2-05-1980/1

2-05-1980/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-05-1980/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-3918/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maire Lukk Sekretär Eda Kars Tsiviilasi H.Si hagi O.Ra vastu elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 24.01.2006 Hageja ja tema esindaja H.S () esindaja vandeadvokaat L.B (Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid, Tartu mnt 18, 10115 Tallinn) Kostja O.R (isikukood 36205080265, elukoht Jakobi 22-3, 10113 Tallinn) Istungil osalenud isikud hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat L.B RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada. Muuta Tallinna Linnakohtu 08.09.1997 kohtuotsusega O.Ralt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista O.Ralt alates 19.05.2005 elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus poja H.S, ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni s.o 12.07.2012 H.Si kasuks; välja mõista O.Ralt alates 19.05.2005 elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus poja H.S, ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni s.o 27.04.2006 H.Si kasuks.
3. Välja mõista O.Ralt riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv.
5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1 2-05-1980/34 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud Poolte abielust on 27.04.1988 sündinud poeg Henri ja 12.07.1994 poeg Hardi (tl 8). Tallinna Linnakohtu 08.09.1997 otsusega tsiviilasjas 2/3/34-5024/96 on poolte abielu lahutatud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 750 krooni kuus poeg Henri ja 750 krooni kuus poeg Hardi ülalpidamiseks (tl 11-16). Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist kummalegi lapsele 1345 kroonini kuus, kuna 08.09.1997 otsusega kostjalt väljamõistetud elatusraha on oluliselt väiksem kui seaduses kehtestatud miinimummäär ja ei taga lastele nõutavat ülalpidamist. Pojad on sellises vanuses kus toidule, riietele, koolitarvetele, spordivahenditele jms kulub ca 3000 krooni lapse kohta kuus. Kostja vabatahtlikult laste ülalpidamises suuremas määras kui väljamõistetud elatusraha regulaarselt osa ei võta. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, lisades, et kostja on andnud lastele taskuraha ja tasunud õppemaksu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, leides, et on kohtuotsust täitnud palju suuremas ulatuses kui kohtuotsuse piires. Kostja on tasunud laste kooli toidurahasid, treeningute arveid, eratunde ja muid jooksvaid kulutusi. Lisaks andnud lastele summasid, mis pangaülekannetes ei kajastu. Kostja kinnitab, et peale poeg Henri täisealiseks saamist jätkab ta tema toetamist. Kostja on poegi alati abistanud ning läbisaamine poegadega on väga hea. Kostja tasub igakuiselt poeg Hardi kogumis-elukindlustust. Kostja palub Tallinna Linnakohtu 08.09.1997 otsust elatise väljamõistmise osas mitte muuta, kuna tema palk ei võimalda rohkemat. Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused eelistungil ja hageja esindaja seletused kohtuistungil, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kuna kostja ei teatanud seadusliku takistuse olemasolust kohtuistungile mitteilmumiseks, siis kohus rahuldas hageja esindaja taotluse asja arutamiseks kostja osavõtuta. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. 2 2-05-1980/34 PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
6. jaanuarist 2005 oli 2690 krooni ja alates 01.01.2006 3000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja arvutuste kohaselt kulub tal laste ülalpidamiseks kuus 3000 krooni lapse kohta. Kuna hageja nõutud elatise suurus ühele lapsele 1345 krooni vastab Eesti Vabariigi poolt seadusega kehtestatud miinimum elatisele 2005.a, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida lastele tehtavaid kulutusi üksikute kululiikide osas. Kohtule esitatud töötasu tõendist nähtub, et kostja palk on 5000 krooni kuus. Kostja palub Tallinna Linnakohtu 08.09.1997 otsust elatise väljamõistmise osas mitte muuta, kuna tema palk ei võimalda rohkemat. Kohus leiab, et arvestades ainuüksi elukallidust ei ole 750 krooni kuus kummalegi lapsele ülalpidamiseks piisav. Ülalpeetava olemasolu korral on kostja kohustatud olema aktiivne tööotsija, leidmaks tasuvamat tööd, kuna esmajärjekorras tuleb anda ülalpidamist oma alaealistele lastele, sest kostja alaealistel lastel puudub võimalus endale ise elatisvahendeid hankida. Seega kostja soov maksta elatisraha 750 krooni kuus ei ole seadusega kooskõlas. Samas annab PkS § 61 lg 5 võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei ole selle sätte kohaldamise aluseks olevat asjaolu tuvastanud. PkS § 61 lg 6 järgi võib kohus jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi
7. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ka selliseid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on põhjendatud, arvestades laste vanuseid, nende vajadusi ning elukallidust, samuti asjaolu, et hagejal lasub kohustus saadavalt elatiselt maksta tulumaksu suurendada elatise suurust kummalegi lapsele 1345 kroonini kuus. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS §-ile 70 alates elatisehagi esitamisest. Kuna elatis on välja mõistetud seadusega kehtestatud alla miinimum määra, siis kohus peab põhjendatuks juhinduvalt TsMS § 468 lg 3 tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulud PkS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Arvestades, et kostja on tasunud igakuiselt 750 krooni kummalegi lapsele kuus, siis väljamõistetava ja juba selle perioodi eest tasutud elatise osas teevad pooled tasaarvestuse ise. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §-de 47 lg 2, 48 lg 1 p 6 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 1050 krooni. Maire Lukk Kohtunik 3