2-06-700/1

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-700/27 Otsuse avalikult 21.

2. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi D.V (hagi kostja O.Mi () vastu elatusraha väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.
4. a Esindajad Hageja esindaja M.V Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostja O.Milt hageja D.V ülalpidamiseks alates 10.01.
5. a 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni alused (õppimine põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses) ülalpidamise saamiseks ära langevad. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus 1 500 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Mõista kostjalt riigilõiv riigituludesse 1000 (üks tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049764, märkida ka kohtuasja number, millega seoses riigilõivu tasutakse ja Kentmanni kohtumaja nimetus). Hagi asjaolud: Hageja on kostja täisealine poeg, kes jätkab õpinguid gümnaasiumis. Hageja andmetel kulub tema ülalpidamiseks keskmiselt 6 000 krooni kuus. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt välja mõista igakuiste maksetena elatusraha 3 000 krooni kuus. Kohtukulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja oli nõus elatusraha maksma, kuid palus igakuiste maksete suurust 1000 kroonini vähendada. Kostja andmetel pakkus ta nimetatud suuruses pojale elatusraha, kuid viimane ei võtnud vastu. Kostja väidetel on tema ülalpidamisel alaealine tütar. Kostja abikaasa kaotas töökoha ning elatub abirahast, mille suurus on 900 krooni kuus. Kohtuistungil jäi o kostja 1000 krooni suuruse elatusraha juurde. Hageja oli nõus 2 000 kroonise elatusrahaga. Hageja andmetel pakkus kostja talle 1000 krooni suurust elatusraha, kuid alles pärast hagi esitamist. Kohtu põhjendused: Kohus, ära kuulanud poolte seletused ning tutvunud dokumentaalsete tõenditega, asus seisukohale, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 ja § 63 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud last ülal pidama, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. Sama seaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama sätte lg 5 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ema netopalk oli 3000 krooni kuus ning kostjal 5199 krooni. Seega on kostja sissetulek märkimisväärselt suurem. Kohus möönab, et kostja abikaasa on hetkel tööotsija ning tal on probleeme tervisega. Samas ei pruugi nimetatud seisund pikemas perspektiivis jätkuv olla. Mõlema perekonna olukord on problemaatiline, kuid siiski ei ole järeldatav, et kostja teine laps (tütar) jääks elatusraha alammäära väljamõistmisel vähemkindlustatuks. Elatusraha väljamõistmisel kohus arvestab, et väljamõistetavalt elatusrahalt ei pea kostja tulumaksu tasuma. Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tõendi nr 3-11/198 kohaselt õppis hageja hagi esitamise ajal nimetatud õppeaasutuses (toim lk 16). Hageja kulutused on kohtu hinnangul optimeeritavad. Samas tuleb arvestada, et hagejal on probleeme tervisega, eeldades ravikulusid (toim lk 9 - 10). Arvestades hageja abivajadust ning hinnates eeltoodut kogumina, jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et 1 500 krooni suurune elatusraha (elatusraha alammäär) hage ülalpidamiseks on mõistlik, kostjale jõukohane ning tuleb kostjalt välja mõista. Seega kuulub elatusraha nõue osaliselt rahuldamisele. Elatusraha mõistetakse PKS § 70 alusel üldjuhul välja hagi esitamisest. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 129 lg 2 alusel hagihinnalt, milleks on nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi hind on seega 13 500 krooni ja sellelt tasutav riigilõiv riigilõivuseaduse lisa 2 järgi 1000 krooni. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi on esitatud käesoleval aastal ning kohus lähtub seega kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustikust. KOHTUNIK EPP HAABSAAR