KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: Otsuse kuupäev: Kohus: Kohtunik: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: 3-318/2004 Tallinnas, 08.12.2004 Tallinna Halduskohu

) §108 p 8 ja KrMK §129 välja käskkirja nr 1016-p J.T.e ametikohalt kõrvaldamise ja tema teenistussuhte peatamise kohta. Teenistussuhte peatamise aja eest J.T.ele ametipalka ei makstud. 03.02.2003 tegi Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasjas nr 2-1/89/2003 J.T.e suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, mis on jõustunud. J.T.e teenistussuhe taastati Tallinna Politseiprefektuuri 06.03.2003 käskkirja nr 672-p alusel arvates 06.03.

1. 09.05.2003 esitas J.T. Tallinna Politseiprefektuurile taotluse töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu ning kantud õigusabikulude hüvitamiseks üldsummas 240 317,45 krooni. Tallinna Politseiprefektuur teatas 24.07.2003 J.T.ele, et tema taotlus on läbi vaadatud, kuid jäetud rahuldamata õigusliku regulatsiooni ja vastavate summade puudumise tõttu.. 04.08.2003 pöördus J.T. Tallinna Halduskohtusse kaebusega Tallinna Politseiprefektuuri vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 217 897,45 krooni. Kahju hüvitamise nõue hõlmas saamatajäänud töötasu väljamaksmist ajavahemikul 26.02.99 kuni 06.03.03, mil kaebuse esitaja oli teenistusest kõrvaldatud. Kuna kahju hüvitamise põhimõte on asetada isik sellisesse olukorda, nagu kahju poleks tekkinudki, siis täpsustas kohus kohtumenetluse käigus kaebuse esitaja poolt nõutava kahju 2 summat, võttes arvesse kaebaja poolt politseiteenistussuhte peatamise ajal muudelt tööandjatelt saadud summad. Kahjunõude lõplikuks suuruseks jäi 31 185, 45 krooni. Tallinna Politseiprefektuur tunnistas nõuet, kuid leidis, et kaebuse esitajale tekitatud kahju hüvitajaks peab antud juhul olema Eesti Vabariik, mitte Tallinna Politseiprefektuur kui kaebuse esitaja teenistusest kõrvaldanud haldusorgan. Kaebaja taotluse alusel ning tuginedes riigivastutuse seadusele, kaasas kohus haldusasjas vastustajana lisaks Tallinna Politseiprefektuurile ka Eesti Vabariigi siseministeeriumi kaudu. Siseminister M.Leivo leidis, et tegemist on Politseiameti peadirektori R.Antropovi pädevuse piires toimuva kohtuasjaga ning volitas viimast üldvolituse alusel (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki käesolevas haldusasjas. Politseiameti töötaja, kes oli R.Antropovi poolt edasivolitatud esindama Eesti Vabariiki, leidis, et antud juhul on ebaõigesti kaasatud Eesti Vabariik siseministeeriumi kaudu, kuna peale siseministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste (Tallinna Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei) on käesoleva asjaga seotud ka riigiprokuratuur, mis kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse (uurija määrus J.T.e teenistusest kõrvaldamise kohta on sanktsioneeritud riigiprokuratuuri poolt, ilma vastava sanktsioonita ei oleks nimetatud määrus kehtinud). Kuna seadus ega muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki politseiteenistusest kooskõlas seadusega kõrvaldatud, kuid hiljem kriminaalkohtumenetluses õigeks mõistetud ja politseiteenistusse ennistatud politseiametnikele tekitatud kahju hüvitamise asjades ja kes peab tekitatud kahju hüvitama, siis pöördus kohus vastustaja täpsustamiseks J.T.e kaebuse asjas Vabariigi Valitsuse poole. Kohtu nimetatud pöördumisele vastas Justiitsministeerium oma 05.05.2004 kirjaga nr 2-121/
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §14 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on halduskohtumenetluses poolteks kaebuse esitaja ning asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale on kaebus esitatud. See tähendab, et halduskohtumenetluses saab vastustajaks olla konkreetne haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) §8 lg 1 mõttes. Riigivastutuse seaduse (RVS) §17 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile. Tuginedes eelpoolnimetatud seadusesätetele ning lähtudes sellest, et määruse süüdistatava J.T.e ametikohalt kõrvaldamise kohta kuni kohtuotsuseni tegi Keskkriminaalpolitsei uurimisosakonna politseivaneminspektor ja määruse sanktsioneeris vastavalt KrMK §129 riigiprokurör, leidis justiitsministeerium, et kohasteks vastustajateks J.T.e kahjunõude läbivaatamisel halduskohtumenetluses on Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuur. Kohus käsitleb haldusasjas vastustajana ka Tallinna Politseiprefektuuri kui haldusorganit, kellele kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks ning kes on sellest keeldunud. Nimetatud keeldumise õiguspärasusele peab kohus andma hinnangu. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja J.T. soovib temale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist saamatajäänud töötasu ja lisatasude näol perioodi eest 26.02.99 kuni 06.03.03, mil kaebuse esitaja oli vastavalt Tallinna Politseiprefektuuri (TPP) 26.02.99 käskkirjale nr 1016-p teenistusest kõrvaldatud TPP liiklusjärelevalve osakonna liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektori ametikohalt ja teenistussuhe temaga oli peatatud. Ametipalka kaebuse esitajale teenistusest kõrvaldamise aja eest ei makstud. Kaebaja on 09.05.2003 esitanud kahju hüvitamise taotluse summas 240 317,45 krooni (saamatajäänud töötasu + õigusabikulud summas 22 420 krooni) Tallinna Politseiprefektuurile, kuid oma 24.07.2003 kirjaga nr TL-3.2/24456 keeldus Tallinna Politseiprefektuur taotluse rahuldamisest palga ja 3 lisatasude hüvitamise osas, leides, et käesoleval ajal puudub konkreetne regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega saamata jäänud töötasu hüvitamise alused, samuti puudub TPP eelarves selleks raha. Õigusabikulude hüvitamiseks on rahalised vahendid riigieelarvest eraldatud Rahandusministeeriumile ning selles osas on TPP edastanud vastavad materjalid neile. Kaebaja poolt esialgselt kohtule esitatud kahjunõude suuruseks oli 217 897,45 krooni. Kahjunõude lõplikuks suuruseks kujunes kohtumenetluse käigus 31 185, 45 krooni, mille kaebuse esitaja palub temale hüvitada. Kahjunõude õigusliku alusena on kaebuse esitaja viidanud RVS §-dele 1, 2 lg 1 p 5, 16 lg 1 ja 18 lg
3. Samuti palub kaebuse esitaja mõista vastustajatelt tema kasuks välja kohtukulud summas 12 850 krooni (sh riigilõiv 4000 krooni ja õigusabikulu 8850 krooni vastavalt AB Aivar Pilv poolt esitatud kohtukulude nimekirjale). Vastustajate seisukohad I. Tallinna Politseiprefektuur leiab, et teenistusest kõrvaldamise aja eest saamata jäänud töötasu tuleb J.T.ele hüvitada, kuid kahju hüvitajaks ei saa olla TPP. Kaebaja kõrvaldati teenistusest küll TPP 26.02.99 käskkirjaga nr 1016-p, kuid käskkirja andmise aluseks oli uurija motiveeritud määrus, mille oli sanktsioneerinud prokurör. Määrus saadeti täitmiseks kaebuse esitaja teenistuskohta ning TPP pidi määrusele alluma ja kaebuse esitaja teenistusest kõrvaldama. Kuna

ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses uurija määruse alusel süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega, siis ei ole nõuet saamata jäänud palga ja lisatasude väljamaksmiseks võimalik esitada asutuse, käesoleval juhul Tallinna Politseiprefektuuri vastu. RVS §12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. II. Keskkriminaalpolitsei kaebusele vastu ei vaidle ning leiab, et J.T.e nõue temale saamata töötasu näol tekitatud varalise kahju summas 31 185, 45 krooni hüvitamiseks on põhjendatud. Keskkriminaalpolitsei on nõus solidaarselt kaasvastustaja Riigiprokuratuuriga hüvitama J.T.ele tekitatud kahju nimetatud summas, samuti hüvitama J.T.ele solidaarselt kaasvastustaja Riigiprokuratuuriga kohtukulud, arvestades riigilõivu maksumuse rahuldamisele kuuluvast kahju hüvitise summast. III. Riigiprokuratuur nõustub põhimõtteliselt sellega, et J.T.el on õigus saada tema poolt taotletavat hüvitust, kuid vaidleb vastu sellele, et vastustajaks ning hüvituse maksjaks peaks antud juhul olema Riigiprokuratuur. Vastustaja leiab, et pigem peaks selleks olema Rahandusministeerium, kelle eelarves tuleks ette näha hüvituse maksmiseks vajalikud summad (analoogia põhjal riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega). Käesolev ja teised analoogsed juhtumid peaksid olema reguleeritud eraldi seadusega, mis aga käesoleval ajal puudub. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 17.04.2001 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-10-01. Kriminaalmenetluses tegutsevad menetleja, prokurör ja kohus tõe tuvastamise huvides ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja teiste seadustega lubatud meetodeid ja vahendeid kasutades, sh kasutades vajadusel põhistatult ametikohalt kõrvaldamise võimalust. Uurija, koostades määruse süüdistatava ametikohalt kõrvaldamiseks ja prokurör seda sanktsioneerides ei tegutse õigusvastaselt, vaid täidavad KrMS-ga neile pandud ülesandeid. Juhul, kui süüdistatav hiljem mingis kohtuinstantsis õigeks mõistetakse, ei tähenda see veel 4 seda, et nad mingit uurimistoimingut teostades käitusid õigusvastaselt. Kui õigusvastasus on tuvastatud, võib kõne alla tulla RVS, KarS või mõne muu seaduse kohaldamine. Kriminaalmenetluses menetleja või prokuröri poolt teostatavad menetlus- või uurimistoimingud ei ole võrdsustatavad tavalise ametniku haldusakti või toiminguga ning menetleja või prokurör ei ole haldusülesandeid täitev pool haldusmenetluses. Kriminaalmenetluses menetlus- või uurimistoiminguid teostava isiku toimingu vaidlustamiseks on ette nähtud erikord KrMS-s (näit. §§-d 207, 208, 228, 229 jt) ja tema mitteõigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ei saa lahendada seetõttu RVS-ga. RVS ei ole antud juhul Riigiprokuratuuri ega ka Keskkriminaalpolitsei suhtes rakendatav. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et J.T.e kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaebuse esitaja taotleb temale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist saamatajäänud töötasu ja lisatasude näol ajavahemiku eest 26.02.99 kuni 06.03.03, mil ta oli süüdistatavana teenistusest kõrvaldatud TPP liiklusjärelevalve osakonna liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektori ametikohalt ja teenistussuhe temaga oli peatatud vastavalt Tallinna Politseiprefektuuri (TPP) 26.02.99 käskkirjale nr 1016-p. Käskkiri on antud kooskõlas

§108punktiga 8 ja Kr

MK §-ga 129 ning vastavalt Keskkriminaalpolitsei uurimisosakonna politseivaneminspektori S.Otsuse 22.02.99 määrusele süüdistatava J.T.e ametikohalt kõrvaldamise kohta. Määrus on sanktsioneeritud Riigiprokuratuuri prokuröri A.Pruksi poolt. Kaebaja poolt kohtule esialgselt esitatud kahjunõude suuruseks oli 217 897,45 krooni. Võttes arvesse kohtumenetluse käigus täiendavalt kogutud tõendid ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti poolt kinnitatud andmed kaebuse esitaja muude sissetulekute kohta kaebuses näidatud ajavahemikul, kujunes kahjunõude lõplikuks suuruseks 31 185, 45 krooni.

§107

lg 1 sätestab, et ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö.

§-s 108 on loetletud teenistussuhte peatumise alused. Nimetatud paragrahvi p 8 sätestab, et teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse §109 lg 1 või §110 lg 1 alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel.

§107

lg 2 kohaselt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust.

ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega uurija määruse alusel. Sellist kohustust ei sätesta ka KrMK §129, millest tuleneb uurija õigus süüdistatava ametikohalt kõrvaldamiseks. Kuna

-s puudub alus palga säilitamiseks, ei ole nõuet palga ja lisatasude (hüvitise) väljamaksmiseks võimalik

§107

lg 2 alusel esitada asutuse, käesoleval juhul Tallinna Politseiprefektuuri vastu. Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud töötasu või hüvitise, millega loetakse hüvitatuks ka isiku saamatajäänud töötasu, väljamaksmise küsimus ning vastav vaidlus ei kuulu

reguleerimisalasse. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 17.04.2001 otsuses kohtuasjas nr 3-3-110-

1. 5 Eeltoodust tulenevalt ei lasu Tallinna Politseiprefektuuril seadusest tulenevat kohustust kaebuse esitajale hüvitise maksmiseks tema saamatajäänud töötasu kompenseerimiseks aja eest, mil kaebuse esitaja oli uurija määruse alusel süüdistatavana teenistusest kõrvaldatud. Seega on Tallinna Politseiprefektuuri keeldumine kaebajale hüvitise maksmisest olnud õiguspärane. Kuid juhul, kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt kooskõlas KrMK §-s 129 sätestatuga, võib tal olla tekkinud kahju saamatajäänud tõõtasu tõttu. Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega kahju tekitamine võib olla õiguspärane või õigusvastane. Juhul, kui tehakse kindlaks ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasus, võib isik nõuda saamatajäänud töötasu hüvitamist õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Käesolevas asja puuduvad andmed selle kohta, et Keskkriminaalpolitsei uurimisosakonna politseivaneminspektori S.Otsuse 22.02.99 määrus süüdistatava J.T.e ametikohalt kõrvaldamise kohta oleks olnud õigusvastane. Määrust ei ole kaebuse esitaja poolt vaidlustatud, seda ei ole muudetud ega tühistatud. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kõnealune määrus on seaduslik ning uurija tegevus ametikohalt kõrvaldamise määruse koostamisel ja prokuröri tegevus nimetatud määruse sanktsioneerimisel oli õiguspärane. Riigikohus on oma eelpoolosundatud lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-10-01 leidnud, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellist korda ei ole kuni käesoleva ajani kehtestatud. Alates 01.01.2002 kehtib aga riigivastutuse seadus, mis sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel on rakendatav RVS. Vastavalt RVS §2 lõikele 1 võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult muuhulgas nõuda ka tekitatud kahju hüvitamist. RVS §12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt juhul, kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Riigiprokuratuur ja Keskkriminaalpolitsei on käsitletavad avaliku võimu kandjatena RVS tähenduses. Käesoleval juhul on kaebuse esitajale kahju tekitatud avaliku võimu kandjate poolt nendele antud volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel ning selle kahju tekitajateks on olnud Keskkriminaalpolitsei oma uurija isikus, kes koostas määruse kaebuse esitaja teenistusest kõrvaldamise kohta, ning Riigiprokuratuur vastava prokuröri isikus, kes nimetatud määruse sanktsioneeris. Kuna antud juhul ei ole tuvastatud avaliku võimu kandjate tegevuse õigusvastasust, siis tuleb eeldada, et nende tegevus, millega kahju tekitati, oli õiguspärane. Kui kahju on tekitatud 6 avaliku võimu kandja õiguspärase tegevuse tagajärjel, võib isik vastavalt RVS §16 lg 1 nõuda ka õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses tuleb J.T.ele tekitatud kahju hüvitamise küsimuse lahendamisel kohaldada RVS §16 lõiget 1, kuna uurija määrust, mille alusel kaebuse esitaja oli teenistusest kõrvaldatud ega saanud seetõttu ligemale nelja aasta vältel täita teenistusülesandeid oma ametikohal, tuleb pidada kaebaja õigusi erakordselt piiravaks avaliku võimu toiminguks, millega tekitatud kahju tuleb õiglases ulatuses hüvitada. Kaebaja poolt taotletavat kahju summat 31 185, 45 krooni võib pidada õiglaseks kahju hüvitamise ulatuseks, kuna nimetatud summa võrra on vähenenud kaebuse esitaja sissetulek ajavahemikul, mil ta oli politseiteenistusest kõrvaldatud. Seega on tegemist kaebaja poolt saamatajäänud tuluga. Saamatajäänud tulu kindlakstegemisel on arvesse võetud need summad, mida kaebuse esitaja on saanud nimetatud ajavahemikul teiste tööandjate juures töötades. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on J.T.ele kahju tekitamine avalik-õiguslikus suhtes ning tema kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitajale tuleb hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 31 185, 45 krooni ning nimetatud kahju on kohustatud hüvitama solidaarselt kahju tekitanud avaliku võimu kandjad - Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuur. Samuti kuuluvad Keskkriminaalpolitseilt ja Riigiprokuratuurilt vastavalt HKMS §93 lg 1 kaebuse esitaja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud kokku summas 9786 krooni, sh riigilõiv 936 krooni ja õigusabikulud 8850 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse §37 lg 91 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel kahju hüvitamise nõudes riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kaebaja taotles esialgselt kahju hüvitamist 217 897,45 krooni ulatuses. Nimetatud summalt kuulus tasumisele Kaebuse esitaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu riigilõiv summas 6 536 krooni. summas 4000 krooni, ülejäänud osas kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest. Kuna kohtuvaidluse käigus kaebaja poolt taotletav kahjusumma vähenes 31 185, 45 kroonile, siis nimetatud summalt kuulub tasumisele riigilõiv 936 krooni. Seega on kaebaja rohkem tasunud riigilõivu 3 064 krooni ulatuses, mis kuulub tagastamisele kaebuse esitajale tema taotluse alusel vastavalt HKMS §84 lg
2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 p 1, §31 lõigetest 1, 4 ja 5, §84 lg 2 ning §93 lg 1 kohus otsustas:
3. Rahuldada J.T.’e kaebus.
4. Kohustada Keskkriminaalpolitseid ja Riigiprokuratuuri solidaarselt hüvitama J.T.’ele avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 31 185, 45 krooni (kolmkümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend viis krooni ja 45 senti). 7
5. Mõista Keskkriminaalpolitseilt ja Riigiprokuratuurilt solidaarselt J.T.’e kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 9786 (üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni.
6. Rohkem tasutud riigilõiv summas 3 064 krooni kuulub tagastamisele kaebuse esitajale J.T.’ele tema taotluse alusel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik