← Eesti

3-03-65/2

Obsah (6)§ 13§ 16§ 51§ 48§ 49§ 50

TALLINNA HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: 3-321/2004 (endine 3-1571/2003) Otsuse kuupäev: 28.06.2004.a. Kohtunik: Kaire Pikamäe Haldusasi: OÜ X kaebus Maksuameti 07.07.2

§ 13

lõike 1 alusel on lubatud maksumaksja tulust maha arvata kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks. Kaebuse esitaja on maksnud 14.06.1999.a. arve nr 36 alusel OÜ-le Järva Autokool Koit Vinni eest E-kategooria kursusetasu 1700 krooni. Samuti on makstud Koit Vinni eest kärujuhi kursuste eksamimaks 450 krooni ja teenustasu 10.17 krooni. OÜ X ei ole sõlminud töölepingut Koit Vinniga ega talle ka töötasu maksnud. Kaebuse esitaja poolt antud seletustest selgus, et Koit Vinni soovis alles tööle asuda metsaveoautojuhina, kuid tal puudus autojuhikursuste eest maksmise võimalus ning kaebuse esitaja tuli talle vastu. Samas Koit Vinni OÜ-sse X tööle ei asunud. Kuna tegemist ei ole oma töötajaga, ei saa lugeda Koit Vinni kursusetasu ja eksamimaksu tasumist, kokku 2160 krooni eest, OÜ X ettevõtlusega seotuks ning ei saa maksumaksja tulust maha arvata.

  1. OÜ X on
  2. aastal kandnud kulusse igakuuliselt rongipileteid marsruudil TüriTallinn-Türi ja Tallinna linnatranspordi pileteid kogusummas 4051 krooni eest. Nimetatud sõidukulud ei saa olla seotud OÜ X töötajatega. Ettevõtte raamatupidamine ei kajasta töötajate mitmepäevaseid lähetusi Tallinna. Rongisõitudeks puudub ka vajadus, kuna ettevõte omab piisavalt transpordivahendeid ja metsatöölised kasutavad oma isiklikke autosid, millelt makstakse auto kasutamise kompensatsiooni. Kaebuse esitaja poolt revisjoni käigus antud seletused on väga üldsõnalised ning faktiliselt tõendamata. 2
  3. OÜ X on ostnud OÜ-st Kinaver põrandavaasi hinnaga 3395 krooni, postamendi 4800 krooni, keraamilise kausi 3006.64 krooni, pronkskarbi 6360 krooni, klaasid 2385 krooni. A.R.a poolt antud ütluste järgi olid kaubad vajalikud kingituste tegemiseks tähtpäevadel. Samas ei ole raamatupidamises mingil moel kajastatud, kellele konkreetselt on kingitus tehtud. Lähtudes

§ 16

p 8 ja dokumentaalsetest tõenditest ei saa maksuhaldur neid kulusid arvesse võtta.

  1. Raamatupidamises on
  2. aastal kajastatud isikutele kassast väljamakseid ostumüügilepingute alusel kokku 91 000 krooni. Revisjoni käigus võetud seletustest tuleneb, et orderitel näidatud isikud ei ole kaupu müünud ega raha saanud. Maksuhaldur leiab, et tegelikult vastavaid tehinguid ei toimunud. Tehing võis toimuda OÜ X ja mõne teise isiku vahel, kuid selle kajastamiseks raamatupidamises puuduvad vastavad nõuetekohased arved, mille alusel oleks õigus materjale kulusse kanda. Tulu saajaks saab seega lugeda ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget A.R.pa, kuna sularaha väljamaksed kassast käivad tema kaudu. Seega loetakse kassast mitmete tehingute eest 91 000 krooni väljamaksmist firma omanikule ja juhatuse liikmele A.R.ale erisoodustuseks. OÜ X ei ole sellelt summalt maksusid tasunud ning seepärast ei ole õigust nimetatud summat ettevõtluse kuludesse kanda. Arvestades eeltoodud punkte 1-5, tuleb täiendavalt tasuda tulumaksu 76 676 krooni. Tulumaks erisoodustustelt
  3. Erisoodustus riietelt Erisoodustusteks ei loeta vastavalt kehtivatele õigusaktidele kaitserõivaid, jalatseid jt isikukaitsevahendeid ning sanitaar- ja tehnoloogilist rõivastust, mis on ette nähtud töötaja kaitsmiseks tervistkahjustaval või ohtlikul tööl ning õigusaktidega kehtestatud kohustusliku vormirõivastuse ja ettevõtte sümboolikaga vormirõivastuse maksumust. OÜ X on maksnud välja A.R.a poolt esitatud arvete ja kviitungite alusel kaupu, mida loetakse erisoodustusteks. Tööandjal pole kohustust oma kulul riideid ja jalatseid ega käekotte osta, kui need ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ette nähtud. Tegemist ei ole riiete ega jalatsitega (saapad, naiste suvekingad, teksapüksid, käekotid), mis oleks ettenähtud metsatööde tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kaebuse esitaja tasuma 2000.a. erisoodustustelt 970 krooni tulumaksu, 2001.a. eest 2617 krooni ning 2002.a. eest 579 krooni.
  4. Erisoodustus lähetuskuludelt 2001.a. 31.07.2001.a. on kassa väljamineku orderiga nr 23 A. R.le välja makstud 2250 krooni Tallinn-Stockholm laevapileti eest. Selle pileti alusel on Rootsis käinud kolm inimest. 31.07.2001.a. kassa väljamineku orderiga on välja makstud V.R.le 3000 krooni, Erki Tänavotsale 3000 krooni ja A.R.ale 3000 krooni lähetuskulusid Rootsi 6 päeva eest. V.R. ja Erki Tänavots ei ole selle perioodil ületanud Eesti Vabariigi piiri ega viibinud seega välislähetuses Rootsis. Lähetuskulude väljamakset neile tuleb seega lugeda erisoodustuseks. Samuti tuleb lugeda erisoodustuseks laevapileti maksumusest 2/3 ehk 1500 krooni, kuna 2 reisijat ei olnud OÜ X töötajad. Tasumisele kuuluva erisoodustuse tulumaks on 2635 krooni.
  5. Erisoodustus juhatuse liige A.R.ale 3.
  6. Erisoodustus ehitusmaterjalidelt ja muult kaubalt A.R.a eramu ehitisele tehtud kulutustel puudub seos OÜ X ettevõtlusega ja kaubad on ostetud isiklikuks tarbeks ning on firma omaniku poolt saadud tasuta vara, mis tulumaksuseaduse mõistes on töötajale antud erisoodustus. Erisoodustuse tulumaks on 3 järgmine: 2000.a. eest 42 538 krooni, 2001.a. eest 27 417 krooni ning 2002.a. eest 1454 krooni. 3.
  7. OÜ X raamatupidamises on kulusse kantud koeratoidu ostmine. Seletuse kohaselt osteti koeratoitu turva- ja valvekoerte toitlustamiseks. Firma territooriumil koeri ei ole. Samas omab A.R.p kahte koera. Maksuhaldur leiab, et ettevõtlusega on koerte kasutamine olnud seotud 50% ulatuses. Erisoodustuselt tuleb seega tulumaksu tasuda 2000.a. eest 339 krooni, 2001.a. eest 822 krooni ning 2002.a. eest 526 krooni. 3.
  8. OÜ X on 2000.a. kandnud kulusse rongipileteid marsruudil Türi-Tallinn-Türi kogusummas 894 krooni, mis on kassast välja makstud. Eelnimetatud sõidukulud ei saa olla seotud OÜ X töötajatega. Erisoodustuse tulumaks on 314 krooni. Käibemaks OÜ X on maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaksu maha arvanud nõuetele mittevastavate arvetega ning ka oma ettevõtluses mittekasutatavate kaupade eest tasutud käibemaksu. Kokku on vastavaks summaks 38672 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu tuleb tasuda erisoodustustelt. Kokku on tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu suuruseks 130 068 krooni. 11.04.2003.a. esitas OÜ X Järva Maksuameti maksuotsuse peale vaide. Maksuameti 07.07.2003.a. vaideotsusega jäeti rahuldamata vaide esitaja taotlus maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsus tunnistati kehtetuks osas, mis puudutab TV-tarvikute ja SATTV seadmetele tehtud kulutuste arvestamist 10% ulatuses OÜ X ettevõtlusega seotud kulude hulka. Maksuamet tegi Järva Maksuametile ettekirjutuse vastavas osas asi uuesti otsustada. Maksuotsus tunnistati kehtetuks maksuintresside arvestamise osas ning tehti Järva Maksuametile ettekirjutus uue intressinõude esitamiseks. Muus osas jäeti maksuotsus jõusse. Maksuamet leidis vaideotsuses, et TV-tarvikute ja SAT-TV seadmetega seoses kulutuste tegemine seonduvalt OÜ X ettevõtlusega ei ole tõendamist leidnud. Kooskõlas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002.a. otsusega ning 11.06.2003.a. vastuvõetud maksukorralduse seaduse muutmise seadusega tuleb kehtetuks tunnistada perioodi 16.01.1999.a. – 01.07.2002.a. eest arvestatud intressid. Kaebuse sisu ja taotlus Kaebuse esitaja taotles Maksuameti 07.07.2003.a. vaideotsuse tühistamist. Tehtud kulutused on olnud seotud OÜ X ettevõtlusega. Kuna metsavarumistööde tulemusena tekib palju metsateede, pinnase, kraavide, truupide, sildade, heinamaade jne purustusi, tuleb ehitada truupe, laoplatse, mahasõite ja varjualuseid. OÜ X kasutuses on neli vagunelamust soojakut, kus on olnud võimalik ööbida, einestada, riideid kuivatada, soojendada jne. Vagunelamute ja talu kinnistutel tehtavad vajalikud ajutised ehitised ja remondid on seotud ettevõtlusega. OÜ X poolt on ehitatud ka Yyyyya asuv kaarhalltöökoda, mille ehitamist alustati 1993.a. ja kus kestab täiendav hoiu-, töö-, puhke-, riietus-, lao-, tagavaraosade ruumide ehitamine ja täiendamine. Pidevalt on tulnud parandada lagunevat betoonpõrandat. Sadevete ärajuhtimiseks on ümber kaarhalli rajatud 4 betoonist kaldtee. Samuti on kaarhalli juurde ehitatud materjalide ja puude kuivatus varjualune ning laua-prussivirnade katuseid. Juba aastaid on selge, et metsavarumistööd hakkavad Eestis lähitulevikus tunduvalt vähenema ja OÜ-s X ilmselt lõppema. Ettevõtlustegevuse jätkamiseks on kaebuse esitaja juhatus ettenägelikult otsustanud edaspidi tegutseda väiksemaid turismigruppe vastuvõtva, majutava, toitlustava ja Eestimaa vaatamisväärsusi tutvustava ettevõttena. Selleks ongi tehtud kulutusi Xxxxxx asuvale 8-tasandisele hoonele ja on vaja teha edaspidigi. Veeproovi mittevastavus toitlustamiseks vajalikele nõuetele peatas ajutiselt turismialaste lubade hankimise. Kui Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine jõuab ka Pikale tänavale ja hoone ühendatakse võrkudesse, avaneb võimalus tegutseda edasi hoones majutus- ja toitlustamisteenust pakutavas suunas. Käesoleval ajal kasutab OÜ X kõikideks kontoritöödeks vajalikke ruume hoones Xxxxxx. Kogu ettevõtte dokumentatsioon ja arhiiv on tulnud tööinspektsiooni nõudmisel tuua Pikale tänavale, kuna Yyyyyyya vastavates ruumides esineb ving, aga samuti majanduslikel kaalutlustel. Xxxxxx kõikidesse majutustubadesse on kindlustatud suuremate Euroopa riikide TVkanalite pilt koos häälega. Samasse süsteemi on paigaldatud ka seadmed OÜ X talukinnistutelt tulevate helisignaalide kuuldavaks tegemiseks. Kui jälgitavalt talukinnistult kuuldub midagi kahtlustäratavat, sõidetakse sinna olukorda kontrollima. Seega on seadmed OÜ X ettevõtluses vajalikud. Kui OÜ-s X töötaval tõstukil lõhkes hüdrovoolik ja õli lendas töötajate peale, siis muutuvad peaaegu kõik asjad, mis inimestel seljas on, kasutuskõlbmatuks. Selle tõttu on lubatud asemele osta riietusesemeid ja jalanõusid. Inimeste riietusesemete hävimine tehnilise rikke tõttu on õnnetusjuhtum ning kulutused hüvitisele on ettevõtlusalased. Samuti on tõstukijuhtidele ostetud neile sobilikud töökombinesoonid, kuna neil tuleb tihti töötada külma, tuule ja vihma käes. Teised töötajad on saanud tööriietuseks tavakombinesoonid, mille kasutusiga piirneb kuue kuuga. OÜ-s X on tulnud tihti toimetada dokumente ja tagavaraosasid vajalikku kohta ja selleks on ostetud sobilikke kotte, diplomaate, kusjuures mõned on olnud portfellitaolised sangadega naistekotid. Igapäevasel kasutamisel on nad vastu pidanud ligikaudu aasta. OÜ-s X on kasutusel kiirreageerimisvalvuri telk koos varustusega. Seda kasutatakse juhul, kui hinnaline ümarmetsamaterjal on tee äärde veetud ja parasjagu on juhtunud tehniline rike metsaveoautoga. Rongisõitu on kasutanud vähemalt 8 aasta jooksul mitmed OÜ X töötajad. Nende hulgas kõige rohkem A.R.p ja vahel ka teda abistavad isikud. Tihti tuleb leida tehnikale ja tööriistadele vajalikud tagavaraosad Tallinnast. Enne tasumist neid aga kätte ei saa ja pangaülekanded võtavad aega. Tallinnas tuleb teha ka kõikide tööriistade garantiiremonti, osta spetsiaalseid tööriistu ja sõlmida kümneid lepinguid. Kuna A.R.a tegevus on liikuva iseloomuga, ei kajastu see töölähetustes. Maksuamet tahab maksustada ka OÜ X tarbeks soetatud tööriistu ja asju, mis on ettevõtluses hädavajalikud, kuid mille ostukviitungitel on trükk kulunud. Ettevõtluses on vajalikud nii ketaslõikur kui ka külmkapp. Koit Vinni eest on makstud E-kategooria kursusetasu, sest inimene oli töötu ja soovis asuda tööle metsaveoautojuhina. Ettevõttel oli vaja enne tööle asumist inimest koolitada. Koit Vinnil puudus endal võimalus kursuste eest tasuda. Proovisõitudel selgus, et tal on 5 pidev hirmutunne sellist autorongi tihedas liikluses juhtida ja seetõttu jäi tööleping sõlmimata. Vaatamata eeltoodule saab tehtud kulu lugeda ettevõtlusalaseks koolituskuluks. OÜ X kasutab alates
  9. aastast oma ettevõtluses valve- ja turvakoeri. Seda kinnitab 8aastase valvekoera vanus. Koerad valvavad laoplatsidel ja töökojas. Nad kaitsevad ja valvavad inimest, kes tegeleb metsaeralduste takseerimise ja mõõtmisega. Samuti tuleb valvata valvurit, kes telgiga öösel üksi langiplatsil valvab. OÜ X on teinud kulutusi ettevõtluse nimel, kingituste näol koostööpartnerfirmadele nende poolt korraldatud tähtsate ettevõtlust arendavate sündmuste puhul. Nendeks koostööpartneriteks olid ettevõtted Kinkstur, Lumiforest, Renewo ja Ekton. Kingitus on tehtud ka OÜ X juubilarile R.K.ule. Kingitused olid olulised ettevõtluse seisukohalt ja kulutused neile on põhjendatud. OÜ X on kasutanud mitmeid ruume sobilike lepingupartnerite leidmiseks, nendega koostööplaanide ja vajalike tehniliste tingimuste kooskõlastamiseks põhjalikel läbirääkimistel. Kuna kaebuse esitajal endal puuduvad vastavad nõupidamisalased ruumid, siis on tulnud need rentida ja kulutused ettevõtluse tarbeks on põhjendatud. 10.02.2004.a. vastuväidetes märkis kaebuse esitaja, et võtab omaks, et seadusest tulenevalt jättis vormistamata lähetuste dokumentatsiooni, mis tõendaks sõidukulude seotust ettevõtlusega, samuti ei ole seadusest tulenevalt võimalik tasustada Koit Vinni sõidukijuhi lubade saamiseks vastavat kursusetasu, ka on õige maksuameti seisukoht kingituste kulude hulka mittearvamise osas. 08.03.2004.a. korrigeeritud taotluse kohaselt palub kaebuse esitaja tühistada Maksuameti 07.07.2003.a. vaideotsuse nr 313 osaliselt, so osas, milline puudutab 297 366 suuruse maksuvõlgnevuse sissenõudmist, v.a. omaksvõtu osas. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista kohtukulud. Kohtukuludeks on tasutud riigilõiv 5000 krooni ning õigusabikulud summas 2360 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd kaebuse esitaja on maksuotsuses märgitu osaliselt omaks võtnud, on vaidlus vaid veel OÜ X poolt soetatud ja väidetavalt ettevõtlusega seonduvalt kasutatud ehitusmaterjalides, kodukaupades ja –tehnikas, eraisikutelt väidetavalt ettevõtlusega soetatud varuosades, SAT-TV seadmete soetamises väidetavalt ettevõtlusega seonduvalt, samal põhjusel soetatud riietusesemetes, käekottides ja jalanõudes, Veskisilla motelli ruumide rendis ning koertele soetatud toidu osas. Ehitusmaterjalid, kodukaubad ja tehnika OÜ X on äriühing, mille peamiseks tegevusalaks on metsavarumine ja –langetamine. Äriühing põhitegevusalana ehitustöödega ei tegele. Samas on aga revideeritaval perioodil tehtud suuri kulutusi ehitusmaterjalidesse ning samuti kodukaupadesse ning –tehnikasse. Vähemalt kuni
  10. aastani asusid äriühingu ruumid aadressil Yyyyya. Enamus ehitusmaterjale on soetatud
  11. aastal ning Xxxxxx eramu ehitus on suures osas samuti teostatud nimetatud hetkel. Kinnitust ei ole leidnud aga kaebuse esitaja väide, et ta soovib Xxxxxx eramus hakata osutama majutusteenust. Puuduvad kõikvõimalikud reaalselt hinnatavad teod, mis võiksid kajastada äriühingu reaalset tahteavaldust 6 turismiteenuse osutamisele üleminekuks rohkem kui 4 aasta pikkuse perioodi jooksul. Kinnitust ei ole leidnud ka kontoriruumide asumine Xxxxxx eramus. Maksuhaldur leiab, et Xxxxxx eramut kasutab perekond Raudsepp ainult isiklikuks tarbeks. On arusaadav, et aeg-ajalt võetakse koju kaasa ka oma tööga seonduvaid materjale, kuid nimetatud asjaolu ei anna veel alust oma eramu ehitamiseks soetatud ehitusmaterjale näidata oma ettevõtluse kulutustena. A.R.p on 01.12.2003.a. registreerinud uue äriühingu OÜ Zaag, mille üheks tegevusalaks on märgitud ka turismi-, majutus- ja reisiteenused. Nimetatud asjaolu näitab, et OÜ-l X ei ole kunagi olnud ega ole ka tulevikus kavas hakata tegelema majutusteenuse osutamisega. Varuosade soetamine eraisikutelt Ostu-müügi tehingute osas tuvastatud asjaolud viitavad üheselt, et reaalselt need eraisikud varuosi ei müünud. Nii väidetavad müüjad kui ka A.R.p on andnud maksumenetluse käigus nimetatud tehingute kohta vastuolulisi seletusi. Lepingutes märgitud kaubad ei kattu müüjate poolt antud esialgsetes seletustes väidetud kaupadega. Ükski neist isikutest ei ole omanud traktoreid, veoautosid ega nende osasid. A.R.p on äriühingu kassast võtnud välja vahendeid 91 000 krooni suuruses summas ning tuvastamata on jäänud nimetatud väljamaksete seos ettevõtlusega. SAT-TV seadmete soetamine Kuna neid kasutatakse Xxxxxx eramus, ei ole nende soetamine olnud seotud OÜ X ettevõtlusega. Seadmed on perekond Raudsepa isiklikus kasutuses. Riietusesemete, käekottide ja jalanõude soetamine Sellised artiklid nagu pööratud nahast meeste saapad, naiste suvekingad, teksapüksid, käekotid, Puma dressid, orienteerumisvarustus ei ole oma iseloomult ühe metsa ülestöötava äriühingu ettevõtlusega tavapäraselt seostatavad kaubaartiklid. Kaebuse esitaja esindaja poolt antud seletused ei ole tõsiseltvõetavad. A.R.p on orienteerumisklubi Järva Karud kauaaegne liige, kes võtab aktiivselt osa erinevatest orienteerumisüritustest üle Eesti, mis viitab ilmselgelt asjaolule, et orienteerumisvarustuse soetamine on olnud seotud A.R.a isiklike huvidega. Koerte ülalpidamiskulud 2 dobermanni tõugu koera on A.R.a koerad, kes on viibinud nii Yyyyya kui ka Xxxxxx asuva hoone juures. Äriühingus ei ole peetud arvestust selle üle, kui suures osas on koerad olnud äriühingu käsutuses. Seega määrab vastava suhte maksuhaldur. Ettevõtlusega seotud osaks on määratud 50%. Tõendamata on asjaolu nagu olekski A.R.p koerad soetanud mõttega kasutada neid valve- ja teenistuskoertena oma äriühingu asukohas Yyyyya või OÜ X metsalankidel. Veskisilla motelli ruumide rendiga seotud arved Kohtumenetluse käigus on antud vastuolulisi selgitusi ühiste tähtpäevade veetmise osas oma töökaaslastega. A.R.p on ka Veskisilla Bowlinguklubi liige ja nimetatud kulud võivad olla reaalselt teostatud tema isiklikes huvides. Välislähetustega seotud arved Kaebuse esitaja ei ole selles osas maksuotsusele esitanud ühtegi vastuväidet, mistõttu jääb arusaamatuks, kas ta sellega nõustub või mitte. Sõidul peab olema ettevõtlusega seotud eesmärk ning kulutus peab olema dokumentaalselt ja faktiliselt tõendatud. Väidetavad OÜ X töötajad ei ole nimetatud välislähetuses Rootsis käinud. 7 Kohtu põhjendused Maksuhaldur viis läbi revisjoni OÜ X kõikide maksude arvutamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil 01.01.1999.a. – 01.09.2002.a. Revisjoni käigus tuvastati, et kaebuse esitaja on tulust maha arvanud kulutusi, mis ei ole kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud. Maksuhaldur on maksuotsuses ja vaideotsuses eraldi vaadelnud ajavahemikku 01.01.1999.a. – 31.12.1999.a. ning 01.01.2000.a. – 01.09.2002.a. See on tingitud

-i uue redaktsiooni jõustumisest alates 01.01.2000.a. Kuni 01.01.2000.a. kaebuse esitaja poolt alusetult tulust maha arvatud kulutused on maksustatud ettevõtte tulumaksuga (s.o. maksuhaldur asus seisukohale, et näidatud kulutused ei ole seotud OÜ X ettevõtlusega kuni 31.12.1999.a. kehtinud

§ 13lg 1 mõttes).

Alates 01.01.2000.a. kehtiva

§ 51

lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt

§-dele 48-50. Seega, alates 01.01.2000.a. kehtiva

kohaselt, kui mingi kulutus on

mõttes vaadeldav erisoodustusena (

§ 48

), kingituse, annetuse või vastuvõtukuluna (

§ 49

) või dividendi või muu kasumieraldisena (

§ 50

), siis ei maksustata antud kulutust mitte kui ettevõtlusega mitteseotud kulutust (

§ 51), vaid eelnimetatud sätete kohaselt.

Maksuhaldur ongi kaebuse esitaja ettevõtlusega mitteseotud kulusid maksustanud

§ 48

alusel, st vaadelnud neid erisoodustusena, kuivõrd maksuotsuse ja vaideotsuse kohaselt on kulutused tehtud eeskätt OÜ X juhatuse liikme, mitte OÜ X huvides. Seega on maksu määramine toimunud kohastel õiguslikel alustel. Alljärgnevalt vaatleb kohus, kas maksuhaldur on jõudnud õigetele järeldustele, hinnates OÜ X poolt tehtud kulutusi ettevõtlusega mitteseotuteks. Kohus ei anna õiguslikku hinnangut osas, milles kaebuse esitaja on määratud maksusumma omaks võtnud. Kuigi kaebusest osalist loobumist ei ole selgesõnaliselt väljendatud, palub kaebuse esitaja oma 08.03.2004.a. kaebuse täiendamise avalduses vaidlustatud vaideotsuse tühistada üksnes osas, milles pole toimunud kaebuse esitaja omaksvõttu. Omaksvõtt puudutab 10.02.2004.a. seletuse kohaselt järgmiseid kulutusi: 1) sõidukulud (rongipiletid ja Tallinna linnatranspordi piletid) – 1999.a. 4051 krooni; 2000.a. 894 krooni; 2) kulutused Koit Vinni sõidukijuhi lubade saamiseks – 2160 krooni; 3) kulutused kingitustele – 1999.a. 19 946.64 krooni. 1. Xxxxxx eramu kasutamine Esmalt annab kohus õigusliku hinnangu vaidlusele, kas kulutusi Xxxxxx eramule võib vaadelda ettevõtlusega seotud kuludena. Kaebuse esitaja on oma seisukoha kinnituseks esile toonud kaks argumenti:

(1)OÜ X soovis hakata osutama Xxxxxx eramus turismiteenust ning
(2)OÜ X kasutas Xxxxxx ruume kontoriruumidena ja arhiivina. 29.01.2003.a. toimus Xxxxxx ja Yyyyyyya ruumide ülevaatus, mille kohta on koostatud vaatluse protokoll (tl 89-90). Xxxxxx hoone osas oli märgitud, et sinna ei olnud võimalik siseneda ilma peremeheta, kuna selles on kaks dobermanni, kes pidid võõraid ründama. Esimesel korrusel oli esik, kust viisid uksed keldrikorrusel asuvasse sauna ja garaaži ning järgmisele korrusele, kus asub köök-söögituba. Söögitoas olid kappidel mõned dokumendikaustad. Järgmisel korrusel asusid pererahva magamistoad. Ühes toas asus arvuti, kirjutuslaud ja mõned kapid. Seda tuba nimetas A.R.p töökabinetiks. Kõige ülemisel korrusel asus möbleerimata katusekamber, kus oli õhkmadrats ja SAT-TV vastuvõtuseadmed koos homeline süsteemiga, mis juhib TV signaale tubadesse. A.R.p seletas, et kord päevas lülitab ta sealt vastuvõtuseadmed sisse ja kuulab, kas metsas on 8 mingeid kahtlasi hääli kuulda. Seadme kasutamist ei demonstreeritud, kuna see on turvaseade. 1.
  1. Turismiteenuse osutamine tulevikus Kaebuse esitaja on eelnimetatud väite kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid. OÜ X juhatuse 06.01.1998.a. otsus, mille kohaselt ettevõtluse tegevuse jätkamiseks tuleb ehitada ja välja arendada A.R.ale kuuluv Xxxxxx hoone osaliselt turismialaseks majutustegevuseks väiksemate turismigruppide vastuvõtmiseks. Alustada vajalike siseehitus-, sisustus- jne töödega. Taotleda luba turismialaseks tegevuseks kohalikult omavalitsuselt ja tervisekaitse talituselt (tl 125). 05.01.1998.a. on sõlmitud rendileping Xxxxxx ettevõtluseks vajalike ruumide rentimiseks (tl 129). Kaebuse esitaja on esitanud joogivee analüüsaktid. Järvamaa Tervisekaitsetalituse poolt 05.10.1998.a. koostatud akti kohaselt on Xxxxxx puurkaevuvee raua sisaldus lubatust suurem, vee organoleptilised näitajad ebarahuldavad (tl 130). 08.04.2003.a. joogivee analüüsi kohaselt määratud näitaja osas uuritud veeproov ei vasta standardile (I kd, tl 56). Mikrobioloogiline uuring oli korras (II kd, tl 7-8). 26.09.2003.a. OÜ X juhatuse otsusega on otsustatud vastavalt võimalustele jätkata Xxxxxx hoone ettevalmistust turismialaseks ettevõtlustegevuseks, kuna käesolevaks ajaks on Türi linna veetrasside väljaehitamise tulemusena tagatud kvaliteetne vesi (tl 132). 29.12.2003.a. on OÜ Türi Vesi ja A.R.a vahel sõlmitud veevarustuse ärajuhtimise ostumüügi leping (II kd, tl 9-11). Türi Linnavalitsuse 17.11.2003.a. vastusest Järva Maksuameti järelepärimisele selgub, et A.R.p on suuliselt pöördunud linnavalitsuse eelarveosakonna poole teabe saamiseks majutusettevõtte tunnustamisega seotud küsimustes. A.R.p ei ole teinud ühtegi kirjalikku taotlust, mis on seotud majutusettevõtte tunnustamisega (tl 148). Türi Linnavalitsuse täiendkirja kohaselt toimus suuline pöördumine 2002.a. teisel poolel augustis ja septembris ning 2003.a. veebruari lõpus või märtsi alguses (tl 156). Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna 17.11.2003.a. vastuses on märgitud, et perioodil 1999.a. kuni käesoleva ajani registreeritud OÜ X taotlust ega avaldust majutusettevõtte tunnustamiseks (tl 149). Türi Linnavalitus on 06.02.2004.a. andnud arvamuse, mille kohaselt on Xxxxxx hoonet võimalik osaliselt majutuskohana kasutada eeldusel, et on täidetud kõik vajalikud seadustega kehtestatud tingimused (II kd, tl 50). Tunnistaja R. R., A.R.a abikaasa ütluste kohaselt on ta teadlik abikaasa plaanidest hakata majutusteenust osutama. Selleks on majas ruumi küll. Kohe saab majutada nelja tuppa, kuid on vaja teha ümberkorraldusi. (II kd, tl 75-77). Kohus leiab, et OÜ X tahe asuda Xxxxxx ruumides osutama majutusteenust, ei ole leidnud tõendamist. Kohus ei välista, et vastavad plaanid võisid olla A.R.al kui füüsilisel isikul, kuid see ei anna alust neid plaane seostada vahetult OÜ Xi majandustegevusega. Nii on näiteks A.R.p asutanud uue äriühingu OÜ Zaag (registrikood xxxxxx), mis on äriregistrisse kantud 01.12.2003.a. Nimetatud äriühingu üheks põhiliseks tegevusealaks on majutusteenuse osutamine. 9 Kohus ei pea OÜ X juhatuse 06.01.1998.a. otsuse koostamise aega usaldusväärseks ning on seisukohal, et dokument on vormistatud seoses käimasoleva maksu- ja kohtumenetlusega. Sisuliselt kuue aasta jooksul ei ole ette võetud mingeid konkreetseid samme plaanide elluviimiseks. Kohus on seisukohal, et üksnes vee halva kvaliteediga ei ole võimalik seda viivitust selgitada. Veeproovide andmine ei ole seostatav sooviga hakata tegelema majutustegevusega, vaid eramaja omaniku huviga olmevee vastavuse kohta nõuetele. Alles pärast maksurevisjoni algust on A.R.p asjakohaste küsimustega pöördunud pädevate haldusorganite poole. 1.
  2. Ruumide kasutamine kontoriruumidena Eeltoodu kinnituseks on kaebuse esitaja esitanud OÜ X juhatuse 28.11.1998.a. otsuse, mille kohaselt tuleb OÜ X kontorialasteks töödeks ja dokumentide arhiiviks välja ehitada ja sisustada vajalikud ruumid Xxxxxx hoones. Kaarhallis paiknevad ruumid jätta tavalisteks hoiu-ja tootmisruumideks, kuna seal esineva seintest läbiimbuva vingu tõttu on tervisele kahjulik viibida (tl 131). Vastustaja on esitanud Tööinspektsiooni Järvamaa inspektsiooni 25.04.2003.a. vastuse, mille kohaselt ei ole OÜ-le X tehtud ettekirjutust, mis puudutaks Yyyyya asuvaid kontoriruume (tl 135). 05.09.2003.a. on OÜ X sõlminud Elion Ettevõtted AS-iga tootelepingu, mille kohaselt asub kliendi seadme ühenduspunkt aadressil Xxxxxx (tl 133). Sama tuleneb 25.10.2002.a. sõlmitud tootelepingust (tl 159). Tunnistaja V. R. ütluste kohaselt ei ole OÜ X kontor Yyyyyyy. Tunnistaja on uues kohas käinud küll, kuid aadress ei tule meelde. See on A.R.a eramus Xxxxxx. Seal on tavaline ruum, ei oska kirjeldada. Näeb ikka kontori moodi välja (II kd, tl 69-70). Tunnistaja R. K. poolt antud ütluste järgi on kontor A.R.a kodumajas. Päris sees ei ole tunnistaja seal käinud (II kd, tl 71). Tunnistaja L. S. kogu töötamise ajal OÜ-s X on kontor asunud Pikal tänaval. Yyyyyyy teisel korrusel hoitakse värve, kumme jm. Sees pole tunnistaja Pikal tänaval käinud (II kd, tl 72p-73). Tunnistaja R. R., kes on A.R.a abikaasa, ütluste kohaselt kolis kontor Pikale tänavale umbes aastal
  3. Kolis, sest Yyyyyyy ei olnud võimalik vingu tõttu kontorit pidada. Kontor asub Xxxxxx maja V tasandil, umbes 20 m2 ruum. Suhtlemine toimub ka II tasandil (II kd, tl 75-77). Sarnaselt eelmise punktiga ei pea kohus väidetavalt 28.11.1998.a. koostatud juhatuse otsuse tegemise aega tegelikkusele vastavaks. Tunnistaja R. R., kes ise elab Xxxxxx eramus, on oma ütlustes märkinud, et kontor kolis Pikale tänavale umbes aastal 2000.a. Teised tunnistajad ei oska täpset aega määratleda. OÜ X töötajatest ei ole keegi Xxxxxx väidetavates kontoriruumides sees käinud. Üksnes V. R. on enda ütluste järgi seda teinud, kuid ta ei oska elumaja sisemust kirjeldada. OÜ Xi sidevahendid on Xxxxxx aadressile suunatud alates 2002.a. lõpust. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui A.R.p toob OÜ X juhatuse liikmena tööpabereid koju, ei saa Xxxxxx ruume pidada mingiski osas kontoriks ja arvata tehtud kulutusi ettevõtlusega seotud kulude hulka. Kohus on seisukohal, et Xxxxxx eramu on püstitatud ja viimistletud üksnes erahuvides, mitte aga ettevõtluse, so OÜ X huvides. Seega ei olegi Xxxxxx eramuga seoses tehtud kulutused seotud OÜ X ettevõtlusega. A.R.a poolne OÜ X dokumentide hoidmine seal ja ka mingite tööülesannete täitmine Xxxxxx eramus on üksnes juhuslikku laadi ning seotud A.R.a enda, mitte OÜ X huvidega. 10
  4. Kulutused ehitusmaterjalidele, kodukaupadele ja –tehnikale Kaebuse esitaja ei ole maksuotsust vaidlustanud OÜ-st Flexar Ehitus 11.09.1999.a. ostetud alumiiniumpleki osas, mille maksumus oli 1905.70 (tl 36). Muus osas leiab kaebuse esitaja, et kõik kulutused on olnud seotud ettevõtlusega. Kuivõrd kohus ei ole eelnevalt tuvastanud, et Xxxxxx eramu oleks mingilgi määral seotud OÜ X ettevõtlusega, ei saa ka selle hoonega seotud kulutusi lugeda ettevõtlusega seotud kulude hulka. Alljärgnevalt tuleb tuvastada, millises osas on OÜ X maksustavast tulust maha arvatud kulutusi, mis on tehtud seoses Xxxxxx eramuga. 29.01.2003.a. toimunud Xxxxxx ja Yyyyyyya ruumide vaatluse protokollis (tl 89-90) on märgitud, et Xxxxxx eramu ehitamisel on kasutatud radiaatoreid, musterklaasi, ESSEF tapeeti, põrandaplaate Pitagora Blue, põrandaplaate Stone Verde, Saray (beez ja roosa), Genua Rosso, laminaatparketti Lambada, tamme naturaalparketti, vaipkatet Karmen, mantelsileuksi, põrandaplaate Taurus, plaate Basak, käsipuukandureid. Pesuruumide ja köögi sisustamisel on kasutatud: boiler Atlantic, kraanikausid, valamud (jalaga), dussisegistid, köögikapid, riiulid, pliidiplaat Candy, ahi Candy, õhupuhasti Ardo, külmkapp Snaige, mikrolaineahi. Hoone välisel vaatlusel selgus, et kasutatud on: Lintoni katusekattematerjali, rohelist teraskivi. Majaesine plats on kaetud Mõisakiviga, samas on ka lipumast. Majas on kamin, mille ehitamiseks on kasutatud ümarnurktellised ja samottkive. Yyyyyyya teisele korrusele on ehitatud kontoriruumid. Kahe kontoriruumi viimistlus on tehtud täielikult puitmaterjalist. Sisustuseks on vanad kontorilauad ja amortiseerunud diivan. Samas ruumis asub ka külmkapp Minsk. Ehitussilikaatkive kasutati A.R.a seletuse kohaselt töökoja põrandate parandamiseks. Töökoja territooriumil asus varjualune, milles hoiti puitmaterjali. A.R.a ütluste kohaselt kasutati selle ehitamiseks BSE 20 tsinkplekki. Visuaalsel vaatlusel üle 300 m2 pleki ja äärepleki kasutamine kinnitust ei leidnud. Protokolli kohaselt oli heal juhul ära kasutatud pool sellest kogusest. Vagunelamu, mis seisis territooriumil, oli välimiselt kasutamiskõlbmatu. Yyyyyyya ruumide vaatlus toimus ka 15.10.2002.a. Koostatud protokolli (tl 91) kohaselt oli kaarhalli teisel korrusel asuv kontor samas seisus, kui aastal 1996.a. Nähtavaid ehitustöid tehtud ei ole. Alumisel korrusel asus lisaks töökoja-garaažile tööliste riietusruum, milles on sisustuseks vanad päevinäinud kapikesed. WC-s on vana pott ja boiler. Kontrollitaval perioodil ostetud sisustust ei olnud näha. Ehitusmaterjalide kasutamist näha ei ole. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud fotod Yyyyyyy ja Xxxxxx hoonete kohta (asuvad toimiku juures olevas ümbrikus). Veel on esitatud TKM Ehitus OÜ juhataja K. Toomase poolt 12.01.2004.a. koostatud ehitusalane eksperthinnang (II kd, tl 3). Selle kohaselt on kaarhall-töökoda ehitatud kokkumonteeritud 2 mm paksusest tsingitud materjalist. Monteerimist alustatud A.R.a ütluste kohaselt 1993.a. Hilisema ehitusöö käigus on jätkatud siseehitusega, ehitades kaarhalli ühte ossa kahekorruseline puitsõrestiksisehoone. Kõigepealt on valminud kontoritöödeks vajalikud ruumid. Siseehituseks on kasutatud mitmeid saematerjale, erinevaid soojustusmaterjale, puitlaastplaate, tsementi, liiva, killustikku, ukseplokke, aknaid ja paljusid teisi ehitusmaterjale. Kaarhalli on rajatud betoonpõrand, mida on korduvalt täiendava betoneerimisega uuendatud. Aastatel 19992001 on kaarhalli juurde ehitatud raskeveokite ja sõiduautode remondikanalid. Samal perioodil on 1/3 ulatuses välja ehitatud keldrikorrus, kus on lift ja mootorite remondiruum. 1999-2000 on rajatud betoon-kaldtee. Nende tööde tegemiseks on kulunud 11 palju tsementi, killustikku, silikaatkive, väikeplokke, puitlaastplaate, armatuurrauda, nurkrauda, saematerjali jt ehitusmaterjale. Vähemalt viimase kalendriaasta jooksul pole kaarhallis juurdeehituse ega vajalikke ehitus-remonditöid tehtud. Ehitusmaterjale on kaebuse esitaja seletuse kohaselt kasutatud ka soojakute remontimiseks. RMK Türi Metskond metsaülem Eino Lauri 26.01.2004.a. teate kohaselt on OÜ X kasutanud nende metskonna objektidel pidevalt töötajatele ettenähtud soojakuid aastatel 1995-2002 (II kd, tl 49). Tunnistaja V.R. on 10.02.2004.a. kohtuistungil selgitanud, et OÜ-l X on 3-4 soojakut. Töötajad on seal ka ööbinud. Üks soojak on päris suur köögi ja magamiskohtadega, teise on väiksemad. Soojakuid on remonditud. Millal Yyyyyyy a ehitustöid tehti, tunnistaja täpselt ei mäleta. Kaarhalli on tehtud duširuum ja puhkeruum. On tehtud soojendusega tööruum peenemate tööde jaoks. Ehitatud on puude kuivatamise ruum. Ümber kaarhalli valati betoonriba, et vesi sisse ei tuleks. Kasutati kivivilla, plaate, liistud. Duši- ja puhkeruumis on põrand plaatidega ja elektrisoojustusega. Tööruumis on põrand parandatud. Põrand on tsemendist. Kanalite jaoks oli vaja teha saalungid ja blokid äärde panna. Õues on puukuivatusruum, millel on plekist katus, all betoonist valatud raam. Tööd lõpetati vist 2002.a. Üleval ruumides on parkett, ei mäleta milline (II kd, tl 68-69). Tunnistaja R.K. on näinud 4 soojakut. Soojakutes saab riideid vahetada ja kuivatada. Soojakuid on remonditud. Tunnistaja on teinud igasuguseid töid. OÜ X on Yyyyya teinud duširuumi, riietusruumi, töökoja. Ülesse ehitati kontoriruumid, kuid seal pole võimalik tööd teha. Materjalidest on kasutatud puitu, soojustusmaterjali. Duširuumis on põrand plaaditud, seinad on üle löödud laudadega (tl 70-72). Tunnistaja L.S. on aidanud kanalit ehitada. Kasutati telliseid, tuhablokke, liiva, tsementi, armatuuri, vinkelrauda, juhtmeid, pistikuid. Tunnistaja on aidanud ka õues asuvat kuuri ehitada. Kasutati katuseplekki, puitu, vihmaveetorusid, liiva, tsementi, naelu. Penoplasti kasutati soojakute soojustamiseks. Duširuumis on põrandaküte ja plaadid, seinas puit. On dušikabiin, boiler. Kui tunnistaja 2000.a. tööle tuli, olid need juba valmis. Soojakutes on remondiks kasutatud plekki ja kivivilla (II kd, tl 72p-73). Tunnistaja R. S., kes töötas OÜ-s X kuni 2000.a., on näinud kolme soojakut. Soojakuid rüüstati. Ehitustöid tunnistaja teinud ei ole. Kaarhallis oli duširuum, mis oli plaaditud. Ei tea, mis oli II korrusel. Kuna tunnistaja töötas metsas, siis ehitustööde tegemist ei näinud (II kd, tl 73p-74p). Maksumaksjal on kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Konkreetses vaidluses ei ole kaebuse esitaja seda teinud. Maksumenetluses ja ka kohtumenetluses pole kaebuse esitaja eitanud, et maksuhalduri poolt esile toodud kaupasid on kasutatud Xxxxxx eramu ehitamiseks ja viimistlemiseks. Samas ei ole kaebuse esitaja suutnud konkreetselt kirjeldada, milliseid materjale kasutati Xxxxxx ehituseks ja milliseid Yyyyyyy hoone remondiks. Maksuhaldur ei ole eitanud, et OÜ X on remontinud ka oma vara. Seetõttu pole maksuamet ettevõtlusega mitteseotud kulude hulka arvestanud kõiki OÜ X poolt soetatud materjale. Maksuamet on toimunud vaatluste põhjal esitanud maksuotsuses omapoolse hinnangu selle kohta, milliseid materjale on Xxxxxx elamu ehitamiseks või sellega seoses kasutatud. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tegelikult on ühte või teist konkreetse arve alusel soetatud materjale kasutatud hoopis OÜ X vara remontimiseks või ehitamiseks. Kaebuse esitaja väited on jäänud paljasõnaliseks. Eeltoodust nähtub, et ka kaebuse esitajal endal puudub selge ülevaade ja arvestus, milleks ehitusmaterjale ja kodukaupu on kasutatud. 12 Suurem osa ehituskaupadest on soetatud 1999.aastal, mil toimus Xxxxxx eramu ehitus. Tutvudes maksuotsuse lisaga 1, on ilmne, et enamust nimetatud kaupadest on kasutatud eramu jaoks. Sama kehtib 2000.a. ja 2001.a. kohta. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole andnud konkreetset seletust selle kohta, milliste arvete alusel on kaupa soetatud tegelikult Yyyyyyy hoonete tarvis, jääb kehtima maksuhalduri poolt tehtud arvestus. Kohus arvestab ka sellega, et oluline osa kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt käesoleva kohtumenetluse ning varasema maksumenetluse käigus antud seletustest on hiljem osutunud tegelikkusele mittevastavaks. Kaebuse esitaja on oma seisukohti pidevalt muutnud ja kohandanud. Seetõttu ei pea kohus piisavaks maksuhalduri seisukohti ümber lükata üksnes seadusliku esindaja seletuste alusel. Kaebuse esitaja on Xxxxxx hoonesse paigutanud SAT-TV seadmete süsteemi, mida kaebaja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kasutatakse ka valvesüsteemina. Maksuamet on esitanud seadmed müünud äriühingute selgitused nende otstarbe kohta (tl 144-147). Kaebuse esitaja poolt edastatud diplomeeritud inseneri Tõnu Taali poolt 02.01.2004.a. koostatud vastuses järelepärimisele on leitud, et ostetud seadmeid on võimalik kasutada TV- ja helisignaalide edastamiseks ja vastuvõtuks. Kuna OÜ-l X oli ja on ka praegu tarvis jälgida tegutsemist mitmetel objektidel, kasutas ettevõte valve- ja jälgimisseadmete väljaehitamisel antud momendil kaubandusvõrgust kättesaadavaid seadmeid ja materjale (II kd, tl 12). Eelnevalt on kohus leidnud, et Xxxxxx hoonet ei ole kasutatud OÜ X ettevõtluse tarbeks. Seega ei saa selle hoonega seoses tehtud kulutusi SAT-tarvikutele OÜ X maksustatavast tulust maha arvata. Tõendatud ei ole, et SAT-süsteemi kasutatakse ka mingilgi määral OÜ X huvides metsa valvamiseks. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt antud vastavasisuline selgitus on paljasõnaline. Maksuametnikele valvesüsteemi töötamist ei presenteeritud. Diplomeeritud inseneri arvamus eeltoodut ümber ei lükka. Asjatundja on andnud oma hinnangu selle kohta, milleks soetatud seadmeid võiks kasutada. Arvamusest ei nähtu, et asjatundja oleks tutvunud tegeliku olukorraga.
  5. Varuosade soetamine eraisikutelt 1999.a. on muuhulgas kassast tehtud järgmised väljaminekud: 1) 35 000 krooni U. L.; 2) 23 500 krooni V. R.; 3) 16 500 krooni A. L.; 4) 16 000 krooni E. E.. E.E. on maksuhaldurile seletanud (tl 95), et müüs OÜ-le X traktori osasid. Raha sai kohe kätte sularahas. Traktori sai äi endale kolhoosi laiali saatmisel, see ei kuulunud kellelegi. Traktor oli maha kantud. Mingeid dokumente traktori kohta ei ole. 18.11.2002.a. kirjutas E.E. seletuse (tl 96), mille kohaselt on ta kunagi võtnud A.R.alt laenu 1500 krooni. Laenu intress lubati A.R.a poolt kustutada, kui E.E. kirjutab alla ostu-müügilepingule. Summat 16 000 krooni ei ole E.E. saanud. Kaebuse esitaja on esitanud 20.10.1997.a. sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 120), mille kohaselt E.E. on OÜ-le X müünud 16 000 krooni eest käigusolnud 7-sektsioonilise hüdrojagaja koos 1,2 m hüdropudeliga. Kassa väljamineku orderi kohaselt on lepingujärgne raha kätte saadud 30.10.1999.a. (tl 121). E.E. andis tunnistajana ütlusi 10.02.2004.a. toimunud kohtuistungil. Ütluste kohaselt on ta ühel korral müünud OÜ-le X asju. See oli vist hüdrojagaja. Sõlmiti leping, tunnistaja sai raha 13 kohe. Maksuametile andis tunnistaja teistsuguseid ütlusi, sest lubati raha sisse nõuda ja trahvi teha (II kd, tl 65p-67). A.L. on 14.11.2002.a. maksuhaldurile kinnitanud (tl 97), et ta ei ole OÜ-le X müünud mingeid kaupu. A.L. lahkus töölt 08.07.1999.a. ning pärast seda pole OÜ-lt X mingit raha (16 500 krooni) saanud. Kassa väljamineku orderile ei ole alla kirjutanud. Kohtule on kaebuse esitaja poolt esitatud 02.09.1997.a. sõlmitud ostu-müügileping (tl 118), millest nähtuvalt on A.L. kaebuse esitajale 16 500 krooni eest müünud kasutatud töökorras auto MB1619 tagavaraosa. Kassa väljamineku orderi nr 48 kohaselt on A.L. raha kätte saanud 12.10.1999.a (tl 119). 10.02.2004.a. kohtuistungil selgitas A.L. tunnistajana, et ei ole sõlminud OÜ-ga X mingeid lepinguid. Lepingul ei ole tunnistaja allkiri. Toimiku leheküljel 118 võib küll tunnistaja allkiri olla, kuid tunnistaja ei ole enne seda lepingut näinud. A.R.p soovitas kohtuistungile mitte tulla (II kd, tl 64p-65p). U.L. on 18.11.2002.a. andnud seletuse (tl 98), mille kohaselt ta ei ole OÜ-le X mingeid kaupu müünud. Kaebuse esitaja poolt on kohtule esitatud 16.09.1997.a. OÜ X ja U.L.i vahel sõlmitud ostu-müügileping (tl 114), mille kohaselt U.L. on müünud kaebuse esitajale 35 000 krooni eest kasutatud hüdromootorpumbad, kasutatud käru raami koos balasiinide ja ratastega ning kasutatud soojapuhurid. 28.02.1999.a. on väljastatud kassa väljaminekuorder nr 12, mille kohaselt on U.L.ile 35 000 krooni üle antud (tl 115). 10.02.2004.a. toimunud kohtuistungil tunnistaja U.L.i poolt antud ütluste kohaselt müüs ta OÜ-le X hüdropumbad, traktorikäru ja küttepuhuri. Tunnistaja sai raha. Maksuametile andis tunnistaja teistsuguseid seletusi, sest kartis, et teda maksustatakse tulumaksuga. Leping sõlmiti 1997.a. Leping koostati koos A.R.aga. Raha sai tunnistaja osade kaupa. Lepingul ja kviitungil on tunnistaja allkiri (II kd, tl 63-64). V.R. on 18.10.2002.a. seletanud (tl 99-100), et on OÜ-le X müünud Belarusi esisilla ja muid väiksemaid tagavaraosasid (Villise gardaani). Kirjutas alla ka mingile ostumüügilepingule. Ei mäleta, kui palju maksti, kuid 23 500 krooni on liiga suur summa. Kahtleb selle summa õigsuses. Kaebuse esitaja poolt esitatud 10.10.1997.a. sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 116) kohaselt on V.R. OÜ-le X 23 500 krooni eest müünud kasutatud töökorras MTZ-82 esisilla ja käigukasti. 30.09.1999.a. kassa väljamineku orderi nr 46 kohaselt on 23 500 krooni V.R.le välja makstud (tl 117). V.R. poolt 10.02.2004.a. kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohaselt müüs ta OÜ-le X traktorisilla. Tehti leping ning tunnistaja sai raha. Raha maksti osade kaupa. Tunnistaja sai üle 20 000 krooni (II kd tl 67-67p). Kohtumenetluse ajal on U.L., E.E. ja V.R. koostanud kohtu jaoks teated (tl 122-124), mille kohaselt nad on müünud OÜ-le X lepingutes märgitud asjad. Järva Maksuametile anti ekslikult valesid seletusi, kuna E.E.u seletuse kohaselt hirmutati maksudega. Arvestades tunnistajate ütlusi, leiab kohus, et ütlusi ei saa suures osas lugeda usaldusväärseteks. Nimelt kõik isikud peale A.L.i on oma ütlusi maksumenetluse ajal ja pärast kohtumenetluses muutnud. Kohus ei pea tõenäoliseks, et maksuhaldur neid isikuid mõjutas. Jutt maksudega hirmutamisest ei ole usaldusväärne. Maksuametil puudub vajadus igal juhul maksumaksja kahjuks tõendeid koguda. Kohtu arvates ei ole vastavuses ka lepingutes märgitud kasutatud tagavaraosade tegelik hind ja nende eest väidetavalt makstud summad. Nii on näiteks E.E. müünud lepingu kohaselt hüdrojagaja koos hüdropudeliga, kusjuures traktor, mille juurest see osa pärit oli, oli nii vara, et oli kolhoosi vara hulgast maha arvatud ja ei kuulunud väidetavalt enam kellelgi. Kuigi kohus ei pea ennast asjatundjaks tagavaraosade maksumuse osas, tundub 16 000 krooni maksmine asja väärtusega mittevastavuses olevat. Usaldusväärne ei ole ka U.L.i väide, et maksuhaldur 14 teda hirmutas. Nimelt saadeti esimene küsitlus talle posti teel koju. Seega ei läinud ta maksuametisse kohale ning maksuametnikega puudus vahetu kontakt. Ka V.R. on oma ütlusi muutnud. V.R. käis seletusi andmas maksuametis kohapeal. Siis ta arvas, et müüdud asjade eest ta 23 500 krooni kindlasti ei saanud. Kohtuistungil ta seletas, et raha sai üle 20 000 krooni. Tunnistajad on eri meelt ka raha maksmise osas. Nimelt sõlmiti kõik lepingud aastal 1997.a., kuid kassa orderi kohaselt maksti raha välja 1999.a. E.E.u poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta raha kätte kohe lepingu sõlmimisel, U.L. ja V.R. ütluste kohaselt said nemad raha osade kaupa. Kohus leiab, et 1999.a. koostatud kassa väljamineku orderite aluseks olevaid tehinguid lepingutes näidatud kujul tegelikult ei toimunud ning orderites märgitud isikud raha (vähemalt märgitud ulatuses) tegelikult ei saanud. Asja arutamisel ei selgunud, millistel asjaoludel eelnimetatud isikud lepingutele ja kassa väljamineku orderitele alla kirjutasid. Nad kõik on olnud või on OÜ-ga X alluvussuhtes.
  6. Koerte ülalpidamiskulud Kaebaja on esitanud loomaarsti Ott Vilusaare 05.01.2004.a. vastuse järelepärimisele, mille kohaselt üks 35-40 kg kaaluv kaitse-valvekoer tarvitab keskmisel 1,2-1,5 kg toitu päevas. Aastas kulub ühele loomale 438-548 kg toitu. Peale spetsiaalse koeratoidu vajavad aktiivsed valvekoerad ka teisi lisatoiduaineid. OÜ X on oma kahele turvakoerale kulutanud 2000-2003.a. ainult 466 kg spetsiaalset koeratoitu, mis moodustab üldisest toiduvajadusest umbes 15%. Ebaõige oleks seda pidada ettevõtlusega mitteseotuks, kui tegelik toiduvajadus on palju suurem (II kd, tl 13). Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt on ta näinud koeri Yyyyya juures valvamas. Koerad on ka metsas valvanud. A.R.p on koerte peremees (II kd, tl 68). Tunnistaja R.K. ei tea, mis tõugu koerad on, kuid paar tükki neid Yyyyya on. Koerad ei ole seal alati. Koerte peremees on A.R.p (II kd, tl 71-71p). Tunnistaja L.S. on koeri näinud metsas ja kontori juures. Kelle koerad need on, pole huvi tundnud (II kd, tl 72p). Tunnistaja R. S. töötamise ajal oli ainult üks koer, keda ta paar korda metsas nägi (II kd, tl 73p). Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt on neil abikaasaga 2 dobermanni. Abikaasa võtab nad metsa kaasa. Koerad valvavad ka angaari ja kontorit. Umbes 15% koerte ülalpidamiskuludest kannab OÜ X. Koerte kasutamine on umbes pooleks OÜ-ga X (II kd, tl 75p-76). Kohus leiab, et asjaolu, et koeri pole kasutatud üksnes OÜ X vara valvamisega seoses, on tõendamist leidnud. Seda kinnitavad eelkõige tunnistajate ütlused. A.R.a abikaasa on hinnanud koerte kasutamist erahuvides ja OÜ Xi huvides umbes pooleks (50%). Ka teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et koerad liikusid koos A.R.aga ning A.R.p oli nende peremees. Seega viibisid koerad metsas ja Yyyyyyy angaari juures üksnes siis, kui A.R.p seal ise oli. Suurema osa ajast oli koerad aga Xxxxxx eramu juures. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud loomaarsti (asja tundva isiku) arvamuse, mille kohaselt kulud, mida OÜ X koertega seoses kandis, hõlmasid üksnes 15% koertele kulunud söögikuludest. Kohus leiab, et eeltoodu ei anna alust vaideotsust vastavas osas muuta või tühistada. Kaebuse esitaja ei ole ise maksumaksjana pidanud nõuetekohaselt arvestust kulude ettevõtlusega seotuse ulatuse osas. Perioodil 2000.a. – 01.09.2002.a. on koeratoidu ostmine OÜ Xi poolt toimunud reeglipäraselt. Tagant järele ei ole võimalik eristada, kui suure osa kasutas sellest toidust koerte toitmiseks OÜ X ning kui suure osa A.R.p kui eraisik. Ka loomaarsti poolt antud arvamus 15% kohta on hinnanguline. Nii näiteks on loomaarst lähtunud eeldusest, et vastav toidukogus kasutati ära aastatel 2000.a. 15 – 2003.a. Tegelikult on maksu- ja vaideotsus koostatud perioodi kohta kuni 01.09.2002.a. Arvestades kõike eeltoodut, on kohus seisukohal, et maksuhaldur on maksustamisel aluseks võtnud õige suhte.
  7. Veskisilla motelli ruumide rent Maksuhaldur on arvestanud ettevõtlusega mitteseotud järgmised kulutused: 1) OÜ Veskisilla 20.04.2002.a. arve nr 211 ruumide rendi kohta maksumusega 632 krooni; 2) OÜ Veskisilla 13.06.2002.a. arve nr 390 ruumide rendi kohta maksumusega 860 krooni. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on selgitanud, et ruume on renditud nõupidamiste jaoks, kuna OÜ-l X endal vastavad ruumid puuduvad. Tunnistaja R.K. on Veskisillal käinud. Seal on tema ütluste kohaselt nõu peetud ja puhatud. Veskisillal käidi külmal ajal. Tunnistaja on OÜ X töötajatega seal käinud ühel korral (II kd, tl 71p). Tunnistaja L.S. suuremaid nõupidamisi ei mäleta. Ise on ta Veskisillal käinud. Täpselt ei mäleta, kas ka seoses OÜ-ga X (II kd, tl 73). Tunnistajale R. S. le Veskisillal käimised ei meenu (II kd, tl 74). Kohus leiab, et ruumide rentimine ettevõtluse tarbeks ei ole kinnitust leidnud. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja seletused on jäänud üldsõnaliseks ning on tõendamata. Seaduslik esindaja ei ole suutnud täpsustada kellega ja millega seoses Veskisillal käidi. OÜ X töötajad Veskisillal käimist ei mäleta, v.a. R.K., kelle ütluste kohaselt käidi Veskisillal külmal ajal. Vaidlusalused arved on aga väljastatud 2002.a. aprillis ja juunis, mille tõttu on ebatõenäoline, et tunnistajale oleks selle perioodiga seostunud külm ilm.
  8. Välislähetus Lähetuskulude vormistamist 2001.a. juulis 7500 krooni ulatuses on kaebuse esitaja pidanud ekslikuks ning pole vastavas osas maksuotsust vaidlustanud (tl 36). Seega on maksuotsus selles osas jõustunud ning kohus sellele enam õiguslikke hinnangut andma ei pea.
  9. Riietusesemete, käekottide ja jalanõude soetamine Maksuhaldur on ettevõtlusega mitteseotuks lugenud järgmised kulutused: 1) jaanuar 2000 – 699 krooni, ostetud AS-ist Compakt Kaubandus saapad; 2) märts 2000 – 614 krooni, ostetud FIE-lt Sugurova Galina tööriideid; 3) detsember 2000 – 1447 krooni, ostetud kauplusest Walking saapad; 4) veebruar 2001 – 3468 krooni, ostetud AS-ist West Sport Puma toode ning FIE-lt Sugurova Galina 2 kombinesooni; 5) juuli 2001 – 480 krooni, ostetud AS-ist Skvaier kott; 6) oktoober 2001 – 150 krooni, ostetud OÜ-st Glasmir kott; 7) detsember 2001 – 3351 krooni, ostetud OÜ-st T & M Kaubandus 2 kombinesooni; 16 8) juuni 2002 – 1649 krooni, ostetud OÜ-st Mount Kaubandus kott ning midagi ASist BWT King. Maksuhaldur on oma järelduste tegemisel arvestanud, et OÜ X on samal ajal OÜ-st NP Õmblus ostnud 16 töökombinesooni, AS-ist Tehnoloogiaekspert 14 paari turvakummikuid. 2000.a. detsembris on ostetud dokumendikott hinnaga 1533 krooni ning 2001.a. oktoobris diplomaat hinnaga 1099 krooni. Maksuotsust ei ole vaidlustatud vaidemenetluse korras 10.02.2001.a. AS-ist West Sport ostetud toote Puma texasp. kaput. osas, mille maksumus oli 1478 krooni (tl 36). Vastavas osas on maksuotsus seega jõustunud. FIE Galina Sugurova on maksuhalduri järelepärimisele 14.11.2003.a. vastanud, et ta ei ole tegelenud tööriiete müügiga. OÜ X poolt märgitud nimetustega kaupu ei ole soetanud ega müünud. Märgitud kviitungite alusel on müüdud teksapüksid ja teksakombinesoonid ja muud kaupa. Kauba nimetus on arvele kirjutatud vastu tulles ostja soovidele (tl 141). BWT King AS on Järva Maksuameti järelepärimisele vastanud, et 30.12.2000.a. on Paide kauplusest tegelikult ostetud: naiste king 599 krooni, meeste saabas 799 krooni, saabaste hooldusvahend 49 krooni, kokku 1447 krooni. Ostja soovil väljastatakse lisaks arvutist prinditavale tsekile käsitsikirjutatud arve, sest arvutitsekk võib tuhmuda. Miks on käsitsikirjutatud arvel teine kauba nimetus, ei oska kommenteerida, sest arve väljastanud müüja ei tööta kaupluses alates 01.04.2003.a. 20.06.2002.a. on Walking Kingakaubamajast ostetud naiste king hinnaga 1399 krooni (tl 150). Tunnistaja V.R. ütluste järgi on OÜ X ostnud riided ja jalanõud metsatöödeks. Ostetud on kombinesoonid. Üks peab vasta umbes pool aastat. Tunnistaja on OÜ X poolt saanud ka vihmakuue, kindad, kiivrid (II kd, tl 69p-70). Tunnistaja R.K. on saanud OÜ-lt X tunkesid (II kd, tl 71). Tunnistaja L.S. on saanud tööriietena paksu kombinesooni, tunked, kummikud (II kd, tl 73). Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et maksusumma on määratud enamus kaupade osas õiguspäraselt, sest kinnitust ei ole leidnud soetatud kaupade seos OÜ X ettevõtlusega. Keegi tunnistajatena ütlusi andnud töötajatest ei kinnitanud maksuotsuses nimetatud riietusesemete ja jalatsite saamist tööriietuseks. Usaldusväärseks ei saa pidada ka arvetele märgitud selgitusi, kuna mitme arve puhul on ilmnenud, et tegelikkusele mittevastav selgitus on sinna märgitud OÜ Xi palvele vastu tulles. Arusaamatuks jääb ka nii paljude kottide, sh naistekottide vajalikkus OÜ X ettevõtluse jaoks, eriti kui arvestada, et samal ajal on soetatud ka korralik dokumendikott ja diplomaat. Orienteerumisvarustuse ostmist töötajate tarbeks ei pea kohus usutavaks, eriti kui arvestada, et ka AS-i Skvaier arvele oli selgituseks märgitud „kott”. Väidetavalt toimunud tööõnnetuse kohta, kus töötajate riided võisid hävida, puuduvad igasugused tõendid, selle toimumist ei kinnitanud ka tunnistajad. Kohus tühistab maksuotsuse üksnes osas, mis puudutab OÜ T & M Kaubandus poolt detsembris 2001.a. väljastatud arvel märgitud kulutuse lugemist ettevõtlusega mitteseotud kulutuste hulka. Arve kohaselt on OÜ X soetanud 2 kombinesooni. Maksuotsus ning vaideotsus ei sisalda väiteid, mis lükkaksid ümber nimetatud arve sisulise õigsuse. Töötajate poolt antud ütluste kohaselt on neile lisaks tavalistele tunkedele eraldatud ka soojad kombinesoonid. Kuivõrd puuduvad vastupidised tõendid, siis hindab kohus antud juhul asjaolusid kaebuse esitaja kasuks ning leiab, et pole tõendeid, mis lükkaksid ümber soetatud kombinesoonide kasutamist ettevõtlusega mitteseotult. 17 Kohtukulud Kaebuse esitaja on taotlenud kohtukulude hüvitamist. Kantud kohtukulud koosnevad riigilõivust 5000 krooni ning õigusabikuludest 2360 krooni. HKMS § 93 lõike 3 kohaselt kuulub kaebuse esitajale hüvitamisele kohtukulud summas 40 krooni. Kaire Pikamäe Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.