministri määrusega kehtestatud tsoonihinnast, siis tuleb asuda seisukohale, et ebaõige maksustamishinna leidmise põhjuseks on seega keskkonnaministri poolt kehtestatud ebaõige tsoonihind. Kui keskkonnaministri määrusega kehtestatud maa ruutmeetri hind tsoonis nr H0784021 ei ole tegelikult harilik ruutmeetri hind, järeldub kaebaja arvates sellest, et keskkonnaministri määrus on selle tsoonihinna määramise osas vastuolus

§ 3

lõikega 2, samuti lõikega 1, kuivõrd kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvahelistelt tunnustatud põhimõtetest lähtuv hindamine peaks andma

§ 3lõikes 2 eesmärgiks seatud tulemuse, milleks on maa hariliku väärtuse leidmine.

Esitatud eksperthinnangu kohaselt rahvusvahelisi hindamisstandardeid ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksi sätteid arvestav hindamine on näidanud, et keskkonnaministri määrusega kinnitatud ruutmeetri hind tsoonis nr H0784021 ei ole Maatüki puhul hariliku väärtusega isegi mitte ligilähedane. III. Vastustaja seisukohad Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 22. jaanuari 2003.a. korraldusega nr 104-k kinnitati maatüki maksustamishinna akt nr 30749 on seaduslik ja kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

§ 6

lg 1 kohaselt arvutab maatüki maksustamishinna korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Arvutamise korra § 1 kohaselt arvutab kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna

§ 51

lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Arvutamise korra § 2 järgi leitakse maatüki maksustamishinna arvutamiseks hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub, ja maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Arvutamise korra § 3 punkt 2 kohaselt kui maa väärtuste loetelus on maatüki suurusest tulenevaid erisusi, siis arvutatakse maatüki maksustamishind kasutades valemit Hk = H1 x S1 + H2 x S2 + ... + Hn x Sn, kus H1 ... Hn - on maatüki osale vastav hinnatsooni väärtus ja S1... Sn - on maatüki osa pindala. Vastavalt hinnatsooni kaardile kuulub Maatükk hinnatsooni nr. H

1. Keskkonnaministri määrusest tulenevalt on hinnatsoonis H0784021 ärimaa väärtus 250 kr/m2, tootmismaa kuni 10 000 m2 osas 250 kr/m2 ja üle 10 000 m2 jäävas osa 125 kr/m
2. Maatüki sihtotstarve on vastavalt Harju Maakatastri 19.11.1997.a. õiendile ärimaa ja tootmismaa, millest tulenevalt jagatakse kinnistu pindala 93 618 m2 kaheks, saades tulemuseks 46 809 m
3. Eelmainitud õigusaktidest tulenevast arvutusskeemist on maksustamishinna aktis saadud ärimaa maksustamishinnaks 11 702 250 krooni. Tootmismaa maksustamishinna arvutamisel on saadud tulemus 7 101 125 krooni. Tulemuste liitmisel saadud summa on 18 803 375 krooni, millest tulenevalt maatüki maksustamishinnaks kujuneb 18 803 400 krooni. 3 Vaidlustatud akti andmisel ei ole võetud aluseks

§ 3lõiget 2 ning aktiga ei kinnitatud maa hindamise tulemusi.

Vaidlustatud aktiga üksnes arvutati maatüki maksustamishind korralise hindamise alusel vastavalt

§ 6lõikele 1.

Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja ei ole vaidlustanud korralise hindamise tulemusi. Haldusasja nr 3-749/2002 menetlemisel ekspert D.Treimanni poolt läbiviidud ekspertiisi tulemusena leiti Lagedi tee 8 kinnistu turuväärtus. Kuivõrd maa korralise hindamise tulemusi ei ole vaidlustatud, siis kinnistu turuväärtuse tuvastamine ei oma maatüki maksustamishinna akti õiguspärasuse osas tähendust. Vastustaja leidis kohtuistungil, et keskkonnaministri määrus ei vasta üldakti tunnustele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud 02.11.1994.a. otsuses nr III-4/A-7/94, et õigustloov akt (üldakt) peab sisaldama üldisi käitumisnorme ja üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid. Lisaks sätestab

§ 7lg 1, et maa hinna määramist vaidlustatakse halduskorras.

Maa hindamise tulemused ongi kirjas keskkonnaministri määruses. Järelikult on tegemist üksikaktiga. Oluline on, et see määrus ei ole suunatud määratlemata subjektide ringile. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr. 3-31/2004 asunud seisukohale, et keskkonnaministri määruse näol on tegemist üksikaktiga. Vastustaja toetab Maa-ameti vastuses (tlk. 105-108) toodud seisukohti, mis viitavad D.Treimanni poolt läbi viidud eksperthinnangus olevatele vigadele ja mis seavad kahtluse alla ekspertiisi tulemuse. Vastustaja leiab, et keskkonnaministri määrus on õiguspärane, seda ei ole halduskorras vaidlustatud ja see kehtib ning kuna tegemist on üksikaktiga, ei saa kohus seda põhiseadusevastaseks tunnistada. IV. Kohtu põhjendused

§ 3lõike 2 kohaselt on maa hindamise eesmärgiks maa hariliku väärtuse leidmine.

Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrusega nr 203 kehtestatud „Maa korralise hindamise korra“ (edaspidi Hindamise kord) § 4 kohaselt määratakse hindamise tulemusena hinnatsoonid ja maa väärtused hinnatsoonides maakasutuse sihtotstarbe liikide või kõlvikute kaupa. Maatükk paikneb keskkonnaministri määruse kohaselt hinnatsoonis nr. H0784021.

§ 6

lg 1 kohaselt arvutab maatüki maksustamishinna korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Arvutamise korra § 1 kohaselt arvutab kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna

§ 51

lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Arvutamise korra § 2 järgi leitakse maatüki maksustamishinna arvutamiseks hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub, ja maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Tallinna Halduskohus on pöördunud 24.09.2003.a. Maa-Ameti poole arvamuse andmise taotlusega haldusasjas 3-89/2003, milles kaebaja isa V. M. oli vaidlustanud samale Maatükile Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002.a. korraldusega nr. 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna. Maaamet märkis oma 17.10.2003.a. vastuskirjas nr. 7-3/5965 (tlk. 105-108), et maa maksustamishinna arvutamine on matemaatiline tehe, kus maksustatava maatüki suurus korrutatakse korralise hindamise tulemusena leitud maakasutuse sihtotstarbe liigile ja kõlvikule vastava hinnatsooni väärtusega maatüki ruutmeetri kohta. Korralise hindamise käigus ei hinnata konkreetseid hinnatsoonis asuvaid maatükke, vaid määratakse kindlaks ühe hinnatsooni keskmine väärtustase seal esinevate maakasutuse sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Vastavalt maakatastriseaduse § 2 punktile 9 on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Hinnatsoonide väärtustasemed määratakse reaalselt toimunud tehingute statistika alusel. Tehinguväärtused kinnitavad, et kinnisvaraturg väärtustab äri- ja toomismaa sihtotstarbega maad tunduvalt kõrgemalt, kui sihtotstarbeta maad. Tutvunud toimiku materjalidega, leidis Maa-amet, et Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002.a. korraldusega nr. 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akt oli vormistatud nõuetekohaselt. 4 Käesolevas kaebuses vaidlustatud Aktiga kinnitati keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal maatüki maksustamishinnaks 18 803 400 krooni. Maatükist moodustab 50 % tootmismaa ja 50% ärimaa. Hinnatsoonis nr. H0784021 määratakse keskkonnaministri määruse kohaselt tootmismaa väärtuseks 250 kr/m2 (mis teeb vaidlusaluse maatükil tootmismaa hinnaks 11 702 250 krooni) ja ärimaa väärtuseks kuni 10 000 m2 osas 250 kr/m2, üle 10 000m2 osas 125 kr/m2 (mis teeb vaidlusaluse maatükil ärimaa hinnaks 7 101 125 krooni). Kaebuse esitaja on kohtule 09.11.2004.a. esitatud kaebuse täpsustuses (tlk. 89-93) leidnud, et vastustaja on läbi viinud Maatüki korralise hindamise ja määranud selle alusel maamaksu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seega puudub vaidlus Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr. 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr 30749 õiguspärasuse üle. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korraldusega nr. 104-k kinnitatud kaebuse esitajale kuuluva maatüki maksustamishinna akt nr 30749 on võetud vastu kooskõlas kehtiva õigusega ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Kaebaja on 16.01.2003.a. pöördunud Maa-Ameti poole palvega vaadata ümber keskkonnaministri määrusega kehtestatud maa maksustamishind talle kuuluva maatüki hinnatsoonis nr. H0784021. Maa-Amet leidis kaebajale saadetud vastuses (tlk. 48-49), et hinnatsoonile kehtestatud maa maksustamishinna ümbervaatamiseks puudub alus. Maa-Amet oli seisukohal, et hindamine on viidud läbi kooskõlas maa korralist hindamist reguleerivate õigusaktidega ja et hindamise tulemused vastavad hindamise metoodikale ja korrale. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et keskkonnaministri 30.11.2001.a. määruse nr. 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine“ näol on tegemist üksikaktiga. Nimetatud asjaolu loeb kohus kinnitatuks järgmiste argumentidega:

§ 7

lõike 1 kohaselt toimub maa hindamisega seotud vaidluste lahendamine halduskorras. Maa hindamisega seotud vaidluste halduskorras lahendamist reguleerib

§ 4

lõike 2, § 5 lõike 4 ja § 7 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrusega nr 203 kehtestatud „Maa korralise hindamise kord“

1. ja
2. peatükk. Nii on huvitatud isikutel Hindamise korra § 14 kohaselt õigus esitada 10 päeva jooksul hindamistulemuste avaliku väljapaneku lõppemisest arvates valla- või linnavalitsuse kaudu maa hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta. Hindamise korra § 17 kohaselt edastab valla- või linnavalitsus pärast avaliku väljapaneku toimumist ja §-s 14 sätestatud parandusettepanekute ja pretensioonide esitamise tähtaja möödumist maa hindajale viivitamata hindamise materjalid, huvitatud isikute poolt esitatud parandusettepanekud ja pretensioonid, mis on laekunud valla- või linnavalitsusele, ning andmed avaliku väljapaneku läbiviimise kohta. Pärast §-s 14 nimetatud tähtaega on huvitatud isikul § 29 kohaselt õigus vaidlustada hindamise tulemusi vaide esitamisega Maa-ametile. Paragrahvi 30 kohaselt tuleb vaide esitamiseks tasuda kautsjon, mille suuruseks on vaidlusaluse maatüki aasta maamaks, kuid mitte rohkem kui 2 protsenti maatüki maksustamishinnast. Paragrahvi 31 kohaselt vaatab Maa-amet esitatud vaide läbi ning teatab huvitatud isikule vaide lahendamisest kirjalikult ühe kuu jooksul selle Maa-ametisse saabumise päevast arvates. Paragrahvi 32 kohaselt juhul, kui vaie on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tagastatakse kautsjon tervikuna. Kui vaie ei ole põhjendatud ja jäetakse rahuldamata, siis arvestatakse kautsjonist maha kulutused, mis Maa-amet on teinud seoses vaidluse lahendamisega, ning ülejäänud kautsjon tagastatakse. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maa korralise hindamise tulemuste avalikustamine Tallinna Linnavalitsuse korraldatud väljapanekul 17.septembrist 08.oktoobrini 2001.a., millest teavitati üldsust ajakirjanduse kaudu (tl.48, 106). Kinnistute kinkeleping, millega kaebaja isa V. M. kinkis muuhulgas Lagedi tee 8 kinnistu kaebuse esitajale, on notari poolt kinnitatud 05.oktoobril 2001.a. ( 35-37). Seega oli kaebajal huvitatud isikuna võimalus esitada maa hindajale linnavalitsuse kaudu kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta, samuti vaidlustada hindamise tulemusi vaide esitamisega Maa-ametile. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kaebaja ei ole maa korralise hindamise tulemusi vaidlustanud, samuti ei ole kaebaja vaidlustanud keskkonnaministri 30.11.2001.a. määrust nr. 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine“. Riigikohtu halduskolleegium leidis 08.04.2004 määrus nr. 3-3-1-13-04: „… vaidlustatud valitsuse määrus kui üldkorraldus mõjutab määratlemata hulga isikute õigusi. HMS § 51 lg 1 kohaselt on 5 üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Vaidlustatud valitsuse määrus reguleerib kaitsealal asuvate kinnistute avalik-õiguslikku režiimi (seisundit).“ 07.05.2003 määruses nr. 3-3-1-31-03 leidis Riigikohus: „… üld- või üksikaktide materiaalne eristamine ei sõltu sellest, millises vormis ja korras haldusorgan akti teatavaks teeb. See, kas õigusakt vormistada ja avaldada üld- või üksikaktina (määrusena või korraldusena), peab tulenema õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest. /…/ Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
3. aprilli
4. a otsuses asjas nr 3-4-1-4-02 p-s
5. Senises kohtupraktikas on üksnes seaduse puhul leitud, et nii üld- kui ka üksikregulatsioone sisaldavat seadust tuleb tervikuna käsitada õigustloova aktina (Riigikohtu üldkogu
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-4-1-1-00 p 12). Vastavalt HMS § 51 lg-le 1 on haldusakti kui üksikakti olemuslikuks tunnuseks üksikjuhtumi reguleerimine. Viimane ei samastu täielikult sellega, kas akti adressaatide ring on selle aktiga kindlaks määratud või mitte. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Sellist haldusakti nimetatakse HMS § 51 lg 2 kohaselt üldkorralduseks, mille üheks liigiks on ka konkreetse asja avalik-õiguslikku seisundit reguleeriv haldusakt. /…/ Ka asjaolu, et õigusakt vajab konkretiseerimist tema alusel antavate täiendavate haldusaktidega, ei välista konkretiseeritava akti käsitlemist üksikaktina. Keerulisematel juhtudel võib lõplikule haldusaktile eelneda eelhaldusakti andmine. Kolleegium leiab, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Õigusnormi konkreetsus ja abstraktsus on suhtelised mõisted. Õiguspraktikas tuleb ühe või mitme aktis märgitud isiku õiguste ja kohustuste reguleerimiseks antud akti alati pidada üksikaktiks, vaatamata sellele, et see võib puudutada ka kolmandate isikute õigusi, kohustusi ja huve.“ Eelosutatud Riigikohtu lahendis leidis Riigikohus, et konkreetse objektiga seotud vaidlusi ei ole, vaatamata puudutatud isikute suurele ringile, mõistlik lahendada õigustloovate aktide õiguspärasuse kontrollimiseks ettenähtud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, mille vahetuks algatamiseks puudutatud isikul puuduvad võimalused. Üksikakti on aga halduskohtus võimalik vaidlustada igaühel, kes leiab, et aktiga on rikutud tema õigusi. Menetlus üldkorralduse andmisel kaitseb omaniku ja puudutatud isikute huve ja õigusi paremini kui menetlus üldakti andmisel. Haldusmenetluse seaduse vastavates sätetes on arvestatud ka võimalusega, et menetlusosaliste ring võib olla suur. Teisalt tagab üksikaktide vaidlustamisel kehtiv kaebetähtaeg paremini õiguskindluse põhimõttest kinnipidamise. Seega on keskkonnaministri 30.11.2001.a. määrus nr. 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine“ üksikakt, mida ei ole võimalik põhiseadusevastaseks tunnistada. Kaebaja selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus lisab, et Maatüki kõrge maksustamishinna põhjuseks ei ole mitte keskkonnaministri määrusega kehtestatud hinnatsoon, vaid maa sihtotstarve. Maatükist 50% moodustab ärimaa ja 50% tootmismaa. Kaebaja väidetel ei ole tegelikkuses tegemist ei äri-ega tootmismaaga, vaid söötis maaga, millel puudub kasutusotstarve. Keskkonnaministri määruse alusel on hinnatsoonis, kus Maatükk paikneb, sihtotstarbeta maa väärtuseks 50 kr/m
8. Eeltoodust tulenevalt oleks Maatüki maksustamishinnaks 4 680 000 krooni. Sama leidis Maatüki turuväärtuse ekspertiisi tulemusena riiklikult tunnustatud ekspert Denno Treimann 21.08.2003.a. eksperthinnangus nr.1326 (tlk. 94102). Aili Maasik Kohtunik 6